.6 Enne seadme esmakordset kasutamist....................................................................................6 Tehnilised parameetrid............................................................................................................6 2 Fritüür Ohutusnõuded Seade on mõeldud ühendamiseks ainult maandatud pistikuga vahelduvvoolivõrku pingega 230 V, 50 Hz. Ärge jätke töötavat seadet järelvalveta ega laste käeulatusse Töö käigus kuumenevad mõned seadme osad kõrge temperatuurini, sepärast olge kasutamisel ettevaatlik. Peale seadme kasutamist, korvi sissepanemisel või väljavõtmisel, puhastamisel või defektide ilmnemisel eemaldage juhe koheselt vooluvõrgust. Hoidke fritüür eemal kuumusest, otsesest päikesevalgusest, niiskusest jms. Ärge jätke seadme juhet üle lauaserva rippuma. Ärge tõmmake fritüüri juhetpidi seinast.
Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõuded: Töötamisel saega soovitame kanda kaitseprille. - Vältige sôlmede teket juhtmesse, juhtme pingutamist ja vigastamist teravate ning
....................................................................................... 6 5.3.2 Likemehhanismide määrimine ............................................................................... 7 5.3.3 Karburaatori reguleerimine ...................................................................................... 7 5.3.4 Keti teritamine Ja likesügavuse kontroll ................................................................ 8 5.3.5 Igapäevane hooldus .................................................................................................. 8 5.4 Ohutusnõuded .............................................................................................................. 9 6. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 12
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
surma või põhjustada raskeid sümbolit (vt punkt 2 lk 3). kehavigastusi. Patareitüüp on toodud tehniliste andmete jaotises. Kontrollige patareide paigaldamisel nende õiget polaarsust. ETTEVAATUST! Kasutage ainult alakaliinpatareisid. Viitab potentsiaalselt ohtlikule olukorrale 3. Lükake otsmine kate tagasi ettenähtud kohale või väärale tegevusele, mis võib kaasa (kate peab fikseeruma kuuldava klõpsatusega). tuua väiksemaid kehavigastusi, tekitada materiaalset kahju või põhjustada Mõõteriista sisse- ja väljalülitamine keskkonnakahjustusi. Vajutage korraks sisse-välja-lülitit.
Tunni lõpu harjutused. Küsimused jaolt kogu õppetunni kohta. Kinnistage küsimuste ning viimase harjutusega, kui aeg võimaldab. Relvade ohutuskontroll. Varustuse pakkimine. Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat: a. Ohutu käsitsemise tähtsus. b. Ülevaade järgmisest tunnist. 9 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS Automaaturelva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek. Hooldamine. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk: Sõdur oskab relva ohutult ja tehniliselt õigesti lahti võtta ja kokku panna ning seda hooldada. Kestus 2 x 45 min. Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas. Varustus 1) allüksuse varustus - automaat 1 igale sõdurile - rakmed 1 igale sõdurile
Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2
kolmandate isikute täidetavaid ülesandeid). Riskihindamises peaksid aktiivselt osalema kõik töötajad. 5 Kuidas tuvastada ohutegureid? 2. ASTE STEP 1 Ohutegurite tuvastamiseks töökohas kasutage ÜLDIST KONTROLL-LOENDIT ning: · kui nimetatud ohutegur Teile teadaolevalt esineb tehke märge lahtrisse "JAH" · kui nimetatud ohutegurit Teile teadolevalt ei esine tehke märge lahtrisse "EI" · kui Te pole kindel, kas nimetatud ohutegur esineb või mitte: - kasutage OHUSPETSIIFILIST KONTROLL-LOENDIT, millele on viidatud viiendas veerus; - kui ÜLDISE KONTROLL-LOENDI viiendas veerus ei ole osutatud ühelegi
kolmandate isikute täidetavaid ülesandeid). Riskihindamises peaksid aktiivselt osalema kõik töötajad. 5 Kuidas tuvastada ohutegureid? 2. ASTE STEP 1 Ohutegurite tuvastamiseks töökohas kasutage ÜLDIST KONTROLL-LOENDIT ning: · kui nimetatud ohutegur Teile teadaolevalt esineb tehke märge lahtrisse "JAH" · kui nimetatud ohutegurit Teile teadolevalt ei esine tehke märge lahtrisse "EI" · kui Te pole kindel, kas nimetatud ohutegur esineb või mitte: - kasutage OHUSPETSIIFILIST KONTROLL-LOENDIT, millele on viidatud viiendas veerus; - kui ÜLDISE KONTROLL-LOENDI viiendas veerus ei ole osutatud ühelegi
