palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus- See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. S aureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu pimples,
tüüp 1-5 tundi väljenduvad nakatumist, võib peale söömist. haigusnähud. toimuda ka pärast 2 h . Kestavad 1-2 päeva. Sümptomid kaovad 48 tunni jooksul. Sümptomid Iiveldus, raskemal juhul Iiveldus, kõhulahtisus. Toidumürgitus jaguneb Toidumürgitus, iiveldus, võib surra, 2: ühe sümptomiks on oksendamine, diarröana oksendamine, valud kõhulahtisus ja teise suus ja kurgus. põhisümptomiks on oksendamine.
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid.
BOTULISM Botulismi tekitab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine e toksiin. Vastumürgi puudumisel lõpeb surmaga. Tugeva toksiiniga väga ohtlik toidumürgitus. Botulismibakter saab elada vaid hapnikuvaeses keskkonnas(konservides). Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi
stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe deprive of sleep/insomnia/overtired-unetus,-üleväsinud in tune with/in harmony with/synchronize-harmoonias,-sünkroonias asthma-astma flu-gripp acne-akne heat stroke-kuumarabandus hay fever-heinanohu black eye-sinisilm
Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri eritatav mürkaine botuliin. Botulism on raskeim toidumürgitus, mis arstiabi puudumisel lõpeb surmaga. Botulismi tekitajad toodavad kõige tugevamat teadaolevat bakteriaalset mürki. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid, mille tulemusena tekib lihaskramp. Sümptomid ehk avaldumine
Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis. Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist tuleb hoolikalt pesta käed, sest puutudes käega toiduaineid võime neid saastada ning saastatud kätega süües satuvad mürgised ained käte kaudu koos toiduga organismi.
organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens Clostridium perfringens on Gram-positiivsed. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimeste ja kodu-ja metssigade soolestikudes.Eosed on võimelised elama mullas, setetes ja saastunud keskkonnas.Eosed on väga kuumakindlad ja nende tapmiseks keedetakse neid mitu tundi . Clostridium perfringens on viidatud kui toidumürgitus. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus mida tuntakse ka Staph aureus või S. aureus, tähendab "kuldne klastri seeme" või "seeme kuld." Staphylococcus aureus on leitud inimestel järgmiselt: 1. naha taimestiku leitud nina ja nahk 2. vagiina - eriti menstruatsiooni ajal ja tampooni kasutamisel On tõestatud ,et 20% inimkonnast on Staphylococcus aureuse kandjad. Staphylococcus aureus võib põhjustada erinevaid haigusi ebaolulistest
tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab limastekstade põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt, paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust.
MÜRGISTUSED MESILASE- JA HERILASEHAMMUSTUS Eriti ohtlikud on hammustused lastel, kel esineb allergia nende mürgi suhtes. Kõri- ja kopsuturse tagajärjel tekkivate lämbumishoogude tõttu võib saabuda surm juba esimeste tundide ja isegi minutite jooksul. Mürgistuse tunnused: Tugev näo, aga mõnikord ka kogu keha turse; Lämbumishood; Teadvusekaotus; Oksendamine. Esmaabi: 1. Kutsuda otsekohe välja kiirabi; 2. Eemaldada kiiresti mesilase nõel ( herilane ei jäta nõela sisse ), surudes nahka kahelt poolt nõela mõlema pöidlaga ning mitte puudutada mürgikotikest, et mürki veel rohkem välja ei paiskuks; 3. Asetada haavale külm kompress või määrida antihistamiinsalviga; 4. Paigutada kannatanu selili nii, et jalad asuksid kõrgemal; 5. Kergendada kannatanud hingamist ja pöörata nägu veidi küljele juhuks, kui ta peaks ...
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel
Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused
Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel Stafülokokiline toidumürgitus Tekitaja Staphylococcus aureus. Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste suhtes üsna resistentsed. Püsivad kuivamisel üle 6 kuu. Külmutamine neid ei hävita. Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad kuni tund aega. Stafülokokid võivad toiduainetesse (magustoidud, koogid jmt) sattuda toiduvalmistaja hingamisteedest,nahahaigustest mädastest haavadest ja mustade kätega.
Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Puugid levitavad puukentsefaliiti ning kannavad edasi puukborrelioosi, katku, tüüfust. Kokanduses on eriti levinud salmonelloos ehk soolenakkus ehk toidumürgitus. See levib toore või vähe töödeldud toiduga(peamiselt linnuliha ja munad). Põhjustab palavikku, kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist. Saab välja ravida antibiootikumidega. 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE Tuleb jälgida isiklikku hügieeni ning et töökeskkond ei oleks must ega ebahügieeniline. Samuti tuleks inimesi koolitada vastava väljaõppega ning töötajad peavad käima korrapäraselt tervisekontrollis ning vaktsineerimas.
Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes). Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri
Kuidas edasi tegutsed? Loid, väsinud ja veepuuduses. Annan vett ning soolaveelahust, võimalusel jahutan ning vajadusel kutsun abi. 17 Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Kutsun kiirabi, asetan küliliasendusse. 18 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama? Toidumürgitus- vajadusel võtan söetablette, juua vett. 19 Mida peaksid tegema kui 12 aastasel noormehel esinevad tasakaalu häired, iiveldus, tunnete alkoholi lõhna? Teatan kas kiirabisse ning võimalusel lapsevanematele. 20 Väänasid tänaval kõndides välja oma pahkluu, kuidas oleks õige tegutseda? Istud maha, võimalusel asetad külma kuni 24 tundi ning edasi alkoholkompress. Vältida suurt koormust kuni kaks nädalat. Hematoomi tekkimisel pöördu perearsti juurde.
haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism,k õhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus,läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või biorelvahaigustest tuntud siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, katk (muhk-,kopsu-,naha katkud jt) ja siberi katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele. Bakterid eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul
Saastunud või riknenud toidus paljud bakterid paljunevad ja toodavad toksiine, mis põhjustavadki mürgistusi. Keemilisi taimekaitse- jms vahendeid, keskkonnasaastet, olmemürke, pestitsiide, raskemetalle saab enamasti toidu pinnalt eemaldada hoolika pesemisega. Toidumürgistuse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, palavik edasine areng sõltub mürgistuse iseloomust. Tavalised toidumürgistused mööduvad suuremas osas paari päe-vaga. Harvadel juhtudel võib äge toidumürgitus lõppeda surmaga. Ennetus: hoiduda riknenud ja pesemata toiduainetest. Esmaabi: teha maoloputus, vajadusel kutsuda kiirabi. MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED? HOOLETUS Eksitusmürgistused: * sarnase kujuga tabletid * sarnane pakend * vale silt pakendil KONTROLLI ALATI SILDI JA SISU VASTAVUST !!! HOOLIMATUS Mõnu- ja seiklusjanu Tahtlik enesekahjustamine ÕNNETUS Välismõjud: (suitsune ruum, allergilised reaktsioonid, pipragaas, keskkonnareostus, terrorism jne.)
Unetuse põhjused võib jagada seitsemesse rühma: 1. Füüsilised põhjused- Hingamishäired, mille alla kuulvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, magamissaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisega ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel,) jäsemerahutus, pinin kõrvus, mõned vähiliigid (eriti luu-, pankrease- ja ajuvähk), hamba-, selja- ja peavalu, liigesepõletik, kehavigastused, toidumürgitus, menstuatsioon, menopaus, või premenstruaalsündroom, kõrge vererõhk. 2. Füsioloogilised põhjused- Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne uimasus (tuleneb ühest ajavööndist teise sattumisel), müra, rasedus, vahetustöö, madal veresuhkru tase, mis tingitud valest söögist valel ajal, järsk kaalukaotus kõhnumisdiieti pidades, hilisõhtusest vägevast söögikorrast põhjustatud seedehäired. 3
Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos) * naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis) * siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus) virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike. multiresisdentne bakter immuunne rohtudele. Koolera kõhulahtisust põhjustav äge haigus, levitajateks närilised; kasutatud biokeemilistes relvades. Läkaköha väikeste laste haigus
aitan arstiabiga. 17. Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Keeran kindlasse külili asendisse, helistan 112-te , ning ütlen mis ravimit sõi , jätan kõik asjad nii nagu on , ei korja ravimipurki kokku, vajadusel elustan. 18. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama? Toidumürgitus. Viskan pikali ja puhkan, joon palju vett ning proovin oksendada. Teavitan mürgistustelefonile või restoranile, et hoiatada teisi inimesi. 19. Mida peaksid tegema kui 12 aastasel noormehel esinevad tasakaalu häired, iiveldus, tunnete alkoholi lõhna? Kutsun koheselt kiirabi, proovin teda oksendama ajada, keeran ta külili ning asetan midagi sooja peale. 20. Väänasid tänaval kõndides välja oma pahkluu, kuidas oleks õige tegutseda? Püüan
Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur
4.5.Botulism (Clostridium botulinum) Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: · Vähehappelised valgurikkad toiduained · Vorsti- ja lihatooted · Vaakumpakendis liha-, kalatooted · Suitsutatud, soolatud tooted · Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid · Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C · Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja
Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10
ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14 1.3 Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 1. Otsene kontakt haigega/ muu saastunud materjaliga 2. Toidu ja veega edasikantavad infektsioonid 3. Õhu kaudu edasikantavad infektsioonid ( piisknakkus või tolmuosakestega) 4 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA Siia alla kuuluvad vee ja toidumürgitused ning vee ja toidu kaudu levivad nakkushaigused. Toidumürgitus on haigus, mis tekib mingit mürgist ühendit sisaldava toidu söömisel. Enamasti on mürgituse põhjustajaks mikroobid (bakterid, hallitusseened) või nende mürgid ehk toksiinid. Harvem esineb toidumürgitusi, mis pole seotud mikroobidega. Toidu sisse satuvad mikroobid või nende toksiini tavaliselt inimese ja looma kaudu ning on võimalik, et ka saastunud esemete kaudu. Toitu valmistades on mitu erinevat võimalust kuidas saab stafülokoki bakter toidu sisse, kas
Prebiootikumid: · Prebiootikumid on ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Selline aine on nt inuliin · Pre- ja probiootikume võib kasutada ka koos, sellist toodet nim sünbiootikumiks Mikroorganismide virulentsusfaktorid: · Patogeen haigusetekitaja bakter · Tavaliselt on igal haigusel oma konkreetne põhjustaja, kelle saab kindlaks teha Koch'i postulaate kasutades; kuid on ka haiguseid millel on mitmeid põhjustajaid (kopsupõletik, toidumürgitus) või mille haiguspildi põhjustab seganakkus (põletushaavade põletikud, kõrvapõletik) · Paljud terved organismid on potensiaalsete patogeensete mikroobide kandjad, aga nad ei nakatu, kuna nende kaitsevõime on hea · Patogeenid on suure peremehespetsiifilusega (süüfilisse loodad ei nakatu) o Põhjuseks võib olla: Spetsiifiliste retseptorite esinemine/puudumine bakteri seostumiseks
tähtajatu tunnustatuse. Jõgevamaa 4 kooli ja lasteasutust, kes 2003. aasta algul ei vastanud tähtajatu tunnustamise nõuetele, olid selle auditeerimise ajaks saanud. Tervisekaitseinspektsiooni tegevus ettevõtete tunnustamisel ja toiduseaduse järgimise järelevalvel. 12.01.2005. Tallinn, lk 2, 16. (27.09.10) 8 4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens
Väliskeskkonda satuvad haigustekitajad ainult väljaheitega. Nakkuse mehaanilisel edasiandmisel etendavad teatavat osa kärbsed. Nende jalgade ja tiibade küljes säilivad düsenteeriakepikesed mitme päeva jooksul eluvõimelistena. Haigus hakkab sageli ägedate kõhuvaludega, peavalu, oksendamisega. Palavik on harilikult mõõdukas, kuid mõnikord tõuseb siiski 39-40 °C-ni. Profülaktika on sama kui kõhutüüfusel. Botulism. Botulism on äge raske kuluga toidumürgitus. Seda põhjustab botulismimikroobi poolt produtseeritud toksiin, mis kutsub esile raske närvihalvatuse nähtudega haigestumise. Botulismimikroob on aeroobne ja moodustab eoseid. ta eritab väga tugevat mürki – eksotoksiini, mis põhjustab mürgituse. Mikroob paljuneb ja eritab toksiini kõige intensiivsemalt temperatuuril 28-35 °C. botulismitoksiin on üks kangetoimelisemaid mürke: juba 0,3 mg mürgi sattumine organismi on inimesele surmav. See toksiin lõhustub ja muutub
Ravimiseks tuleb suurendada toidus raua kogust. Astma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Seda iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus, hootine köha, sitke röga eritus. Hoo ajal on raske just väljahingamine. Hoogusid põhjustavad allergeenid, külm ilm, suitsulõhn, kehaline koormus. Astmaravimid on aerosoolid ja pulbrid, taskuinhalaator. 7. Tähtsamad siseelundite haigused Toidumürgitus on söömisele järgnev äge haigestumine koos iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Põhjuseks mürkide sisaldus toidus, toidu sisse sattunud mikroobid. Esimesed haigusnähud ilmnevad 8-24 t saastunud toidu söömist - jõuetus, halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik. Ohtlikud on hakklihatooted, sült, keeduvorst, maksavorst, lihapirukas ja munatooted. Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas
Mittepärilikud- nakkushaigused ning organite ja organsüsteemide haigused. a) Viirushaigused Soolatüükad, kondüloomid Herpes: ohatis, genitaalherpes AIDS Hepatiit Gripp jt. hingamisteede infektsioonid Puukentsefaliit Marutõbi b) Bakterhaiguse Tuberkuloos Süüfilis Klamüdioos Tripper Puukborrelioos Angiin Teetanus Salmonelloos Botulism Stafülokokiline toidumürgitus 5 c) Seente põhjustatud haigused Küüneseen Mükotoksikoosid Seenemürgitused d) Parasiidid Kirbud, täid Sügelised Solge, laiuss q Täitke tabel. Haigus Teke või nakatumine, haigustunnused, ennetus ja ravi ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ..............
