2. olema lihtsustatud; 3. ülevaatlik. Leontiefi mudel on tuntud mudel majandusteaduses, kus kasutatakse maatriksarvutust. Leontiefi mudel kirjeldab majanduses toimuvat tootmisprotsessi ehk tootmiseks vajalike sisendite ja väljundite vahelisi seoseid. Leontiefi mudel on sisendi väljundi mudel. Leontiefi mudeli järgi on kogu majandus jaotatud kindlaks hulgaks tootmisharudeks, mis on omavahel põimunud, sest ühe haru toodandu valmistamiseks kulub paljude teiste harude toodangut ning tootmistehnoloogia peab jääma muutumatuks (erinevate harude toodangut kasutatakse tootmisteguritena kogu aeg samas vahekorras). Maatriksbilanss kirjeldab toodangu liikumist erinevate harude vahel. Maatriksiblansi koostamisel on võimalik kirjeldada seoseid ja toodangu liikumist kahel viisil: 1. lähtuvalt tootvast harust - ühe haru toodangut kasutatakse peale lõpptarbimise paljudes teistes harudes tootmisprotsessi sisendina. Kogutoodang jaguneb erinevate
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid...
Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle. President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise.
Kuivained (pastad ,- jahud jne ) Millise riigi tooteid leidsime enam: 1. Eesti 2. Läti 3. Venemaa Miks on just selle maa aineid kõige rohkem ? Meie leidsime siis kõige rohkem Eesti maist toodangut, meie arvates seda ka sellepärast , et meil endal siin Eestis on väga palju põllumajandusega tegelevaid inimesi. Veel leidsime ka väga palju Läti ja Leedu toodangut , sest kindlasti on nemad väga suured eksportijad , sealhulgas ka Eesti Kaup ja tema päritolumaa Meid üllatas väga SIPA nisutangud , mis olid pärit Prantsusmaalt Selle asja tegi huvitavaks ka see , et Prantsusmaa aineid me rohkem ei leidnud see oli ainuke mis jäi silma, oma asukoha tõttu Mitu protsenti moodustasid välismaised toodangud ? 60 % moodustas välismaine toodang , eesti toodangust poodides, mida meie uurisime. Kumb on odavam , kas Eesti- või välismaised ained?
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks:
seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma Täieliku hinnadiskrimineerimise korral püüab monopol oma kasumit maksimeerida iga ostja arvel, müües kaupa näiteks oksjoni korras. Küsimus 6 Monopolistlik konkurents tähendab Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut Monopolistliku konkurentsi üheks tunnuseks on toote järgi eristumine, kusjuures pakkumisepoolseid turuosalisi on palju. Küsimus 7 Monopolistlikule konkurentsile
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb
tootmisülesandest vajavad 2) uurib tingimusi, mis tagavad söötade täieliku kasutamise loomorganismi poolt ja loomade toitainete tarbe kõige otstarbekama rahuldamise 3) praktiliseks ülesandeks on anda teaduslikult põhjendatud juhendid ja võtted, kuidas eri liiki põllumajandusloomi erinevate pidamisviiside puhul sööta. Uurimuste tulemusena töötab söötmisõpetus välja meetodid, mis võimaldavad söötmise abil juhtida loomade kasvu ja arenemist, mõjustada nende toodangut ja suunavalt kujundada ning arendada loomades häid jõudlusomadusi. Kui söötmisõpetust (söötmist) on õigesti rakendatud, siis selle tulemusena on loomad terved, sigivad normaalselt, kasvavad ja arenevad kiiresti ning annavad ökonoomse söödakuluga maksimaalsel hulgal väärtuslikku ja omahinnast odavat toodangut. Söötmise õige korraldamine on ökonoomse piimatootmise eeldus. Kogu loomakasvatussaaduste tootmine on otseselt seotud söötmisega.
