Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töölehed 1. klassile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töölehed, 5aastastele, seen, müts, seisa, kass, kink, taldrik, kõrv, siil, püksid, lähen, lumememm, takso, kõrvad, kollased, jänes, pluus, vihm, jõuluvana, piparkook, tort, ostan, sünnipäev, lipp, oota, riiul, nuga, troll, korvis, rebane, hüppab, jookseb, seelik, ploomid, õunad, pirnid, virsikud, apelsinid, hiir, vares, ööd, pesen, kott11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6
· mõtle välja jutuke ühest lillest · nimeta üks lill, mille nimes on sinu täht 6-7 aastased · jutusta ,,Mida lilled annavad mesilasele, inimesele?" · mõtleme koos välja luuletuse (Särab päike, kasvab lill.....) · kirjuta kivikestega " aster" jne. 2.3 Matemaatika 3-4 aastased · loenda erinevaid lille sorte (1-3) · leia lillede seast kõige suurem · võrdle astri ja gladiooli pikkust · seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale · otsi kollaseid/punaseid lilli 4-5 aastased · leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on rohkem, mida vähem · leia kõrgeim lill · mine kõige madalama lõvilõua juurde · kasuta puuoksi ristküliku/ringi/ruudu/kolmnurga tegemisel enda lille ümber · seisa oma lille taha/ette/kõrvale (võimalusel) 5-6 aastased · loenda 12 lille (lille valib õpetaja)
venitame ennast) ja hästi madalale (kükitame). (4 min.) Siis meenutame erinevate loomade häälitsusi ning häälime neid hästi selgelt .Mina ees, lapsed järgi (auhh, mjäu, piiks-piiks, ammuuu, röhh-röhh, mää, kirerikii, kaak-kaak, auuu, mõmm- mõmm jne.) (4 min.) Järgmiseks häälin mina täht haaval loomade nimesid ja lapsed ütlevad mis looma nime mida ma häälisin (p-õ-d-e-r...põder, j-ä-n-e-s...jänes, o-r-a-v...orav, h-o-b-u-n-e...hobune jne.) (5 min.) Edasi jagan kõigile töölehed (lisa 12). Täidame neid. (7 min.) Muusikategevus: (20-25 min.) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt. Hääle soojendus. (2 min.) Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel. Laulud on järgmised: ,,Rongisõit" (lasen CD plaadi pealt, siis on parem tantsu lüüa, aga ise laulame ka kaasa), ,,Mu koduke", ,,Koer Muki", ,,Kiisu läks kõndima", (lisad 13-16) (20-23 min.) Lisad: Lisa 1. Kodulooma pildid.
lehmiks rohelised lehetäid: aiakahjurid ja lehtpuu-hävitajad. Majas ringi kõnnib kuninganna, lõbumatkal käib vaid üks kord aastas, muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja, täpne eluviis ja kindel korraldus. Siil Kes seal jookseb alla lohust, vilgub põllupeenra rohust, seljas okaskasukas: - See on metsas asuja, teravnina hiirekapral, vana siil. Ringkäigul vapral veereb, veereb nagu kera, piilub, piilub silmatera, kas ehk põllul hiiri leidub, rägastikus rästik peitub. Näe, sealt ligi jookseb Muri! Kohe tõuseb siili turi, puhib, ähib, vusiseb, peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees
........................................................ 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed............................................................. 25 6. Mängud...................................................................................... 33 7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused............................................. 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10
Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 9. RIND- Rindlause koosneb iseseisvatest (st a) Hiir hüppas, kass kargas, vana LAUSE üksinda kasutatavatest), karu lõi trummi. samaväärsetest osalausetest, mille b) Ma tulen teile või tuled sina vahel võivad olla meile. a) koma c) Saatsin korvi poole palju b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, palle, kuid ainult üks tabas. ning, ega, või) d) Ma ei usu sind: oled mulle
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab k
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
