5. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonnelloos (vale) clostridium (vale) 6. Peale seda kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti, võib ta tööle minna... : niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva peale paranemist (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 8. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada millistest toiduainetest? : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 9. Millist riietust peab toidukäitleja kandma? :
1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 5. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 6. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 8. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale)
2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused.
Turismi- ja toitlustuskorralduse õppetool Sisukord Toiduhügieeni eesmärk Toiduhügieeni ülesanded Heast hügieenist tulenevad tulud Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Toiduohutuse tagamise menetlused Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate haigestumist ja toidu kiiret riknemist. 3. Hävitada toidust kõik patogeensed
9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et... : vähendada bakterite arvu ohutu tasemeni (õige) eemaldada plekke (vale) eemaldada rasva ja mustust (vale) hävitada kõik bakterid täielikult (vale) 11. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 12. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 13. Toiduainetele ettenähtud taaras... : võib hoida kemikaale, kui taara on suletav (vale) ei tohi hoida kemikaale, kuna see põhjustada muude ainete kadusid (vale)
bakterite täielikuks hävitamiseks (vale) 12. Sobiv koht toidujäätmete hoidmiseks on.. plastikkotid (vale) plastmassämber (vale) kaanega ja plastikkotiga prügikast (õige) kartongist kast (vale) 13. Peale seda, kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti võib ta tööle minna... niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva pärast paranemist (vale) 14. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 15. Külmkapis tuleb hoida toitu temperatuuril kuni... +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale) 16. Milliste vahenditega saab toitlustusettevõttes kõige paremini ära hoida hiiri ja rotte? pidades kassi (vale) kasutades rotimürki ja lõkse (vale)
· Proovis ei tohi tekkida muutusi enne analüüside alustamist · NB: Laboriga tuleb eelnevalt kokkuleppida ning labor peab eelnevalt olema teadlik proovide arvu ja tüübi kohta PROOVIVÕTMINE Võimalusel toimetada proov laborisse originaalpakendis või steriilsetes mahutites võetuna steriilsete vahenditega Pakendamata kauba proov või proov suurest pakendist ei tohi ületada 200g. Valmispakitud kauba proov ei tohi tavaliselt olla väiksem kui 100g. Toidumürgistuse kahtlusel proov võtta kõikidest kahtlusalustest toiduainetest ning proovide kogus peaks olema tavavõetust suurem PROOVIDE TRANSPORT JA SÄILITAMINE · Kiiresti riknev proov proov tuleb uurida nii kiiresti kui võimalik pärast proovi võtmist. Transportida kiirelt ning sobival temperatuuril laborisse vähemalt 18 tunni jooksul ja analüüsi algus hilisemalt 24 tundi pärast proovi võtmist. MIDA KONTROLLIB LABOR? Prooviprotokoll ja saatekiri proovi
Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele. (Allikas: Vikipeedia) 4. Millised piirnormid on kehtestatud kolilaadsetele bakteritele suplusvees? Piirväärtuseks on kehtestatud 1000 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 5
poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad
f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist Toidumürgistuse 10 peamist põhjust 1. Toit on valmistatud liiga vara ette ja valmistatud toatemperatuuril 2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3. Toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoiduks 8. Kuuma toidu säilitamine temeperatuuril alla 65C 9
suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 1.2 Clostridium perfringens 3 Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne, eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest.
bakterite täielikuks hävitamiseks (vale) 20. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? : 60 - 80ºC (vale) üle 75ºC (vale) 63 - 75ºC (õige) alla 100ºC (vale) 21. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? : enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 22. Toidumürgistuse sümptomiks on sageli... : kurguvalu (vale) köha (vale) kõhulahtisus (õige) kõik eelnimetatud kokku (vale) 23. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 24. Peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid : need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale)
ohtlikke aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Toidumürgistusel võib olla aga kõrge hind, mitte ainult riigi jaoks kaotatud töö- päevade näol, vaid ka toidutöötlemisega seotud tööandjate ja töövõtjate jaoks. Toidumürgistusega seostatud toiduainetööstuste omanikud võivad kaotada oma ettevõtted, töötajad aga oma töö. Toidukäitlejaid, kes rikuvad toidualaseid seadusi, võib kohtulikult vastutusele võtta, toidumürgistuse puhang aga võib kompensat- siooninõuete tõttu firmadele maksma minna kümneid tuhandeid kroone. Hooletud toidukäitlejad võivad mürgitada iseend, veelgi halvemal juhul aga põhjustada nende poolt valmistatud toiduga tarbija haigestumise või isegi surma. Olemas- olevate toiduhügieeni-alaste seaduste range ellurakendamine on oluline, samas pole see aga iseenesest veel piisav toidumürgistuse vältimiseks.