Niimoodi töötades on laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge. Kuna mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid. Et mahalaadimistöö oleks efektiivne, peaks vastuvõtuala paiknema võimalikult lähedal laadimislüüsile, mille kaudu toimib mahalaadimistöö. Tõstuki lühikeste sõiduteekondadega hoitakse kokku hulga kallihinnalist tööaega. Et mahaladimisele järgnevat vastuvõtukontrolli oleks parem läbi viia, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele 0,5-0,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile. Küsimused 1. Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel? 2. Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid? 3
tugiratastõstukiga maha. Niimoodi töötades on laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge. Kuna mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid. Et mahalaadimistöö oleks efektiivne, peaks vastuvõtuala paiknema võimalikult lähedal laadimislüüsile, mille kaudu toimib mahalaadimistöö. Tõstuki lühikeste sõiduteekondadega hoitakse kokku hulga kallihinnalist tööaega. Et mahaladimisele järgnevat vastuvõtukontrolli oleks parem läbi viia, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele 0,5-0,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile. Küsimused 1. Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel? 2. Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid? 3
kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga). Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et protsessor on lõpuni pesas. Fikseerige protsessor pöörates fikseerimishoob alumisse asendisse (hoob peab fikseeruma väikese klõpsuga). Kui protsessoriga oli kaasas jahutus (näiteks enamus Intel’i protsessorid), siis kasutage seda, kui jahutust komplekti ei kuulunud (AMD), siis ostes uut jahutust (või kui soovite kasutada vana jahutust) veenduge, et see sobiks teie protsessorile ja on piisavalt
Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR)
01 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. Kuidas vedru töötab? Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk Koormatud sõiduk ilma vedruta koos vedruga 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator
KONTROLL-LOEND – ÜLDINE Kas ohutegur esineb? Nr JAH EI EI OSKA ÖELDA: OHUTEGUR kasutage osutatud ohuspetsiifilist kontroll-loendit: 1 2 3 4 5 1. Ebatasased või libedad pinnad (võivad põhjustada libastumist, III OSA - 1 komistamist, kukkumist jms)
Lugege esmalt kasutusjuhendit ja kui seal vastavaid juhiseid ei sisaldu, viige tarviti remonti. Pange pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib. Elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates hoidke pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga. Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet Pikendusjuhtme kasutamisel kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega juhet, sest mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandussoone ühendus. Kui kasutate mitmepesalist pikendusjuhet, ühendage sellega vaid väikese võimsusega tarviteid.
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Üksikasjad. Failide rühmadena kuvamiseks võite klõpsata menüüs Vaade käsku Korralda ikoonid ning seejärel käsku Kuva rühmades. 10 Failide ja kaustade otsimine Windows Explorer Windows Explorer on kiire ja lihtne vahend kõigi arvutis asuvate failide ja kaustade vaatamiseks. Windows Exploreri abil saab faile ka hõlpsasti kopeerida või ühest kaustast teise paigutada. Kasutage seda tööriista, kui teate, kus otsitav fail või kaust asub. Windows Exploreri avamine Klõpsake nuppu Start, valige käsk Kõik programmid, käsk Tarvikud ja klõpsake käsku Windows Explorer. Otsinguabiline Otsinguabiline hõlbustab failide, kaustade, kasutajate ning võrgus töötades ka teiste arvutite otsimist. See on ka mugav lähtekoht teabe otsimiseks Internetist. Otsinguabilist kasutades saate määrata mitu otsingukriteeriumi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
6) Peske kristalle korduvalt destileeritud vees, et eemaldada võimalikult palju järeljäänud hapet. Testige kristalle lakmus-paberiga, kuni nad on neutraalsed. Seda näitab lakmuspaberi siniseks jäämine, kui sellega märgi kristalle puudutada. 7) Laske kristallidel kuivada ja paigutage nad kindlasse kohta, eemale igasugustest lõhkeainetest ja tuleohtlikest materjalidest. Kui teie käsutuses olevat elavhõbedat pole võimalik kaaluda, võib antud protseduuri läbi viia ka mahu järgi. Kasutage lihtsalt 10 osa lämmastikhapet ja 10 osa etanooli iga 1 osa elavhõbeda kohta. 3.1.3. NITROGLÜTSERIIN. Nitroglütseriin on üks tundlikumaid lõhkeaineid, ehk isegi kõige tundlikum. Kuigi ka seda on võimalik ohu-tult toota, on see väga raske. Selle kraami tegemise katsed on nii mõnegi noore anarhisti hauda või ratastooli viinud. Kui Nobeli tehased selle tootmisega tegelesid, sai palju inimesi sagedate plahvatuste tõttu surma. Tavaliselt viiakse nitroglütseriin kohe pärast
keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid. Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised.
Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab rõhu all oleva õli juhtimist siis lukustus vabastatakse vedru toimel. Vabas olekus on kandvateks kaks äärmist nookurit. 10 Foto 4. Vtec lukustusmehhanism VTC ehk sisselaske nukkvõlli regulaator on lahendatud antud mootoril kahest poolest koosnevast ketirattast (Foto 5), välimine osa ehk välisrootor veetakse väntvõllilt keti kaudu, siserootor on
võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
Täiusliku vaatega 4-postiline kabiin roonikaseadmed ja mis tahes muud vajalikud asjad on käeulatuses Suur klaaspind tagab parema nähtavuse hoiustatud. tööseadmetele ning suurendab ruumitaju. Ühendage ja kasutage Kuni 10 pistikupesa tagavad monitoride jaoks mugava elektritoite. Lisavõimalused monitoride paigaldamiseks annavad võimaluse nende asukohta vajadusel muuta.
Mõnel pool kasutatakse, kuid mitte laialdaselt, kaheastmelist langetuslabidat. Kaheastmelise langetuslabida keskel liigendil liigub lisakeel. Kaheastmeline langetuslabidas võimendab inimese jõudu 30 korda. Kõige efektiivsem on langetusel abivahenditest vintside kasutamine. Vintsitross ei kinnitata langetatavale puutüvele küll kõrgele, maksimaalselt 2...3 m, kuid selle kompenseerib vintsitrossile rakendatav suur algjõud. Enamasti kasutatakse tõmbevintse. Tähtis on tööohutus, tross peab olema küllaldase pikkusega. 10. Langetusmasinate ajalooline kujunemine, neli raielangitööde kompleksse mehhaniseerimise suunda läbi ajaloo (sh mis toimus paralleelselt nende suundadega Eesti masinmetsaraies). Kuni Teise maailmasõjani kasutati metsaraietöödel käsisaagisid ja laasimiseks kirvest. Kogu puidu vedu langilt käis hoburakenditega. Metsa raiuti talvel. Peale Teist maailmasõda (ca 1950-ndate keskel) jõudis metsa hobuse kõrvale traktor.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda
minna vahelduvatele rütmidele. Kui laps juba suudab jäljendada rütmi ühe kehaosaga, võib algust teha segarütmidega. Näiteks kaks korda jalgadega vastu maad lüüa ja üks kord käsi plaksutada, kaks korda plaksutada ja siis reisi patsutada jne. Lauludele kaasa plaksutamiseks valige laulud, mida laps hästi tunneb. Nelja-aastaselt suudab laps juba "lugeda" rütme, mis tema jaoks on üles kirjutatud. Pika hääliku märkimiseks kasutage pikka ja lühikese noodi märkimiseks lühikest joont. ÄMBI-KÄMBI ÄMBLIK Seda laulumängu saab mängida autos või kõrvuti diivanil istudes. Ämbi-kämbi ämblik ronib mööda puud, TEGEVUS: pange vasaku käe pöial vasaku käe nimetissõrmele, seejärel laske see näpupaar lahti ja ühendage parema käe pöial vasaku käe nimetissõrmega: selliseid liigutusi korrates imiteerite ämbliku ülesronimist mööda puud Kuid vihmahoog teel peatab väikse ämbliku.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
