Tänapäevase jalgpallireeglite eest võlgneme tänu 19. sajandi keskpaiga Inglismaa koolides ja ülikoolides õppinud noormeestele. Nemad mõtlesid välja reeglid, mis andsid kahele meeskonnale võimaluse võistelda võrdsetel alustel. Kui satuksime praegu aastasse 1860, võidakse meile ehk andeks anda, kui me arvame, et grupp põllul suurt porist eset jahtivaid noormehi mängib ragbit (ameerika jalgpalli) mitte soccerit (inglise ehk euroopa jalgpalli). Kui mängija palli kätte sai, tohtis ta sellega joosta, kuni komistas ja kukkus või kuni keegi ta valusa jalahoobiga pikali paiskas. Kui pall lebas maapinnal, rüselesid mõlema meeskonna mängijad palli ümber ja püüdsid seda liigutada. Üks tollane mängija on tunnistanud, et "sageli mängiti toorelt". Võite ise ette kujutada, missugused kired sellises mängus möllasid. Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri tagumisega,
Protestiks selle vastu, et Hiinas Saksamaale kuulunud kolooniaid ei tagastatud Hiinale, vaid anti Jaapanile, keeldus ka Hiina valitsus Versailles'i lepingule alla kirjutamast.) Trianoni sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt: · Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). 72% maad, 64% elanikkonda, 31% ungarlastest · Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. · Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Saint-Germaini sõlmiti Austriaga 10.septembril 1919. aastal. Lepingu kohaselt: · Austria tunnustas Tsehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust. · Loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile. · Keelati Austria ühinemine Saksamaaga. · Austria armee suuruseks tohtis olla 30000 meest.
peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest.
peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest.
ENSV põllumajandus 19.02.11 20. sajandil kehtis Eesti põllumajanduses Nõukogude reziim. See tähendas, et kõik toimus sovhooside ehk riigiomandis töötamise all. Talunikele anti kuni 1 hetker põllumaad, millest enamus oli kivine ja üsnagi kasutu maa. Talunikud tohtisid põllumajandusega tegeleda ainult enda tarbeks ja lisaks ei tohtinud see olla nende põhitöö, vaid sellega tohtis tegeleda ainult natukene, sest võimud ei tahtnud, et keegi suurema põllumajandiga rikkaks saaks. Talunikel tohtis olla kindel arv loomi, näiteks 3 siga, 2 hobust ja 10 kana. Nende loomade arvu käidi igal aastal umbes 2-3 korda kontrollimas ja kui loomade arv ületas normi siis osad neist konfiskeeriti. Enamus talunikel oli muidugi rohkem loomi, kui lubatud ja kui neid loendama tuldi, siis pidi talunik neid kuidagi varjama. Selleks oli mitu võimalust.
MOOD RENESSANSIAJASTUL ( vaatluse all põhiliselt Saksa ning Itaalia moevoolud ) NAINE : · kahvatu jume ei olnud sobilik · otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost · nina pikk ja kitsas · suu väike ja korallpunane · rääkides tohtis paista 4-5 hammast · rüht pidi olema sirge · ei tohtinud olla paks, ei tohtinud olla peen · kanti puidust kombasid sobiva pikkuse saavutamiseks, kontsakingade eelkäijad · riietus pidi olema harmooniline ja moodustama terviku · kärtsud värvid moest läinud · kasutati palju siidi ja sametit · eriti kallis must värv · eriti peen läbitikitud siid · taskurätid · kaasavaras ,Fatsoleto' · ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid
· Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma häälekandja Looming, asutaja Tuglas · 1923-1933 Seda aega ilmestab kitsikus (majanduskriis) · 1934-1940 Selleks ajaks oli tsensuur olemas (kindlad teemad, millest tohtis kirjutada) Kirjutati seda, mida telliti muutus mitmekülgsemaks · Kirjandusmaastikule sisenesid uued tegijad Betti Alver, Heti Talvik, Uku Masing, Kersti Merilaas · 1938 ilmus koondkogu Arbujad
Tütred: Meritaton, Mekitaton, Anhesenpaaton, Neferneferuaton Tasherit, Nefernefernure ja Setepenre. Kolm noorimat tütart surid küllalt noorena. Mekitaton suri sünnitusel, ning lapse isaks oli arvatavasti Amenhotep IV. Amenhotep IV abiellus ka oma tütarde Meritatoni ja Anhesenpaatoniga. Aastal 1346 eKr alustas Amenhotep IV usurevolutsiooni: ainujumala Atoni kultust. Sellega asendati varasem monoteism henoteismiga: tunnistati küll paljude jumalate olemasolu, kuid kummardada tohtis neist ainult ühte, päikeseketast Atonit. Päikesejumal Re samastati Atoniga. Tollal oli kombeks panna lastele jumala nime sisaldav nimi ning kõigi Amenhotepi laste nime lõpus oli kas "Aton" või "Re". Samal aastal hakkas Amenhotep IV ehitama uut pealinna Ahetatonit, mille tänapäevane nimi on Amarna. Järgmisel aastal, 1345 eKr, muutis ta oma nime ametlikult Ehnatoniks (Ahenatoniks), et rõhutada omarajatud kultust. 1343 eKr. viidi riigi pealinn Teebast Ahetatonisse üle