(O'Hanlon, B. 1998: Lk 26-27) 2.2 Unetuse põhjused · Füüsilised põhjused. Hingamishäired, mille alla kuuluvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, norskamine ja magamisaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisele ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel), jäsemerahutus, pinin kõrvus, mõned vähiliigid, hamba-, selja- ja peavalu, liigesepõletik, kehavigastused, toidumürgitus, menstruatsioon, menopaus või premenstruaalsündroom, kõrge vererõhk jm. · Füsioloogilised põhjused. Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne uimasus (tuleneb ühest ajavööndist teise sattumisest), müra, rasedus, vahetustöö ja öötöö, madal veresuhkru tase, järsk kaalukaotus, hilisõhtusest vägevast söögikorrast põhjustatud seedehäired, sage urineerimine jt. · Psühholoogilised põhjused. Kurbus, stress, pinge, mure, eelaimused, erutus jne.
südamehaigused, pulss; neeru- ja maksahaigused: hepatiit, koolikud ja ureemia; hingamisteede haigused: kopsupõletik, astma, põletikulised protsessid. verehaigus: hepatiit, diatees, aneemia. Paroksüsm arenenud endokriinsüsteemi häirete taustal: Feokromotsütoomid; Halvatus; Itsenko - Cushingi tõbi. Paroksüsmaalne sündroom metaboolsete haiguste ja joobeseisundi korral: Hüpoksia; alkoholi- või toidumürgitus. Paroksüsm, mis areneb psühholoogilise häire taustal: autonoomne vaskulaarne kriis või keha põhifunktsioonide talitlushäired (seda klassifikatsiooni arutatakse allpool). Demüeliniseerivad ja degeneratiivsed haigused. Lihashaigused. Demüeliniseerivad haigused on närvisüsteemi haigused, mis kahjustavad neuronite müeliinikatet. See kahjustus mõjutab signaalide juhtimist kahjustatud närvides. Juhtivuse
laktoosi segul: esmalt toimub kasv glükoosil ja kui glükoos söötmest otsa lõppeb, siis indutseeritakse laktoosi kasutamiseks vajalike ensüümide süntees. 42. Kas ekstremofiilid suudavad fotosünteesida IP soojuse arvelt? (ei) 43. Nimeta mõningate haiguste põhjustajaid? Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik
Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Teetanus ehk kangestuskramptõbi põhjustajaks on Clostridium tetani, kelle spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad
Fosfoglütseraat konverteeritakse ATP-ks. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed perekonnad: Bacillus (pulkbakter) ja Clostridium (pulkbakter) Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. o Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. o Teetanuse põhjustaja on Clostridium tetani, neid leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks.
kahjulikke. Jämesoolebakterid sünteesivad sooles vitamiine, töötavad ümber sapphappeid ja lagundavad sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik
Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt § Staphylococcs aureus § Streptococcus pyogenes § Kontingent enamasti lapsed § Kuum ilm, väikesed traumad soodustab § Algselt vesivillid, hiljem koorikud (kärnad). Tselluliit § Äge, kiiresti lainev infekt-sioon § Haarab nii nahka kui naha-alust kude § Soodustanb naha eelnev trauma § Lokaalne kuumatunne ja erüteem (punetus) Stafülokokiline toidumürgitus § 20% ägedatest toidumürgitustest § Põhjustab S. aureus toidul kasvav toksigeenne tüvi § Produtseerib tremostabiilset enterotoksiin B-d § Toit visuaalselt muutusteta § Inkubatsiooniperiood 2-6 kuud § Enterotoksiin stimuleerib soole peristaltikat ja KNS § Äge algus, süljeeritus, iiveldus ja oksendamine, vesine diarröa § Palavik puudub § Sümptomid kaovad 8 tunni vältel. Ravi põhimõtted § Abstsessid ja teised suletud mädakolded tuleb avada
Endospooride preparaate on soovitatud ka kasutada "dosimeetritena", et hinnata kiirgustaset (osooniaugud!) maakera eri kohtades: endospoore eksponeeritakse kiirgusele ja seejärel hinnatakse idanemisvõimet. Patogeensed sporogeensed bakterid- klostriidid Perekonda Clostridium kuulub rida patogeene. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanus), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinum'i valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk; põhjustab lõtva halvatust. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Clostridium tetani spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu
• Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved produtseerivad ka eksfoliatiini – eksotoksiini, mis põhjustab väikelastel epidermolüütilist sündroomi e. eksfoliatiivset villilist dermatiiti. Kuna enamus S. aureus’e tüvesid produtseerivad ensüümi koagulaas,
annaabi.ee 