protsessid eritootmis üksuste vahel. Spetsaliseerumine-on tootmiskorraldus kus mingite toodete ja nende osade valmistamine või mingid tootmis järgud kujundatakse iseseisvateks tootmisharudeks. Konveiertootmine-on tootmis korraldus, mis jagab tootmistsükli konveieril e vooluliinil järjestikku ja sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Tehnoloogiakeskus-on koht kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvad tehaseid,ülikoole,tehnikaasutusi. Fordism-detaile hangitakse erinevatest ettevõttetest,Suured laoseisud,kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel,palju erinevaid allüksuste juhte,töötajad ei osale arendus tööl,allhankijate paiknemine lähedus ei ole oluline. Toyotism-detaile hangitakse kindlalt koostöö partnerilt, laoseisud on kindlalt välja arvutatud ehk minimaalsed,kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas,toimib meeskonna töö,töötajad oslevad
Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused Eesmärk piirata hinnakonkurentsi Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit Kokkulepet raske saavutada ja korraldada – firmadel erinevad huvid ja võimalused Hind – kõik peavad nõustuma kõrgeima hinnatasemega Toodangumaht – kui palju peab keegi toodangut vähendama Garantiid – kas kõik peavad kokkulepetest kinni Firmade liitumine Firmad laiendavad oma tegevust kahel viisil – sisemiselt ja väliselt Liitumine leiab aset siis, kui üks firma teise ära ostab
Ehitus ja ehitusmaterjalitööstus Eestis, nagu teisteski riikides on ehitusmaterjalide tootmine võrdlemisi kaalukas, kuid peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu. Ehitusmaterjalide tööstus on üks väheseid tööstusharusid, mis kasutab toodangu valmistamisel peamiselt kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu. Eesti ehitusmaterjalitootjad on osutunud konkurentsivõimelisteks ja valmistavad kvaliteetset toodangut ka müügiks välisturgudele. Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires. Põhiosa toodangust annavad kümmekond suurettevõtet, nende hulgas Kunda Nordic Tsement, E Betoonelement, Tartu Maja, EstStein jt. Lubjatööstus Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel mitmesuguste segude, peamiselt krohvitööde jaoks. Lubja tootmise põhiliseks tooraineks on lubjakivi.
Tagasi vaadates oli 1989. aastal Jaapan tavapärasest liidrist USA-st 6% edukam. Jaapanit tabas madalseis eelmise sajandi keskel, mil autotööstus oli praktiliselt olematu. Tänapäeval on Jaapan suutnud pürgida kolmandale kõige tootlikuma riigi kohale, mille on võimalikuks teinud toyotismi tootmiskorraldus, kus on toimiv meeskonnatöö ja laoseisud on vastandlikult fordismile minimaalsed. Praegune suurima autode tootmismahuga riik on Hiina, kes 1960. aastal ei väljastunud mingit toodangut. Selles riigis hakati autosid tootma alles 1995. aastal, millest alates on nende tootlikus aina suurenenud. 2005. aastal kuni 2010 suurenes Hiina tootmismaht 15%, see tähendab, et 2010. aastal oli Hiina tootmismaht 24%. Indias, Lõuna-Koreas ja Brasiilias on autode tootmine märgatavalt kiiresti suurenenud. Kõige suurema muutuse on läbinud Korea, kus 54 aastat tagasi autosid ei toodetudki veel. Säärased muutused autotootmises on toimunud arengumaade osatähtsuse suurenemise tõttu,
Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada. Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma, et mõne teise toodan väheneks, siis on ressursid jaotatud Pareto efektiivselt. Näiteks kaubavahetus – mõlemad kauplejad annavad ära hüviseid, mida neil on palju ja saavad vastu midagi, mida neil pole. Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See
• Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomakasvatus- 37% sealiha, 25% linnuliha, 20% veiseliha, vähem lamba ja kitseliha ning muude loomade liha. • Mais- kasvatatakse keskmiselt. Veidi lõuna-ameerikas, rohkem põhjas. Veidi euroopas ja hiina pool.
Üha kiirenev elutempo on sundinud inimesi tarbima kiirtoitu. Krõpsud, hot-dog'id, hamburgerid ja paljud teised kaloririkkad välismaa importtoidud põhjustavad ülekaalulisust, mis on ohtlikud tervisele. Väga sageli põevad inimested just seetõttu südame- ja vereringkonna haiguseid, allergiaid ja ülekaalulisust. Eelistades välismaa valmisprodukte ei toetata ka Eesti põllumajandust ning kannatab tervise kõrval ka majandus. Eelistades eestimaist mahetoitu ning riigisisest toodangut toetaksid inimesed nii oma tervist kui ka riiki. Positiivse külje pealt on globaliseerumine kergendanud rahvusvahelist kultuurivahetust, juurdepääsu reisimisele ja turismile. Lisaks sellele, et inimesed kergemini oma silmaringi avardada saavad, on viimasel ajal palju kampaaniaid suunitlusega välisturistidele, keda Eestit avastama kutsutakse. Oma kultuuri tutvustamine teistele rahvastele hõlbustab aga selle säilitamist ning edendamist tulevaste põlvede tarbeks.