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise
Enne Vene aega kehtinud Rootsi aeg oli talupoegade jaoks kergem ja seepärast hakati seda kutsuma ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Talupojad korraldasid oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha. Tsaar Peeter I tühistas kõik talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta. Ainuke piirand oli see, et tappa tohtis talupoega ainult vastava kohtuotsusega. Talupojad pidid ka osa oma põllusaagist ja loomadest mõisale andma. 1802. aastal kehtestati Eestimaa kubermangus regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", see määras talupoegadele pärimisõiguse. Asutati ka valla- ja kihelkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 18041805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati näiteks perekonnaliikmete
Jaanipäevased uskumused 1. usuti, et põldudel hõljuv suits on ohvrisuits ja, et see läheb põlluhaldjale kes pidi hävitama kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4
Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919 Austria tunnustas Tshehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust, loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile, armee suuruseks tohtis olla 30000 meest, üldine sõjaväekohustus kaotati. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga. 11. Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920 Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania), armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväekohustus tühistati, kohustus maksta reparatsioonimakse. 12. I maailmasõja tagajärjed Hukkus u 10 mln inimest, haavata sai 20, kellest 3,5 mln jäi vigaseks
kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt
Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti, tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) . Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja parem. Demokraatlikes riikides tohtis rahvas avaldada arvamust, sai osaleda riigi juhtimises(valimiste kaudu), riigis võib olla mitu parteid jne. See on kõik see, mida diktatuuriga riikides esineda ei tohi. Demokraatia on minu arust igati parem kui diktatuur ja loodan, et mina ei pea elama kunagi hirmuvalitsuse all, kuna ei tahaks näha nii palju verd, kurjust, julmust ja kõike seda negatiivset, mis kaasneb diktatuuriga.
Antiikolümpiamängud olid VanaKreeka pidustused Olümpias Neid toimusid vahemikus 776.a eKr kuni 393.a eKr Pidustuste raames peeti ka spordivõistlusi, Zeusi auks. Olümpiamängud olid ühed VanaKreeka tähtsamatest rituaalidest, spordi ja kultuurisündmustest Päris algusest... ...ei tea me eriti midagi... ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk
kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka traditsioonilised pered, kus on ema ja isa. Neil lastel saab koolis raske olema. Koolikiusamine puudutab ka traditsioonilisest perest lapsi, kes on siis natuke paksemad, rumalamad, vaesemast perest jne. Koolikiusaja leiab alati põhjuse. Ka siin saavad vanemad kodus palju ära teha. Tuleks juba varakult hakkama lastele seletama, et tohtis ei ole kust ta tuleb ja kes on tema vanemad, tähtis on inimene ise, sest tegelikult ta ju võibki olla hästi tore. Minu arvates on meil, eestlastel, teistelt riikidelt veel palju õppida. Me peame andma pagulastele ja geidele võimaluse olla ühiskonnas tahetud. Peame mõtlema oma seisukohalt, et kuidas ma ise end tunneksin samas olukorras. Seda on muidugi lihtsam öelda, kui teha, aga kuskilt tuleb alustada. Niisiis rohkem sallivust teiste suhtes! Seliin-Doris Tšinjakov
RENESSANSSIAJAST UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarva või mistahes
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati
Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, tsitter-7 keelega näppekeelpill. India muusikakultuur 2500 e.Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste
Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku-uuenduste toetajateks ja vastasteks. Vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid koheldi kui ketsereid ja neid põletati tuleriidal. Paljud vanausulised pagesid kaugetele põhjaaladele ja mõned põgenesid ka Peipsi järve idakaldale Eestisse. Usuti, et maailmalõpp pole enam kaugel.