kavandatud viisil. ·TOIDUKÄITLEJA iga isik, kes vahetult käitleb pakendatud ja pakendamata toitu, kasutab toiduvalmistamise seadmeid ja tööriistu või toiduga kokku puutuvaid pindu, ning kellelt seetõttu oodatakse, et ta peab kinni toiduhügieeni nõuetest. Hügieen kui mõttelaad Üks viga väljaõpetamata toidukäitleja poolt ka kõige moodsamates toiduainetetööstuses/toitlustusettevõttes võib põhjustada tõsise toidumürgistuse puhangu. Efektiivsuse tagamiseks tuleks toiduhügieeni põhimõtteid õpetada süstemaatiliselt ning see peaks olema olulisel kohal toiduhügieeni algõpetuse andmisel. Hügieenist peaks saama elulaad kõigi toidukäitlejate jaoks kohe karjääri alustades, kuna juba sissejuurdunud halbu harjumusi on kõige raskem muuta. Gastroenteriidid ja toiduhügieen ·Kõhulahtisuse tõttu kannatab kogu maailmas iga päev vähemalt 200 miljonit inimest.
TOIDUMÜRGISTUS Ilma toiduta inimene sureb. Kuid on olemas ka tappev toit. Kuigi esineb ka looduslikult mürgist toitu (taimed, seened), on kõige suurem ohuallikas saastatud toit. Saastunud või riknenud toidus paljud bakterid paljunevad ja toodavad toksiine, mis põhjustavadki mürgistusi. Keemilisi taimekaitse- jms vahendeid, keskkonnasaastet, olmemürke, pestitsiide, raskemetalle saab enamasti toidu pinnalt eemaldada hoolika pesemisega. Toidumürgistuse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, palavik edasine areng sõltub mürgistuse iseloomust. Tavalised toidumürgistused mööduvad suuremas osas paari päe-vaga. Harvadel juhtudel võib äge toidumürgitus lõppeda surmaga. Ennetus: hoiduda riknenud ja pesemata toiduainetest. Esmaabi: teha maoloputus, vajadusel kutsuda kiirabi. MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED? HOOLETUS Eksitusmürgistused: * sarnase kujuga tabletid * sarnane pakend * vale silt pakendil
põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 4 Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad
(habemekaitsed) NINA, SUU JA KÕRVAD · Mitte nuusata/köhida toidu kohal · Maitsmine ainult oma lusikaga KÄED JA KÜÜNED · Küünte pikkus · Lakita maniküür SUITSETAMINE · Kannab edasi baktereid suust kontaktpindadele · Põhjustab köhimist · Loob ebasoodsa atmosfääri (lõhn) · Võimalik füüsikaline kontaminatsioon · Lubatud ainult selleks ettenähtud kohas (kinnine ruum, ventilatsioon) OTSESE ÜLEMUSE (JUHENDAJA) INFORMEERIMINE · Toidumürgistuse tunnused · Kõhulahtisus · Kõhuvalu · Halb enesetunne, iiveldus, oksendamine · Kontakt nakkushaigetega (tüüfus, düsenteeria) · Paised · Septilised haavad · Veritsevad lõikehaavad · Külmavärinad · Kontakt kahtlustatava toidumürgistusega
soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
· loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha · toksikogeensete hallitusseente kasutamine 27. Tuntumad helmintoosid on: - askaridoos e. Solgetõbi - difüllobotrioos e.laiusstõbi trihinelloos e. Keeritsusstõbi paelusstõved 28.Helmintoosi nakatumise allikaks on sageli toores või väheküpsetatud kala, pesemata köögiviljad, saastunud joogivesi, kärbsed, muud putukad, isiklike hügieeninõuete mittetäitmine. 29. Peamised toidumürgistuse allikad 1. Toit on valmistatud liiga vara ette ning säilitatud toatemperatuuril 2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3. Toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoidule 8
3 Toitlustusteeninduse ja müügitöö alased oskused (erinevate lauatüüpide, teeninduse ja serveerimise reeglid, kliendi vajaduste väljaselgitamine ning kliendi nõustamine, kliendilt tagasisideme vastuvõtmine, edastamine ja analüüsimine, kassadokumentide vormistamine, arvestuse ja aruandluse põhimõtted). 4. Hügieenialased teadmised ja oskused (toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõuded, isikliku hügieeni nõuded, toidumürgistuse tekkepõhjused ja nende vältimine, puhastus- ja koristusvahendid ning nende kasutamine). Hotellide ja restoranide sektoris peavad tööandjad koka oskustest kõige olulisemaks rahvusliku ja rahvusvahelise toidukultuuri tundmist ning tööohutuse ja töötervishoiu alaseid teadmisi, samuti toiduvalmistamise oskust ning hügieeni- ja sanitaarnõuete alaseid teadmisi ja oskusi. Oluliseks hinnatakse ka toidukujundamise aluste tundmist.