Rannabaasis on kalurite ja nende perede elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Konseeritud rannapüük annabki praegu enamiku maailma kalatoodangust ha sekke naauknajayandusest c) Avaookeani püük- hakkas levima 20saj avaookeani või teiste riikide majandusvööndis neilt renditud või ostetud püügiõiguste alusel. Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu peale püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baas-ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või- lennukid. See laevastik toetub suurele kalasadamale, kust seda varustatakse ja mille kaudu toodangut turustatakse. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. .
d. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust 6. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: a. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad b. P, TP ja ATC on suuremad c. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad d. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem e. P, TP ja ATC on väiksemad 7. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: a. MC = AC b. MR = MC c. P = ATC d. P = MC 8. Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga d
poode maal, kuna neil oleks oma kauba kätte saamine ülimalt keeruline, nii jääks meile alles vaid turud kuhu tulevad talumehed oma hobustega. Siis ei saaks me nautida välismaiseid toiduaineid ega viljasid samuti ka mitte mingit elektroonikat ning üldse mingeid välismaiseid kaupasid. Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest: Rahvusvahelised kaubaveod. Tänu sellele liigile saavad inimesed poelettidele välismaiset toodangut. Ka saavad meie firmad müüa oma toodangut parema hinnaga välismaale tänu rahvusvahelistele kaubavedudele. Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod ning üle üldine transport riigi siseselt. Tänu neile vedudele tuleb hommikul poodi värske toit, saad kiiresti oma tellitud kauba kätte mida ei ole võimalik saada oma kodu lähedasest poest jne. Need omakorda koosnevad veel erinevatest liikidest.
Merel saab olla kauem ja püüda kogu majandusvööndi ulatuses. Vajavad rannabaasi, milleks hästi välja ehitatud sadam. Annab suurima osa maailma kalapüügist. Kõrgesti arenenud maades, ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük - hakkas levima alles XX saj. Püük toimub avaookeanil või teiste maade majandusvööndis ostulubade alusel. Püüki teostab terve laevastik, kuhu kuuluvad otsesed püügilaevad, saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad ja toodangut vedavad transpordilaevad. Toetub suurtele sadamatele, mis varustavad laevu ja turustavad toodangut. Ookeanipüük on kallis ja seda saavad lubada vaid rikkad riigid - Jaapan, USA ja Venemaa. Kalakasvatus - Kalavarude vähemuse tõttu on kalakasvatus ainus võimalus tootmise edasiseks laiendamiseks. Levinud Ida-Aasias, vähem arenenud maades. Maailmamajanduslikku tähtsust pole.
