Mida saan ma oma kodumaa heaks teha? (1)

Mida saan ma oma kodumaa heaks teha?
Sissejuhatus: Pidevalt ja kiiresti globaliseeruvas maailmas on paratamatu, et patriotismitunne oma kodumaa ja rahvuse suhtes hakkavad taanduma. Mõneti on see kurb, eriti meie, eestlaste, seisukohast . Me oleme rahvaarvult väikesed ja balanseerime jätkuvalt kriitilisel väljasurevuse piiril . Olukorra muutmine võib tunduda võimatuna, kuna oleme seotud suurte maailmas mõjuvõimu omavate liitudega. Me ei suuda üksi maailma haaranud protsesse peatada, aga igaüks saab meist küsida endalt, mida saan mina oma kodumaa heaks teha.
Teema I lõik: Rõhk tuleb asetada eelkõige noortele, kuna noored kannavad endas Eesti tulevikku. Tuleb panustada haridusse, eriti selle kvaliteeti ja kättesaadavusse, et mitte ükski talent ei läheks raisku. Kuna meid on vähe, siis mahakantimiste jaoks ruumi ei ole. Leian, et kui noortele on vastavad tingimused ja võimalused tagatud, maailmamastaabis konkurentsivõimeline haridus antud, siis on riigile ka õigus oodata noortelt vastuteenet. Näiteks, kui arst on oma koolihariduse omandanud maksumaksja raha eest, peaks ta riigi heaks töötama vähemalt kolm aastat, hoolimata sellest, et piiri taga saaks kordades rohkem palka. Ning sama põhimõtte järgi peaks joonduma ka teised erialad. Kahjuks on enamikule meist kohene isiklik heaolu tähtsam.
Teema II lõik: Oluline on ka rahvusliku majanduse aspekt ja see, et Eestis tegutseks ikka põhiliselt meie enda kapitalil opereerivad ettevõtted. Kuna loodetavasti läheb meie oma ettevõtjale kodumaa saatus rohkem korda kui mõnele suurele välisettevõtjale, kes täbaras olukorras lihtsalt minema jookseks. Seetõttu peaksime oma ostusid sooritades eelistama eestimaist, nagu ütleb ka kulunud reklaamlause. Muidugi on see majanduslikult rasketel aegadel väga problemaatiline, eriti kui väliskapitalil baseeruv ettevõtja oma toodangut kõrval poole hinnaga müüb. Kuid siin tuleb näha ohtu, välismaa ärimehed müüvad toodangut ainult nii kaua alla oma hinna, kuni meie oma ettevõtja peab pankroti välja kuulutama. Ning selleks hetkeks on piiritagune suurkontsern saavutanud monopoolse või väga suure turuosa ja võib nüüdsest hinda dikteerida, tõstes hinna hoopis kõrgemaks kui eesti ettevõtjal algselt oli.
Teema III lõik: Leian, et noormeestel on täita tähtis roll kodumaa kaitsmisel, seda just sõjaväekohustuse läbimisena. Kaheksa kuni üksteist kuud oma elust riigiteenimisel pühendada pole palju palutud, kuigi eks siin ole erandeid , nt haigusjuhtumid vms. Kuigi mul on see tee veel ees, plaanin ma selle ausalt läbida. Eesti mehed peavad olema valmis riigikaitseks ja naised nende toetamiseks olukorra nõudmisel. Kui me ise enda eest ei seisa , siis ei saa me seda ka teistelt nõuda. Näidates üles initsiatiivi ja koostöövalmidust, respekteeritakse meid ka mujal maailmas, rääkimata eneseuhkuse säilitamisest ja turvatunde tagamisest meie kodanikele.
Teema IV lõik: Inimese üks olulisemaid kodanikukohustusi riigi ees on valimistel käimine ja oma hääle andmine. Sellega väljendatakse enda arvamust ja visiooni riigi senisest ja tulevasest käekäigust. Valmisealiseks saamisest alates olen oma hääle andnud kõikidel valimistel, et väljendada oma tahet riigi arengu seisukohast, toetades kanditaate, kelle maailmavaade on sarnane minu omaga . Ega see polegi nii lihtne kui algul tundub, peab mõtlema pikalt, enne kui sobiv kandidaat leida. Oma otsused tuleb ise vastu võtta, et mitte olla pelgalt tuulelipp. Olen nõus väitega, et rahvas väärib oma valitsejaid, ja kodanikukohustused täitmata jättes pole hiljem mingit õigust vinguda, et kust suunast puhub tuul. Samuti peab paika ka teine ütlus: „Riik – see oleme meie.“ Me ei saa ennast distantseeruda riigist ja süüdistada seda kui kolmandat institutsiooni. Olukorra mitte meeldides, tuleb midagi selle vastu ette võtta, mitte lihtsalt nurgas haliseda.
Kokkuvõte: Maailm liigub üldiselt liberaalsema, demokraatlikuma ja rohkem vabadusi pakkuva ühiskonna poole. See on iseenesest küll tore, aga samas me ei tohi unustada ka oma kohustusi ühiskonna ees, kui kogu kodumaa ja rahvuse käekäik meile korda läheb. Ma näen selget seost vabaduste ja kohustuste vahel, sest piirideta kaoks kord ja valitseks kaos . Iga üks meist peab leidma oma rolli ühiskonnas ja selle edukalt välja mängima (või vähemalt üritama), sh ka mina. Ainult nii saame liikuda tugevama ja ühtsema riigi poole, mis oleks kõikidele osapooltele meele järgi.