Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused Tingimuste muutumisel Koosluse liigirikkus väheneb Loomade elu ja toitumistingimused jäävad kesisemaks. Puurinne Harilik kuusk Harilik mänd Arukask Harilik haab Põõsarinne Harilik sarapuu Harilik pihlakas Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal Selgroogsed imetajad Orav Pruunkaru Hunt Valgejänes Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Metsis Putukad
4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimejuured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9
regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga. Arengumaades aga laps on pere rikkus, lapsed töötavad ja vanemate ülalpidamine. Suremust mõjutavateks teguriteks on arenenud riikides haigused, vägivald, õnnetused.
Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest
linnadega. Kirurgia vabanes teraapia alluvusest ja põlatud seisundist. 18.saj. teise poole arstid juba opereerisid. Maagia ja ebausuga seotud kloostrimeditsiin oli langenud juba 16.saj. alguseks. Autor toob välja ka Tallinna linnaarstide saavutatud positsioone Moskva suurvürstide ravijatena. Kokkuvõtteks. Teos toob korduvalt välja olustikulised tegurid, mis on sellele uurimuse teemale põhjust andnud: lihtrahva kitsad elamistingimused, halvad ja ebasanitaarsed toitumistingimused, kurnav ja puhkuseta töö, nakkusohtlike inimeste elamine teiste hulgas jne. Kõige olulisemat minu meelest: teadmatust nakkuse mehhanismi suhtes mainib autor samuti korduvalt. Samuti kogemustele ja uskumustele põhinevaid ravimismeetodeid. Millest autor ei kirjuta? Juttu võiks olla pisut ka kalendrikirjandusest. Kalender oli küll rohkem maarahvale suunatud, kui ju luges seda ikka ka linnainimene. Ilmumise algusest (18.saj.algus) 19. sajandi keskpaigani pakkus meditsiiniline
hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes. Seetõttu on taas kasutusele võetud toksilisemad umbrohutõrjevahendid (näiteks atrasiin). Kuigi Bt kultuurid hävitavad mõningaid kahjureid ja vajavad esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri elimineerimise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena nüüd ise kahjureiks (näiteks lehetäid ja tirdid). Teisalt on näiteks Indias põhikahjureil (puuvillamähkuril) kujunenud välja resistentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis geneetiliselt muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt. Kuna putukad on kogu aeg selle toksiini mõjualas, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks
5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad gaasivakuoolid väikeste, tugevalt valgust murdvate kehakestena. 9. RuBisCo on kristalliseerunud ensüüm ribuloos-1,5-bifosfaat karboksüülaas-oksügenaas, mis asub polüeederkehas sinivetika rakus. RuBisCoga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine. 10. Sinivetika ,,tärklise" graanulid (süsivesikute varuna), tsüanofüsiini graanulid
populatsioonid ning seeläbi nende pärilikud omadused rikutud. o Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud taimes olnud baktereisse ja viirustesse. Seega võib materjal edasi levida mitmesugustes mikroorganismides, sh haigusetekitajates. Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim ei tapa lehetäid, kandub see toiduahelas edasi ning mõjutab näiteks lepatriinusid, kelle eluvõime ja viljakus vähenevad. See viib lepatriinude arvukuse vähenemisele ning sunnib üha rohkem mürke kasutama. GM- taimedes sünteesitav bakteri toksiin jääb taimejäänustes mulda ja võib mõjutada mullaelustikku.
läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Peamiselt elutsevad Läänemeres lauk, kivirullija, punajalg- tilder, meriski, kühmnokk-luik ja hahk. Paljude liikide arvukuse kasvule on kaasa aidanud näiteks pehmed talved (pikem pesitsusaeg), otsese jahtimise vähenemine (hävitamine, munade korjamine ja jaht), toitainetega rikastumine (paranenud toitumistingimused eelkõige kala ja merekarpidest Lauk toituvatele liikidele) ning põllumajanduses tekkinud muudatused ja lahtistel prügimägedel tekkinud toitumisvõimalused (eriti kajakalistele) ning keskkonna mürkide vähenemine. Mere saastamine laevaõlidega on merelindudele väga ohtlik. Isegi õhuke õlikirme veepinnal põhjustab lindude vältimatu surma. Seepärast nimetatakse merevee reostamist laevaõlidega õlikatkuks
Näiteks gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist. Kuigi suvekuudel, kus ei saja nt. kuu aega vihma, siis tuleks muldi niisutada, kuna kui mullad liiga kuivad, siis ei kasva midagi edasi. Kivikoristus põld ei vaja, kuna kivid paiknevad m³/ha kohta on 5-20 kivi, mis on kivisuse astmes II, kive pole eriti palju ning seega ei sega. Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetist tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga
Põhu muldakünni järel on tähentatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda. 34. Iseloomusta haljasväetiseid ja kuidas neid kasutatakse? Haljasväetiste all mõistetakse põllukultuuride haljasmassi, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Parimateks haljasväetiskultuurideks on liblikõielised haljasväetiskultuurid, kuna seovad mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku keskmiselt 150...200kg/ha, millega paranevad oluliset järelkultuuride toitumistingimused lämmastikuga. Haljasväetiste mõju ei piirdu vaid ühe aastaga, nende mõju kestab keskmisel 4...5 aastat. Haljasväetised parandavad mulla füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Haljasväetiskultuurid on efektiivsemad just madalama viljakusega muldadel. 35. Kirjelda väetamise aegu ja viise. Too näiteid.