toodanguühikule c. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust d. Toodete homogeensusest Küsimus 6 Küsimuse tekst TKF-le hind on võrdne: Vali üks: a. MR b. АR c. AR=MR=TR/Q d. TR/Q Küsimus 7 Küsimuse tekst Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: Vali üks: a. Tema toodang omab kaubamärki b. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast c. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit d. Ei reklaami oma toodangut Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: Vali üks: a. МС = min ATC b. Р = AFC c. P = min ATC d. Р = МС Küsimus 9 Küsimuse tekst TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: Vali üks: a. AVC - kõverast üleval pool asuval MC - kõveral b. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral c. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal
Kasutades turgude stastistikat on võimalik mingil määral prognoosida nõudlust teatud kaupade järgi mingil perioodil. Selline lähenemine aitab vältida ületootmist ja firmadel kasutada paremini oma käibevarasid. 3.Miks ei ole võimalik rahuldada kõikide inimeste soove ja nõudmisi ? Kuna puuduvad vajalikud ressursid. Inimestel puudub vajalik raha, et muretseda seda mis tarvis,samas vajalik raha, et toota nii palju toodangut, kui tarvis jne. 4.Selgita, mida tähendab majandusteaduses merkantilistlik mõtteviis? Millal ja kus see valitses? Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsused peaksid andma välja seadusi, mis toodaksid toodangut, hoides madalal töö- ja tootmiskulud ja soodustades eksporti. Selline mõtteviis valitses 16.-18. sajandil Eurooopas. 5.Kes olid füsiokraadid? Millal ja kus nad tegutsesid
10. Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta 11. Kas sa tahaksid olla sellise ettevõtte praktikant või töötaja? 2 Sissejuhatus Eesti Leivatööstus on traditsiooniliste leiva ja pagaritoodete valmistaja.See au varustada oma riiki vajaliku lauakattega on tänu meie töötajate oskustele ja teadmistele.Eesti leivatööstuse missiooniks on populariseerida eestimaist toodangut,võimaldades tarbijale parimat hinda ja kvaliteeti. Ettevõtte visiooniks on kujuneda suuremaks leiva –ja pagaritoodete tootjaks.Tuua turule uusi ja innovatiivseid tooteid, arvestades tarbija vajadusi ning tervislikkuse printsiipe. Põhitekstis tuleb juttu leivatööstuse ajaloost,tegevusvaldkondadest ja tootmisruumide paigutusest.Kindlasti toon välja erinevad olemas olevad seadmed, millega nad seal töötavad. Tuleb juttu ka töötingimustest ja kondiitri töö
· Tartu maamajanduse nõuandekeskuse konsulent Aigar Suurmaa. «Rimi ja Säästumarketi otsus mõjutab väga tugevalt meie jalgele tõusvat lihaveisekasvatust. Eks kaupmehi paneb piiri tagant liha ostma pisut odavam hind,» · Importliha pealetung pani nördima ka keskpartei liidri Edgar Savisaare. Tema sõnul on Eesti liiga väike, et võistelda hinna osas maailma suurte lihatootjatega. SÜÜDISTUSED JA KRIITIKA · Rimi eirab ja boikoteerib eestimaist toodangut. · Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja mitte piisavalt kvaliteetseks. · Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta. · Rimi otsus loobuda Eesti värske liha müügist on kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus toimib. EETIKATEOORIAD lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast
Mõningal juhul võib see kaasa tuua toote kvaliteedi langust, kuid üldiselt kriisiolukorras kasvab just odavate toote tarbitavus. Põllumajanduslikust vaatenurgast oleks kriisiolukorras tasuv kasvatada GMO taimi, mis on üldiselt vastupidavad keskkonnatingimustele, aga on pikas perspektiivis kahjulikud inimese tervisele. Olulist rolli mängib ka reklaam, kui seda osatakse teha, siis on lihtsam oma toodangut müüa. GMO kultuuri puhul on reklaam juba iseeneslik, sest meedias käsitletakse seda palju. Reklaam on üldiselt positiivne või negatiivne, selle määrab meedia. Näiteks GMO-de puhul kasutatakse meedias negatiivset alatooni, mille puhul võib eeldada, et toodang väheneb. Aga inimeste puhul on just põnevus määrav, mis tähendab, et paljud tõttavad poodi, et proovida asja, mis võib kahjulik olla- tahetakse omal nahal tunda, mis tunne on. Seega võib öelda, et halb reklaam on
* hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5. Millised maailma piirkonnad on põlluharimiseks ebasobivad või täiesti sobimatud? Ebasobiv on troopilises vöötmes, lähispolaarkliima täiesti sobimatu: Ekvatorjaalses vöötmes, polaarkliimas 6
Kuna pika perioodi lõpus töötavad kõik allesjäänud firmad min. ühikkuludega 5. Kui täielikult konkureeriv firma (TKF) toodab kasumit maksimeerivast kogusest väiksemat kogust, kas siis firma piirtulu (MR) on selle koguse korral piirkulust (MC) suurem või väiksem? Miks? MR>MC 6. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks TKF tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). õige 7. TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. vale 8. Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse õige lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Õige 9. Lahenda joonise abil Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D; vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; vale
kogused A 20 0 10 30 30 varud peavad olema suurem-võ B 0 10 20 30 30 tegelik 20 10 30 Kaubavajadus 20 10 30 maksumus 320 Ülesanne 5 Kolm eri linnades asuvat tehast valmistavad üht ja sama toodangut. Esimene tehas saab ära saata 7 vagunit, teine 19 ja kolmas 18 vagunit. Seda toodangut on vaja neljale tarbijale: esimesele 10 vagunit, teisele 12, kolmandale 9 ja neljandale 13 vagunit. Ühe vagunitäie toodangu transpordikulud igalt saatjalt igale saatjale on toodud tabelis. Planeerida veosed sellise arvestusega, et kauba veoste kogumaksumus oleks minimaalne.