kolp Kolp kaitseb aju kolbad Mis looma kolbad need on? H 7. 1õige; 2vale; 3vale; 4õige; 5õige; 6õige; 7vale. H 8. Kolmandast, mind, luud ja kondid, roided, süsti. H 9. 1nupule; 2hooldustöötaja; 3luud ja kondid; 4normaalne; 5pea; 6miks; 7 lõikus; 8kolp; 9roided; 10põlvekeder; 11lüli. H 10. Silm, laug, kulm, pea, otsmik, ripse, kõrv, nina, suu, lõug; huul, hammas, keel. Vajadusel võib anda nende sõnade mitmuse nimetava vormid. Harjutamiseks sobib demonstreerimine skeleti mulaazil või iseendal. H 11. Võimalusel lugeda anatoomia õpikut või mõnda ajalehte (nt Meditsiiniuudised, Haiglaleht) ja otsida sealt mitmuslikke vorme. Iseseisev töö. H 12. See loovülesanne annab vabad käed fantaseerimiseks. Soovitav on jälgida riimumise põhimõtteid, kuid see pole peamine. H 13
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Anx (KL) Meil käisid vargad :S : Kuule ma nüüd tuttu! A muide mis sa sünnaks tahad? Marko+Anx (L): Äh ma ei tea ,vaata ise midagi . Oh Head Ööd!! TSAU Anx (KL) Meil käisid vargad :S: Sulle ka TSAU!! *** Hommikul kooli minnes sadas paduvihma.Kairet polnud ikka koolis.Kuid tal olevad juba parem. Kuna täna on Marko sünna siis enamus mu mõtteid keerles selle ümber , mida kinkida?? Otsustasin kinkida talle sinise laavalambi. Sobilik kink ju. Kuni järsku tuli mu juurde Katriin. Ta rääkis et tuleb nüüd siia kooli ja minu paraleer klassi.Olin selle üle rõõmus sest ta oli hästi tore plika. Kuid mind kurvastas see et Kairet polnud ju. Lõpuks helises koolikell ning hakkas matemaatika. Mu nina ette maandrus paberist lennuk. Kahjuks ei näinud kust see tuli,tundus et väljastpool klassiruumi kuna mu pink on ukse juures, avades nägin et seal sees oli kirjutatud: Kus sa need pildid panid?
keel, see on mu luule keel, milles talv on tõepoolest talv, kevad, suvi, sügis võtavad mu omaks. Tee peal olen õppinud teisi keeli. Eesti keeles loen tänini oma aastaringe. 16 Teretamine Lydia Koidula Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, laulik; usaldab so kätte lauluannet pakkuda. Mis on videvikul hüüdnud õhtu eesti linnuke: Eesti kõrv on kuulnud, pannud Eesti käsi ülesse. Palub: lahkelt vastu võta nõdra keele sõnakest! Truuist hingest tuleb tema, Eesti meelest, südamest! Ööpik, mine, leia sõbru, Emajõe linnuke! Ja mis südamest tulnd, mingu, jälle mingu südame! 17 Mo isamaa on minu arm Lydia Koidula Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa!
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
" Külastaja tuleb hullumajja ja näeb, et hullud hüppavad katuselt alla. "Mida teie siin teete?" küsib külastaja. "Lennujaama mängime!" vastavad hullud. "Aga kus peaarst on?" "Tema saatsime juba esimese lennuga alla." 10."Kuidas te oma mõlemad kõrvad nii ära olete põletanud?" "Vaadake, doktor, asi oli nii. Kui ma eile triikisin, helises parajasti telefon. Hajameelsusest surusin ma telefonitoru asemel triikraua vastu kõrva ja nii see juhtuski. "Aga teine kõrv, kuidas see põletada sai?" "Aga ma pidin ju helistama, et arst välja kutsuda!" 11.Psühiaater küsib patsiendilt: "Millal tekkis teil mõte, et olete koer?" "Juba kutsikana," vastab patsient. 3.Telefonikõne: "Halloo, on see politsei? Ma helistan hullumajast. Meil põgenes üks patsient." "Missugune ta välja näeb?" Ta on mustade sassi juustega kiilaspea." "Kuidas see võimalik on?" "Ma ju ütlesin teile, et ta pole normaalne."
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
"Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
Onju minu onju on sinu onjust onjum,onju ? KALLISTUS: Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Kallista, sest sa ei tea iial, millal võib olla su viimane. Kallistades parimat sõpra ja kallistades tuttavat ... sellel on suur vahe! Parim kink, mida võid anda, on kallistus: üks suur sobib kõigile ja kellegil ei ole kunagi midagi selle vastu, kui selle tagastad. KURBUS/VALU: Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale! Elu ilma valuta ja kurbuseta, pole see õige elu. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga - maksan kätte ja unustan! Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läpipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata.
"Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust.