· Mikroplanktonit kogutakse batomeetriga (5 ja 23 l), meso- ja makroplanktonit aga planktonvõrguga (võrgusilma suurus 90 kuni 200 m). CPR (Continuous Plankton Recorder). Kogutakse mereplanktonit pikkadel vahemaadel. Filtriks on planktonsiid, mis asetseb rullikutel. Rullikuid ajab ringi propeller. Tööpõhimõte: Siidikassettidelt eemaldatakse siid ja seda uuritakse laboris. Zooplanktoni horisontaalne levik. Mõjutegurid. 1. Temperatuur. 2. Soolsus. 3. Hapnikureziim. 4. Toitumistingimused (eraldi loeng). 1.1 Temperatuur. Eurütermsed: meririst Aurelia aurita, rübik Evadne normanni, Acartia bifilosa. Stenotermsed soojalembesed: tavaline paunik Pleopsis polyphemoides (temp. 15-16ºC); Bosmina maritima, Podon intermedius, putak Centropages hamatus ja koodik Temora longicornis (temperatuuril > 16ºC). Stenotermsed, külmalembesed: Limnocalanus macrusus. Keriloomad, vesikirbud ja aerjalgne Acartia bifilosa talvituvad puhkestaadiumis (resting eggs).
vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja suren, ei arvesta juhuslikke välja suremisi. Väljasuremiskünnis- poulatsiooni, liigi või metapopi arvukus, peale mida arvukust enam päästa ei anna, selleni jõutakse pikaajalise protsessi tulemusel, nt
Viljakeha on kui puhkav koloonia Kui tingimused paranevad, siis müksospoorid idanevad ja rakk võib paljuneda pikka aega ilma viljakeha moodustamata Punguvad ja jätketega bakterid Jätked võivad olla seotud kinnitumisega pinnale või paljunemisega Punguvatel bakteritel mood rakule väljakasv (hüüf) ja selle otsa mood pung Väljakasve võib olla 1 või mitu Kinnitumine on oluline sest siis on paremad toitumistingimused Bakteritel on olemas tubuliini kodeeriv geen, mis tagab kuju hoidmise Mõndel bakteritel on ka limajätked Mükoplasma Väike genoom Rakukest puudub Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad lülitada membraani Membraanis on seda tugevadavad lipoglükaanid Rakud on pleomorfsed Enamus neist on parasiitsed (inimesel, loomal, lülijalgsel, taimedel) ning nende kasvatamine
Saarma arvukus hakkas taastuma pärast 1978. 1983. aastate kõrgveeperioodi, mille järel tunduvalt paranes meie siseveekogude ökoloogiline seisund: hakkas suurenema konnade arvukus, saarma toidusedelisse ilmus taas jõevähk, paranesid kalade elutingimused. Arvukalt esines ondatrat, kes oli ka saarmale toiduks (Laanetu, 1986). Suurveeaastad mõjusid soodsalt ka koprale, kelle kaevatud kanalid, ulatuslikud urusüsteemid ja paisutatud vesi lõid soodsad varjumis- ja toitumistingimused saarmale. Saarma arvukus on suhteliselt suur esmajoones seal, kus elab kobras. Saarma asurkonna kasvu võimaldasid ka pehmed talved, küttimiskeeld ja paranenud populatsioonistruktuur, aga ka põllumajandusreostuse vähenemine ja rikutud veeökosüsteemide osaline taastumine ja veekogude ökoloogilise seisundi paranemine (Laanetu, 2010). 1988. aastal loendati Eestis 750800 saarmast (Laanetu, 1988). Arvukuse kasv jätkus ja 2001. aastal hinnati arvukust ligikaudu 1800 isendile
Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähem valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on kehvemini arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat. Puude arvu vähenemise
aeglustub vastse areng. Keskkonna varieerumisest tingitud põhjused ja bioloogilised põhjused. 5 Kui noorjärkude arv (tihedus koos) on suur, siis suureneb ka kisklus, arvukus väheneb. Kevadine fütoplanktoni rohkuse periood on kalade vastse- ja noorjärkudele väga oluline toiduallikas. Paljud olulised kalaliigid sellistes vetes koevad just selle planktoni vohamise perioodi algul, et tagada oma järeltulijatele parimad toitumistingimused. Kevadine vohamine võib varieeruda 6 nädala ulatuses. Vastsed ei pruugi soodsal ajal olemas olla. Raskem on kalanduses määrata kvoote või siis rakendada püügipingutuse meetodi. Võib olla risk ülehindamiseks. Kvootide puhul eriti (nt Kanadas juhtus tursakalaga hinnati kalavarusid üle). 23. Mis tagab tänapäeva intensiivse põllumajanduse suurema tootlikkuse pindalaühiku kohta võrreldes traditsiooniliste toidutootmise viisidega? Kasutatakse väetamist (N, P)
halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. 4. Metsa looduslik hõrenemine ja puude diferentseerumine. Kasvuklassid (Krafti klassid). Puude diferentseerumiseks nim. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel. Selle peamised põhjused on: Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad ja puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse. Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb. Kasvuklassid: I klass ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, jämeda tüve ja pika võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud, kõige hinnatumad puud puistus, majanduslikus mõttes; puude kõrgus moodustab u 90% esimese klassi puude tagavarast.
parem juurestiku areng ( ( Ei tohi ühekülgselt väetada (oht mineraalväetiste korral) ( ( Tasakaalust väljas toidu maitse muutub, taime arengufaaside läbimine muutub, koed jäävad õrnemaks ja kahjustusi esineb rohkem, ka sekundaarseid kahjustusi ( ENNETAV 4. Taimekasvatuslikud võtted Külvikord kultuuride järgnevus, mis tagab taimedele parimad toitumistingimused ja vähendab kahjurite levikut ( Mullaharimine künd ja sügavkobestus hävitavad mullas talvituvaid organisme, viib umbrohuseemned sügavamale, kus need ei idane. Äestamine nõrgestab taimi, kobestamine aktiivistab mulla mikroorganismide elutegevust, muudab niiskustingimusi, kõrre koorimine hävitab mullas olevaid kahjurite vastseid, hävitab tärganud orase, kus muidu talvituksid kahjustajad, hävitab umbrohtu
on 5 - 6 m ja veel peaaegu polegi. Soo niisugune kujunemine on põhjustatud sellest, et Peipsi järve veetase on lõunaosas tõusnud ja madalsoo arenguetapp on saanud pikalt jätkuda. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Kunagine nõgus soopind on kerkinud ja tasandunud ning vee liikumine soos aeglustunud. Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimede juured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega. Kõrgsoo ehk raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Raba toitub nö atmosfäärselt. Rabas saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed, mis toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest, seetõttu on raba taimestik reeglina liigivaene.
· Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad)
* Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi. * Peamiselt rohttaimed, harva põõsad. * Õiepõhjal asetsevad mitmesuguse kujuga meenäärmed. Hästi arenenud meenäärmed tagavad putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist. Isetolmlemise vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele. * Vili on kõder või kõdrake. * Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused. Seetõttu arvestatakse nektaariumide kuju ja nende asetust, vilja ja idu ehitust, nende klassifitseerumisel. * Vahelduvate lehtedega, lehed mitmeti lõhestunud lihtlehed, õied on kobarõisikusse koondunud
vees lahustuvaks, on oht, et kaalium pestakse mullast välja kevadiste ja sügiseste vihma- ning lumesulamisvetega. (Jutt käib mitme aasta varu andmise kohta) Toitainete sidumisvõime negatiivseks küljeks on rasketel muldadel esinev toitainete puudus just taimede intensiivsel toitainete omastamise perioodil, sest seotud toitained vabanevad rasketel muldadel suhteliselt aeglaselt, eriti aga kuivadel suvedel. Et väetamise parandamisega paranevad taimede toitumistingimused, on alust karta, et taimed võivad toitaineid liigselt tarbida. PK väetiste perioodilise andmise esimesel aastal suurenes taimede toitainesisaldus, kuid see suurenemine polnud katses nii suur, et see võiks kahjulik olla antud kultuure söödana kasutades. Nagu me teame on fosforiidisisalduse tõus söötades kasulik, kaaliumisisalduse tõusu üle 3% sööda kuivainest peetakse aga ebasoovitavaks. Kaaliumisisaldus ei tõusnud katsetes kunagi üle 3%
kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale jõuavad (veevooluga jne.). Tahkele pinnale kinnitatult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini: pidadele adsorbeeruvad toitained ning nende konstentratsioon on seal seega suurem kui ümbritsevas lahuses. Kui lahjale söötmele lisada materjali (klaaskuule, keraamilist materjali, liivaosakesi), millele saab moodustuda biokile, siis kiireneb bakterite kasv seal tunduvalt, sest mikroobide toitumistingimused paranevad. Biokile moodustub ka veepuhastusseadmetes liivateradele, keraamilisele materjalile (biofiltrid) ning aktiivmuda osakestele. See kiirendab reoaine lagunemist. Tahkele pinnale kinnitunud mikroobid eritavad keskkonda hüdrolüütilisi eksoensüüme, mis immobiliseeruvad pindadele, püsivad seal kaua aktiivsena ning on kasulikud ka samale pinnale seostunud bakteritele, kellel endal hüdrolüütilisi eksoensüüme ei ole.
Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähem valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on kehvemini arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores
Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähe valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on puudulikult arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 aastat.
rasvatihane ja sinitihane. Elupaiga ja toidu pärast konkureerivad inimese läheduses elavad kodurott ja rändrott. Peamiselt talvitumispaiga pärast võistlevad rebane, mäger ja kährikkoer. --- 89 Järelikult, kui lähestikku elavatel organismidel on ühesugused nõudmised elupaiga või toidu suhtes, võib üks teise välja tõrjuda. Omavahelises konkurentsis ei pruugi nõrgem alati hukkuda, kuid ta tõrjutakse elupaika, kus on halvemad elu- ja toitumistingimused. Liikidevahelist konkurentsi taimeriigis näeme näiteks porgandipõllul. Seal on alati ka umbrohtude seemneid, mis tärkavad kiiresti ja kasvavad peagi lopsakateks taimedeks. Porganditaimed tärkavad hiljem ja nad on algul väga väikesed. Kui nüüd põldu umbrohtudest ei puhastata, jäävad porganditaimed nende varju ja känguvad. Pilt ja alltekst: Mäger kaevab enesele uru, kuid sageli asub sellesse elama hoopis rebane või kährik, kes vajab samasugust elupaika.
kihtides. Lõpuks, kui allapoole jõudnud vesi koguneb vett pidavale horisondile, kus kivimid ja setted on veest küllastunud, hakkab vesi liikuma horisontaalsuunas. Põhjavee ülemine kiht lasub tavaliselt u 2-5 m sügavusel maapinnast. Kui vett pidavad ja läbi laskvad kihid on vaheldumisi, võib kujuneda mitu veehorisonti. Ühe ja sama territooriumi piires võivad maapinna geoloogilise ehituse tõttu muutuda põhjavee toitumistingimused, kivimite veeläbilaskvus, põhjavee enda liikumise iseloom ja äravool. Samuti esineb territooriumi erinevates osades erineval hulgal sademeid. Kuid üldjoontes kordab põhjavee tase maapinna reljeefi: kõrgendike kohal on see kõrgem, nõgude kohal madalam. Samuti liigub see kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatesse, järgides veepinna kallet. Põhjavee tase võib muutuda ka aasta jooksul. Kõikumise ulatus sõltub pinnasesse imbunud vee hulgast ja pinnase poorsusest
Neelamismahutavusega tuleb arvestada ka mullaanalüüside tõlgendamisel ja analüüsidele tuginevate väetamisskeemide koostamisel. Kasvupinnastel, mille neelamismahutavus on väike (näiteks jämedateralised huumusvaesed spordimurud), ongi iseloomulik kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi madal sisaldus. Püüd tõsta ühekorraga nende pinnaste toitainesisaldus soovituslikule tasemele ei ole eesmärgipärane. Sellistele kasvupinnastele kasvama pandud nõudlike taimede toitumistingimused tagatakse regulaarse pealtväetamise teel kasvuperioodil, mil lisaks lämmastikule antakse ka katioonväetisi (kaalium, magneesium, kaltsium jt katioonid); kasutada võib ka pika mõjuajaga osmocote-tüüpi väetisi. Asenduvad anioonid ja anioonivahetus Anioonide asendusneeldumine toimub samal põhimõttel nagu katioonide puhulgi. Erinevuseks on, et kui katioonid neelduvad negatiivse laenguga kolloididele ehk atsidoididele, võivad anioonid
annaabi.ee 