muudatuste saavutamiseks. Õiglane kaubandus tõstab naiste elujärge kogu maailmas, edendades jätkusuutlikku toimetulekut ja arenguvõimalusi. Ühtlasi tagades, et töö tegijad oma vaeva eest ka väärilist tasu saaks. Ebaõiglane kaubandus See on praegune maailmakaubandus, kus jõukad maad maksavad oma rikastele põllumeestele pealemakseid (riigi toetus ettevõttele v asutusele), samal ajal kui Kolmanda Maailma põllumehed müüvad oma toodangut tihti alla selle hinna, millega nad saaksid normaalselt ära elada (nt lapsed kooli panna). Teiste sõnadega: probleemiks on rikaste riikide ebaõiglased 1 kaitsetollid, kvoodid, suurettevõtete monopoolne seisund, oma toodangu ülejääkide müümine Kolmandasse Maailma dumpinguhindadega (kaupade müük välisturul ajutiselt odavamate hindadega). Mõnikord on nii, et mida rohkem Kolmanda Maailma inimene toodab
Nad töötavad kui loomad, kes saavad puhata üksikuid tunde, elades samal ajal kitsikuses ning ikkagi tööandja silma all. Nad ei oska ka palka juurde nõuda, sest neil pole aimu, kuhu ja millise raha eest nende töö viiakse. Isegi kui nad seda teaksid, ei julgeks nad palgakõrgendust küsida, kartes tööst ilma jääda. „Nad vaid istuvad ja töötavad ja töötavad ja töötavad. Ja selleks nad seal ongi. Ja mingeid naljahambaid seal ei ole, mingit naljatlemist, sest kui nad toodangut ei anna, siis palka ei saa. On alles süsteem. Seal toimib. USA-s see ei toimiks, kuid neile see sobib." USA tarnija on sellisel seisukohal. Minu arvates ta ei tohiks sellesse nii kergekäeliselt suhtuda, kui kusagil teisel maal see toimida ei saa, siis mis võiks olla selle põhjuseks. Inimeste piisav teadmine. Ta kasutab liialt juhust ära, et Hiinas töötavad töölised ei tea enda õiguseid ja norme ning ise saab seega ka osta tooteid odavalt sisse ning kalli raha eest maha müüa
vahendeid. 3) brändi-tarbekaubad (sigaretid, karastusjoogid, pesuvahendid). Müügieduks on vaja mahukat meediareklaami. Majandus laieneb, kuid põhiväärtused luuakse veel Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Jaapanis. Seal liiguvad ka peamised rahavood, kuid see on muutumas. 21.sajandi majandust hakkavad tõenäoliselt juhtima Hiina, India, Brasiilia. · Mida Sa mõistad loosungi ,,Eelista eestimaist!"all? Kas Eestist on võimalik osta omamaist toodangut? Kas Sa oskad tuua näiteid, kuidas majanduslik globaliseerumine on seotud Sinu igapäevaeluga? 2) kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a.