1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused Toidumürgistuse põhjustajaks on tavaliselt hooletus või teadmatus. Praeguse aja statistika paranemist võib saavutada ainult toidukäitlejate harimise kaudu. 1.Toiduhaiguste sagenemise põhjused Toidust tulenev haigus e. toiduhaigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. See avaldub üsna varsti. Peamisteks sümptomiteks on tavaliselt valud kõhus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
delta ja gamma. Loomadelt isoleeritakse enamasti alfa ja beeta hemolüütilisi tüvesid. Alfa toksiin on toksilisem, põhjustades VA-il täielikku hemolüüsi. Toksiline toime laieneb ka leukotsüütidele ja naha rakkudele põhjustades nekroosi. b) leukotoksiin(Panton-Valentine leukotoksiin)- pidurdab leukotsüütide migratsiooni ja toimib leukotsiidselt c) enterotoksiinid - termostabiilsed toksiinid (taluvad 100°C 30 min.)on väga toksilised inimestele (äge toidumürgistuse sündroom), loomad on resistentsed. Toksiine tähistatakse A - E (5 tk). d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks: koagulaaspositiivseteks (CPS) ja koagulaasnegatiivseteks stafülokokkideks (CNS). CPS peetakse patogeenseteks
soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi jaSalmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudusaastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonelladsäilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
tekitab hallutsinatsioone ja krampe. Aga siiski, enamus toidust põhjustatud haigusi on tekitatud bakterite poolt. Järgmises osas kirjeldatakse neid toiduliike mis on kõige tõenäolisemad haiguste kandjad, viise kuidas toit võib saada saastatud ja samme mida tuleks astuda, et hoida toiduaineid saastumise eest. Bioloogiliselt riknenud toidul ei pruugi olla paha maitset. Täiesti normaalse maitsega toit võib olla bioloogilise toidumürgistuse allikaks. 2. FÜÜSIKALINE (mehaanilised lisandid) - avastamine visuaalselt aga ka metallidetektoritega; Füüsilise saastatuse hulka kuuluvad väga mitmed materjalid, mis võivad kogemata sattuda toidu sisse. Eriti juhtub seda saagi koristamise ja lihunikutöö juures. Samaväärselt võib füüsilist saastatust juhtuda ka köögis. Sellise saastatuse näideteks on plastjäätmete tükid, juuksed, sidemed, küüned, klaasi või puidutükid ja isegi putukad toidus
· Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet. Palaviku korral võib osutuda vajalikuks ka vereanalüüs. 9 Koduse ravi võimalused Oksendamine ja kõhulahtisus tekivad kaitseks, sobimatute ainete eemaldamiseks organismist. Hoolitseda tuleb selle eest, et ei tekiks vedelikupuudust, väga oluline on piisav vedeliku manustamine
vähenemine, koondamised, pankrot). Kõik need tegurid vähendavad tulusid. Kui ettevõte kaubanduslik konkurentsivõime satub ohtu, võivad töötajad kaotada lisatasud ületunnitööde eest, preemiad või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute parimates huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki toiduhügieeni põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks. Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestumist soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga;valmistoidu või toorme ristsaastumine;seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; temperatuuri reziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. 5.2 Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? parem haiguste registreerimine;
Mürgistusteabekeskus suunab edasi: Üldine ravimiinfo (ravimite koos- ja kõrvaltoimed) – nendes küsimustes palume pöörduda apteeki. Loomade mürgistustega seonduvad küsimused – palume võtta ühendust oma piirkonna loomaarstiga/loomakliinikuga. Mürgitute loomade/ putukate hammustused (sääsed, herilased, mesilased, puuk, koer jne) – neis küsimustes aitab perearst või traumapunkt. Toidumürgistused – ägeda toidumürgistuse korral võta ühendust kas oma perearsti või Lääne -Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskusega tel: 659 8507. Allergia, üldine tervisenõustamine – palume pöörduda perearsti poole või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220. Tavalisemad mürgistused kodudes Ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne
• Mikroskoopia ja kultuur on kehva tundlikkusega. • Tavaliselt ei leita ei toksiini ega antikehi. Ravi ja profülaktika. C. perfringens. Tõsise infektsiooni korral on oluline kiire ravi. Süsteemne infektsioon vajab kirurgilist sekkumist, penitsilliini manustamist suures annuses. α-toksiini-vastast antiseerumit ei kasutata. Hüperbaarilise hapniku mõju on tõestamata. Lokaliseerunud infektsiooni tuleb samuti ravida kirurgiliselt, penitsilliiniga. Toidumürgistuse korral sümptomaatiline ravi. Profülaktikas korralik haavahooldus, profülaktiliste antibiootikumide mõistlik kasutamine. C. tetani. Ravi vajab kirurgilist sekkumist, antibiootikumravi (metronidasool), passiivset immunisatsiooni antitoksilise seerumiga, vaktsineerimist toksoidiga. Profülaktikas vaktsineerimine toksoidiga, buusterid iga kümne aasta tagant. Bakterid mõmm :) 05/06
annaabi.ee 