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Õpetaja nimetab hääliku „n“, mida hakatakse sõnadest otsima, seejärel tõstab ta üles vahendi, näitab lastele. Kui selle eseme nimetuses on häälikut „n“, siis lapsed plaksutavad, kui ei ole, panevad käed sülle. Õpetaja valib järgmise vahendi näitaja. 5. Leia sarnane sõna. Eesmärk. Harjutada lapsi leidma kuuldud sõnaga sarnast sõna pildi järgi. Vahendid. Piltkaardid, millel kujutatud esemete nimetused on sarnased. ( pall – sall, nukk – kukk, tass – kass, kuusk – suusk jne.) Reegel. Võidab mängija, kes esimesena vabaneb kaartidest. Käik. Mängust saab osa võtta 4 – 5 last, igal lapsel on 4 kaarti. Mängijad istuvad laua taga. Mängija peab oma vasakul pool olevalt naabrilt kaardi. Kui mängijal on kaks kaarti, millel kujutatud esemed on sarnased, siis paneb ta kaardid lauale. Võidab mängija, kes esimesena saab kõik kaardid lauale. 6. Talverõõmud Eesmärk
smokinguga. Ta näo ees on kuldne mask suurepärane kontrast mustale rüüle! Marci taga kõnnivad kaks leedit imeilusad ballikleidid seljas ja maskid ees. Need on Danielle ja Adeele. Marc jääb lava keskel ootamatult seisma ja pöördub järsult ümber, sõbrannad hakkavad naerma ja kõnnivad mehe kõrvale: üks ühele, teine teisele poole. Danielle: Noh, Marcus, kas meeldib see üllas eluviis? Marc: Marcus? Hah! Haledamat nimekäntsakat pole minu kõrv veel kuulnud! Adeele: Ent ometi ei ole nimi "Marc" mõisnike ja aadlike seas populaarne. Marc: Ja ärge lootkegi siis, et ma ka vastavalt käituks! Ma pole aadlik isegi rikkus mul puudub! Teie olite need, kes mind sellesse sundisid, Dani ja Ada! Marc on Marc see oli, on ja ka jääb mu nimeks! Danielle: Dani? Adeele: Ada? Tüdrukud hakkasid naerma, Marc pöördus juba solvunult minekule, ent neiud haarasid ta käte vahele. Danielle: Kuhu minek, noorhärra? Ball pole veel läbi
kõrva maha kihutanud, nõnda et müüri tagan suur kividelasu olla, mida veel tänapäevalgi näha võib. Tähendus: Jutu aine näib kõik aja luule olema. Selle koha peal võib olla olnud mõni Eesti päevaaja loos, mida ehk sõja käsi on ära hävitanud. 2. Kambja ja Haaslava maa peal on üks kõrge mägi ja selle mäe peal mets. Seda mäge hüütakse Vooremäeks. Vanasti pole seal mäge olnud, vaid väike kink ja see kink olnud sile nagu kanamuna. Korra maganud Vanajuudas selle kingu peal. Ta händ olnud kolm korda ümber kingu keerutud. Susi juhtunud paari pojaga sinna. Vanajuuda pikka saba nähes nälpsanud saba otsast sülla osa ära. Vanajuudas siputanud jalga ja ütelnud: "Kirp hammustas!" Teine susi hammustanud saba otsast kaks sülda ära. Vanajuudas karanud istukile, aga heitnud kohe jälle magama. Kolmas susi hammustanud saba otsast kolm sülda ära
18 siiski ja läheb uurima. Nikolai ärkab üles. Ei saa midagi aru. Võtab ema ette. NIKOLAI Oh, kurat, vana lits, kus mu piletid on? EMA Mida? NIKOLAI Sina, lits, sitta ma sind keppisin, ma andsin sulle ju raha, kus mu pilet on? EMA Pojake, mis pilet? NIKOLAI Ära minuga nii räägi, vana lits. Ma tahan hoopis nüüd seda nooremat, tule siia vintske vitt! ÕDE Kolla! NIKOLAI Keda te petate? Kus mu müts on? EMA Sa oled verine, kas sind lasti? NIKOLAI Kus mu müts on? Karvamüts? EMA Kolja… ÕDE Kolla… Näeb isa. Läheb täielikku pöördesse. NIKOLAI Kes sa, vanamees, oled? ISA Rahune maha! Nii mitu korda Nikolai vihastab ja haarab kuskilt lehmaketid. Hakkab nendega peksma. Isa on konkreetne, ei karda ja pöörab poisi kettidesse ISA Mirdi, too kaevust vett! NIKOLAI Sa tahad mind ära uputada või? Ma ei sure iialgi, erinevalt teist. ISA Nikolai, nurka! Nikolai läheb nurka
sellest teab. Kasvataja aitab lapsel üksikasju meelde tuletada ja räägib uusi asju lisaks. NB! Sobib igasse valdkonda, kui esemeid muuta. KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG Eesmärgid: õppida tundma riietusesemeid ja värvusi, õppida õiges järjekorras riideid selga panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........
annaabi.ee 