(kasum on ühiku hinna ja tükikulu vahe korrutatud valmistatud toodete arvuga). Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut. 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu. Tootmistehnoloogiat kirjeldab tootmisfunktsioon q K 0,5 L0,5 . Maksku kapitaliühik 40 eurot ja tööjõuühik 10 eurot. Millises proportsioonis kasutaks ettevõte antud tingimustel (ratsionaalselt tegutsedes) kapitali ja tööjõudu? w MPL 10 0,5K 0,5 L0,5 Proportsiooni saame tingimusest ehk ehk L 4K . Seega iga
piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus linna ja maa vahel polnud kuigi drastiline. Kuid siiski olid linnal mõningad eelised ning seetõttu sooviti just seal elada. Linnas oli turvalisem. Samuti oli seal võimalik saada hea haridus. Söök linnas polnud maa omast palju erinev, ent siiski oli see mingil määral rikkalikum. Mõlemas kohas oli inimestel võimalik rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul ning linnakodanikud linnas tööd tehes. Kuid linnas oli talupoegadel raske hakkama saada, sest neisse suhtuti pigem põlguse ja üleolekuga, kui heatahtlikult. Au sees olid siiski need, kellel oli rohkem raha või kes olid pärit heast perekonnast. Maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Maal elades pidi talupoeg kandma mitmeid erinevaid koormisi, sest maa kuulus enamasti isandale. Selle eest pidi talupoeg maksma renti ning tegema teotöid isanda majapidamises
150 000 on plaanis võtta pangas laenu üheks aastaks. Suur osa kapitalist (umbes 100 000 kr) koostab olemas olev põhivara. Planeeritav töötajate arv on 10 inimest, nendest 6 inimest on tarbtöölised, mis tegelevad kasvuhoones tööga. Hooajast sõltuvusest neid võib olla ka vähem. Tööpersonali saab värbama Mustvee elanikest, seal hulgast ka vanemklasside õpilastest, sest nad otsivad alati suvel tööd. Meie toodangu tarbijad on inimesed, kes eelistavad kodumaiset toodangut, vegetaarlased, need, kes tahavad lahjaks jääma, sest kurk on väga dieetiline toode, need, kes paastutavad. Hulgiga kurke võtavad hulgiturul, kauplustes, restoraanides, hulgibaasidel, konservitehastel. Osa toodangust müüme kokkuostjale, kes viib seda Tallinnasse hulgiturule ja baasidele, osa hankime restoranidele ja kauplustele. Jõhvi ja Tartu turudel on meil ka müüjad, kes müüvad kurke jae. Kurkide peale on alati suur nõudlus ja realiseerimisega suuri probleemi
Arenenud maadele Kauba vaba liikumine võimaldab tooteid välismaale müüa, välismaalt kaupu osta Inimeste vaba liikumine arendab inimesi, Positiivsed võimaldab töötajaid ja töökohti geograafiliselt mõjud optimeerida. Arenenud riigid saavad odavalt toota ja ressursse osta, samas oma toodangut kallilt müüa Nakkushaiguste levik, tollimaksud, aga ka muud maksud alanevad ja ohustavad seega riigikassast Negatiivsed Immigrandid tekitavad ebaturvalist ühiskonda mõjud ja konflikte Kuna tootmine liigub arengumaadesse, siis tekib siin tööpuudus Arengumaadele
kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutavad põllumajanduse arengut ka majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Põllumajanduse arengut mõjutavad MAJANDUSLIKUD tegurid on turustamise võimalused Põhiliselt turustatakse põllumajandustoodangut toiduainetööstusele. Müük võib toimuda nii kodu kui välismaale. Enamik toodangut müüakse kodumaisele toiduainetööstusele kui lähemalasuvale, kuid on hakatud oma toodangut ka eksportima. Eestis toodetakse toiduaineid palju rohkem, kui kodumaal tarbitakse. Ülejääk tuleb turustada välismaale kas põllumajanduse enda toodanguna või toiduainetetööstuse poolt ümbertöödeldud kujul. Samal ajal ostetakse toiduaineid ka sisse, kas otse tarbimiseks või toiduainetööstusele toorainena. Sisseostetud toodang on sageli odavam kui Eestis toodetu
asenduskaubad. Toodangu erinevuse tõttu on monopolistliku konkurentsi puhul pakkujatel võimalus mõjutada hindu. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: _ Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. _ Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). _ Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents on struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud (eristatud) toodangut. Seega, siin on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. 2. Diferentseeritud toodang. Firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3
