olema kooskõlas toidualase teabe määruse uute nõuetega. Mis on TKM? ● Toiduga kokkupuutuvad materjalid, mis puutuvad toiduga kokku, on selleks ette nähtud või mille puhul võib eeldada kokkupuudet toiduga. ● pakkematerjalid,söögiriistad, nõud (sh ühekordsed), seadmed,säilitusanumad, lõikelauad ● v.a. matejale esemeid, mida tarnitakse antiikesemetena, katte ja pindmaterjalid mida võib koos toiduga süüa. ● valm. Plast, klaas, keraamika, metall, paber, papp, puit, kork, kumm .....mitu materjali koos Õigusaktid, TKM-i reguleerivad. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üldnõuded tulevad Toiduseadusest ning otsekohalduvatest Euroopa Liidu (edaspidi: EL) määrustest: 1935/2004 (Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 27. oktoober 2004 toidugakokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) 2023/2006 (Komisjoni määrus(EÜ) nr 2023/2006, 22
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte.
(kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede koosseisus) Polüetüleentereftalaat (nt pudelid, purgid, mikrolaineahjus PET valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) PP Polüpropüleen (pakkekile, pudelite jm kastid, ) Polüstüreen (nt jogurtitopsid; laialdaselt kasutatakse PS vahtplastina – toiduainete pakendamisel, ühekordsed nõud, tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised) Polüvinüülkloriid (nt mõned karastusjookide ja PVC olmekemikaalide pudelid, karbid, termoformeeruvate lehtedena) Polüetüleen(kõige enam),Polüpropüleen
abil 2) juurdepääs tootmisruumidesse piiratud/reguleeritud 3) pindade ja seadmete pesu ja deso Toiduga kokkupuutes olevad materjalid (TKM). Nõud, köögitarbed, seadmed, pinnad pakendid Nõuded- ei tohi põhjustada toidu saastamist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist. (ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele) TKM-i nõuetele vastavuse (sobivuse toiduga kokkupuuteks) tõendab märgistus ja/või vastavusdeklaratsioon. tuleb järgida märgistusel ja/või vastavusdeklaratsioonil toodud materjalide ja esemete kasutustingimusi (piiranguid temperatuurile, toidu liikidele vm); Toidu käitlemisel tuleb tagada TKM-ide jälgitavus kasutamise tingimused- toidu reageerimisvõime matrjaliga, materjali kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel, ajaline kestvus. märgistus
2) pakendimaterjali iseloomustava märgistuse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 97/129/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem 3) muid andmeid, mida pakendiettevõtja vajalikuks peab ja mis ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist. (4) Pakendile ja etiketile kantav märgistus peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud. (5) Kauba müük pakendis, millel puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohane märgistus, on keelatud. (6) Keskkonnaminister kehtestab tagatisraha märgid, arvestades taaskasutusorganisatsiooni ettepanekut. 11. Mis on taaskasutusorganisatsioon? (vaata küsimus 7) 12
Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on plastid (plastmassid)? .....................................................................................................4 Plastide leiutamise ajalugu..........................................................................................................5 Plastitööstus Eestis....................................................................................................................20 Kokkuvõte................................................................................................
12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud ja sünteetilised (naftast, maagaasist, kivisöest) Peaahela kuju järgi: lineaarse, hargnenud ja ristsillatud ahelaga Polümeeride struktuur Ahelpolümeerid ja võrestikpolümeerid Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid - on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu.
toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas. Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks. 3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa. Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt:
muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu (0,6 mooli Polüuretaanid jäägid ekstraktsioonil lahja HCl happega (mitte roheline auru : 1 mool etüleeni) etanooliks. Tänapäeval on väga populaarne isolatsioonmaterjal tehnoloogia !). Polümeer on peaaegu lahustumatu CH- Ühekordse läbiminekuga katalüüsikolonnist on polüuretaanvaht. Tema valmistamisel tuleb üldiselt lahustis, seega saab teda eraldada tsentrifuugimise ja konversiooni aste ca 4%, kuid ärareageerimata segu jälgida, et vesi eraldataks täielikult, sest vesi reageerib kuivatamisega. Ekstruuderist läbilaskmisel saadakse
.......................16 2 TERMINID 1. Monomeerid (elementaarlülid) – ühinevad polümeerumise (polümerisatsiooni) käigus ja moodustavad polümeere. 2. Polümerisatsioon – protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. 3. Ensüümid – kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. 4. Radikaal – keemias paardumata elektroniga aatom või molekul. 5. Oksüdeerumisreaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. [1] 3 SISSEJUHATUS Inimesed kasutavad plastikesemeid oma igapäevases elus igal sammul, plastikust on nõud, mööbel, aparaatide korpused, lugematul hulgal tarbeesemeid. Paljud esemed ei ole mõeldud mitmekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks, olles selleks liialt haprad
Piimapakendid, Kasutatakse: gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel. rahvusvahelise ECOCERT 2 = PE-HD (Madalsurve polüetüleen detergendid; ökomärgise. (high density)). Kasutatakse: piimapakenditel, detergentide pudelitel. 3
on kalduvus pillingule(topiliseks muutumine). Modakrüüli väljanägemine on suure jõudlusega, kui tegemist on välimuse säilitamisega. Kiud on üsna vastupidavad ja ei kortsu. Neil on ka suur mõõtmete stabiilsus ja kõrge elastne kuju taastamis võime, mis annab neile võime hoida oma kuju. polüpropeen(PP), Polüpropüleen on natuke Polüpropeen ok üks polüeteenist tooteid pestakse kõvem ja jäigem kui olulisemaid polümeere, peenpesu toiminguga, ei polüeteen(PE) polüetüleen ning tema mida kasutatakse tsentrifuugita. Kemopuhastuse kasutustemperatuur on lausmaterjalides, millest lahuseid ei talu, magala kõrgem, umbes 100 C
2.1)Tavalisem on vormivalu. Ühekordsed-pärast sulami tahkumist purustatakse vorm.Korduvkasutatavad- avatavad, et metall kätte saada. Metallvorme nim kokilliks.; 2.2)Survevalu. Vedel sulam surutakse vormi. Valmistatakse terases. Võimalik kasutada madala sulamistemp metallide korral. 2.3) Ümbervalu-detaili täpne koopia valmistatakse vahast või plastikust. Selle ümber valmsitatakse kõvenev vorm. Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse metalli sulam. 2.4) Pidev valu--kasutatakse esmaseks kristalliseerumiseks. Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jahtub. 3)Pulbermeetodid----sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline polümeer. Ümbervalu korral valmistatakse detaili täpne koopia vahast või madala sulamistemperatuuriga plastikust. Selle ümber valmistatakse kõvenev vorm (kipsist, savist, tsemendist). Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse sula metall või sulam. Sellist meetodit kasutatakse, kui on vajalik detaili suur täpsus, reprodutseeritavus ja viimistletus. Näiteks juveelitööstuses, hambakroonide ja proteeside valmistamisel jne.
Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline polümeer. Ümbervalu korral valmistatakse detaili täpne koopia vahast või madala sulamistemperatuuriga plastikust. Selle ümber valmistatakse kõvenev vorm (kipsist, savist, tsemendist). Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse sula metall või sulam. Sellist meetodit kasutatakse, kui on vajalik detaili suur täpsus, reprodutseeritavus ja viimistletus. Näiteks juveelitööstuses, hambakroonide ja proteeside valmistamisel jne. Pidevat valu kasutatakse paljude metallide ja sulamite esmaseks kristalliseerimiseks. Vedel metall voolab pideva joana liikuvasse vormi, kus ta jahtub (tavaliselt veega jahutatav) ja tahkub. Seejärel läheb kohe edasisele kuum- või külmtöötlemisele. 7.5
vabalt liikuda. läbipaistmatud. Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Fe3O4- magnetilised omadused. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist n Plastid ja kummid. muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). n Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). n Keemilised omadused, on seotud aine koostise n Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). silikoonkummi.
läbipaistmatud. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) n Fe3O4 magnetilised omadused. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. n Keemilised omadused, on seotud aine koostise n Plastid ja kummid. muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). n Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). n Suur molekulaarstruktuur, ahelad, Cskelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, 7. Materjalid- definitsioon. silikoonkummi.
korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Seega mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi. Kuidas siis jäätmetega toime tulla? · Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval!
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid.
ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas)
materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt ja teised omadused. Teine osa on metallide kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja tehnoloogia, milles vaadeldakse metallide ja nende malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 sulamite tootmist, töötlemisviise ja otstarbekat liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. rakendamist
Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne
iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