põhiliselt meie enda kapitalil opereerivad ettevõtted. Kuna loodetavasti läheb meie oma ettevõtjale kodumaa saatus rohkem korda kui mõnele suurele välisettevõtjale, kes täbaras olukorras lihtsalt minema jookseks. Seetõttu peaksime oma ostusid sooritades eelistama eestimaist, nagu ütleb ka kulunud reklaamlause. Muidugi on see majanduslikult rasketel aegadel väga problemaatiline, eriti kui väliskapitalil baseeruv ettevõtja oma toodangut kõrval poole hinnaga müüb. Kuid siin tuleb näha ohtu, välismaa ärimehed müüvad toodangut ainult nii kaua alla oma hinna, kuni meie oma ettevõtja peab pankroti välja kuulutama. Ning selleks hetkeks on piiritagune suurkontsern saavutanud monopoolse või väga suure turuosa ja võib nüüdsest hinda dikteerida, tõstes hinna hoopis kõrgemaks kui eesti ettevõtjal algselt oli. Teema III lõik: Leian, et noormeestel on täita tähtis roll kodumaa kaitsmisel, seda just
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid:
mõistmisel (reageerimine hinnamuutustele) ning võimalike poliitiliste otsuste tagajärgede hindamisel (kohustuslik turvavöö ja liiklusohutus). Printsiip 7: spetsialiseerumine suurendab heaolu Spetsialiseerumine võimaldab (töötajal, ettevõttel, riigil) keskenduda sellele, mida igaüks hästi oskab. Vahetuskaup võimaldab osa saada suuremast valikust. Kaubandus võimaldab osa saada teiste spetsialiseerumistest, vastasel juhul saame tarbida ainult oma toodangut. NÕUDLUS JA PAKKUMINE, ELASTSUS 1) Ceteris paribus eelduse tähendus. Ceteris paribus eeldus! („teiste muutujate samaks jäädes“ või „hoides teisi muutujaid konstantsena“) 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Nõudlusseadus: hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. Seega, hüvise hind ja nõutav kogus liiguvad (üldjuhul) vastupidises suunas.
liituda EL- ga. Lisaks peale liitumist tuli veel teha uuendusi ja muudatusi, et EL nõuded ja seaduseks ühilduksid Eesti omadega. Euroopa liiduga liitudes kirjutas Eesti alla ka Euroopa ja põllumajandustootjate partnerlus lepingule, see reguleerib ja toetab põllumajandusettevõtjaid ning tagab kõigile liikmesriikidele võimaluse võrdsetel alustel põllumajandusaadusi toota (Euroopa ja… 2012). Euroopaliit tõi kaasa parema võimaluse oma toodangut turustada ka välismaal ning sama aegselt avanesid välismaisele toodangule võimalus tulla Eesti turule, seega tekkis suurem konkurents välismaise ja kohaliku toodangu vahel. Peale selle tõi EL kaasa kohalikele põlluharijatele võimaluse uute ja paremate toetuste taotlemiseks, mis enamasti on sõltuvad just põllumaa olemusest. See pani põllumajandusettevõtjad põllumaid rohkem väärtustama ning suurendas põllumajandusmaa rendi ja müügi turgu (Maasikamäe et al. 2013)
seda ei tee Inimese vajaduste struktuur- selle on kujutanud psühholoog Abraham Harold Maslow püramiidina, mille alumistel tasanditel paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest, alles siis kui inimene saab need soovid rahuldatud hakkab ta mõtlema teistele vajadustele Tarbimisstruktuur- näitab erinevate inimeste tarbimiskäitumist Reklaam- selle loovad kauba tootjad või müüjad, et meelitada ostma just nende toodangut Kliendikaart- sellega saab tarbida natuke soodsamalt mõne kindla firma toodangut Ostubuum- Ostmise nakkumine, inimesed ei osta enam põhjendatult kaupa Tarbijakaitse--selle ülesandeks on levitada tarbija õiguste alast teaved nin jälgida, et müüjad täidaksid kehtivaid reegleid Postmüügikataloogid, TV-poed ja internetikaubamajad pakuvad mugavaid ja odavaid ostuvõimalusi, toimetades toote sulle koju. (+6.1 kuus kollasesse kasti kirjutatud lõiku)
pangaandmed sh krediitkaardi) E-Kaubamaja töö halvamine seda kahjustades, üle koormates, struktuuri lõhkumine jne Andmete muutmine Lehe blokeerimine Firmale strateegiliste andmete vargus (tarnijate kontaktid ja hinnad, müügiahel jne) Pettuse ohvriks langemine Tarnija ei saadagi kaupa välja ning omastab raha Saadetakse defektne kaup Saadetakse tuntud kaupade koopiad, mitte audentne toodang Ei saadeta kogu lubatud toodangut Vana toodang (müüakse uue hooaja kaupade pähe mitu hooaega vana toodangut) Mitte ustavad töötajad Transpordi liigi või marsruudi vale valik Valitakse liiga aeglane transpordiviis kiireloomuliste kaupade jaoks (autotransport lennutranspordi asemel) Ei kindlustata transporditavat kaupa Valitakse marsruut, mis läbi ohtlike regioone (Suur varguse oht, kauba hävimise oht jne) Ei kombineerita erinevaid transpordi viise
Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil ...
Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond loobuma aina suuremast ja suuremast teise hübise kogusest. Majanduskasvuga on tegemist siis kui suudetakse tehnoloogia täiustamise korral toota punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude
USA majanduse areng ja sisepoliitika pärast II MS. USA majanduse positiivne külg Majandus hakkas kasvama Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta USA majanduse muutused,mõjutasid väga Euroopa majandust USA majanduse negatiivne külg Palju kulutusi tõi relvastuse täiustamine. USA kulutused kosmoseprogrammi välja töötamisele 1970 aastatel alanud USA majanduskriis oli suureks tagasilöögiks. USA sisepoliitika Tõsine vastane tol ajal NSV Liit Suurem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale 19601970 a. Võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse
· Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Tarbimise/ tootmise alternatiivkulu. Ressursside efektiivne kasutamine · Majandussüsteemi eesmärk: saavutada nii tarbija kui tootja heaolu! · Ressursid sinna, kus alternatiivkulu väiksem. · Efektiivsust hinnatakse: a) ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal b) kui palju toodangut saab toota sama ressursikulu korral · Ressursside optimaalne paigutamine- ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt. · Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. · Tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine. Tänan kuulamast!
1. KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Ida-Viru Maakonnas, Kohlta-Järve linnas õmblustsehhi ja selle toodangu realiseerimiseks, kaupluse ning e-poe avamiseks. Projekti eesmärgiks on puuvillase toodangu valmistamine soodsate hindadega ning uute töökohtade loomine. Projekti algideeks on tekstiilitoodangu valmistamine ja realiseerimine. Äriprojekt näeb ette voodipesu, toolikatete, põllede valmistamist ja realiseerimist. Ettevõte pakub 100% puuvillast toodangut, nagu padjapüürid, tekikotid, aluslinad, põlled. Tunne ennast kodus kuningana ja säästa oma raha! Äriplaani elluviimisel valmistatakse ruumid töökodade töötamiseks, renditakse ruume kaupluste avamiseks, valmistatakse e-poe lehekülg. Äriplaani elluviimise tulemisena luuakse 4 töökohta. Personali valimisel vaadatakse nii kogemustega õmblejaid ja klienditeenindajaid, kui ka noori inimesi. Projekti kogumaksumuseks on planeeritud 184 911.- krooni, millest 100 000.- krooni
Struktuur oli sõjaväeline: brigaad polk diviis armee. Töö vaheldus sõjalise väljaõppega. Agroteadus: töötati välja nn. "8 hieroglüüfi teadus": sügavkünd 1 meetri sügavuselt (samas oli maaharimistehnikat just nii palju, et kõigi Hiina traktoritega oleks saanud üles künda 5% põllumaast) massiline niisutamine (viis soostumiseni) kogu maapind jagati kolmeks: põlluks, aiaks ja metsaks (vähenes külvipind) Kultuur: kirjanikele anti käsk kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut. Kõrgkoolides pidid kahe nädalaga valmima uued õpikud. 1967 1969 võimuhaaramise etapp ungveipingid jäid tahaplaanile, zaufanide tähtsus tõusis (neid toetas armee). Saatsid laiali H kohalikud võimuorganid, loodi revolutsioonikomiteesid. Areenilt kadusid pragmaatikute liidrid, näiteks Liu Shaoqijt. rmee võttis kohtadel võimu enda kätte, hungveipingide ja zaufanide tegevus lõpetati. A Liikumisest osavõtjad saadeti maapiirkondadesse "põllumajandust stabiliseerima"
annaabi.ee 