Tänapäevase jalgpallireeglite eest võlgneme tänu 19. sajandi keskpaiga Inglismaa koolides ja ülikoolides õppinud noormeestele. Nemad mõtlesid välja reeglid, mis andsid kahele meeskonnale võimaluse võistelda võrdsetel alustel. Kui satuksime praegu aastasse 1860, võidakse meile ehk andeks anda, kui me arvame, et grupp põllul suurt porist eset jahtivaid noormehi mängib ragbit (ameerika jalgpalli) mitte soccerit (inglise ehk euroopa jalgpalli). Kui mängija palli kätte sai, tohtis ta sellega joosta, kuni komistas ja kukkus või kuni keegi ta valusa jalahoobiga pikali paiskas. Kui pall lebas maapinnal, rüselesid mõlema meeskonna mängijad palli ümber ja püüdsid seda liigutada. Üks tollane mängija on tunnistanud, et "sageli mängiti toorelt". Võite ise ette kujutada, missugused kired sellises mängus möllasid. Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule.
kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle kohut, see annab elutruuduse---realistlik teos. Kui rääkida süzeest, siis romaan algab justkui keskelt ja lõppu ka otseseltpole. Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu - samastab tõelise eluga. Puskinit huvitab "Jevgeni Oneginis" see, millised on kunsti piirid, mida tohtis kaasata teosesse, mida mitte. Kuidas kunstiteos modelleerib reaalsust. Kuidas mõjutab kirjandus inimeste elu (just see on autori sekkumine enda teksti, milline peaks olema romaan, või tegelane). Tatjana on kasvtataud üles romaanidel (prantsuse romaanidel). Tema mõttemaailm on vormitud nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige erinevamasse teistest meestest, o- erineb teistest) Onegin käitub nagu korralik inimimene ikka, teeb
) 17. Millised muutused toimusid kultuuris? ( allutati kontrollile ja plaanile. Pidid maalima, kirjutama või muusikat tegema nõukogulikult sotsialistliku realismi põhimõõteil. Kui ei tahtnu, siis võisid vabrikusse tööle minna. Kui sõna kuulasid, siis võisid natukene ka südamelähedasi asju teha.) 18. Millised muutused toimusid isetegevuses ja seltsielus? (seltsid kaotati. Loodi nõukogulikud klubid ja kultuurimajad. Seal kontrolliti tegevust. Tohtis laulda Leninist- Stalinist... Aja jooksul isetegemine vähenes. Hakati kodus televiisorit vaatama, käidi ühiselt linnas teatris, kontserdil.) 19. Mis oli välis-Eesti kultuur? Kumb oli edukam ja rahvuslikum? Miks? 20. Milline rahvuslik ühispidu jäi püsima kogu nõukogudeaja? (laulupeod) 21. Millised muutused toimusid hariduses? ( Kohustuslikku haridust tõsteti 8 klassini. Hiljem muutus ka keskharidus kohustuslikuks. Sellega kaasnes hariduse kvaliteedi langus
Mitte iga soovija ei pääsenud ameti õppima. Selleks pidi sündima “kristlikust abielust ja ausatest vanematest’’. Lihtsamate ametite omandamisel kestis õpipoisiaeg 2-3 aastat, keerulisemate puhul 5-7 aastat. Alguses kasutati noorukit peamiselt abitöödel: ta koristas töökoda ja tõi materjale kätte. Ameti enda õppimine algas hiljem. Siis sai ta näägutada küll meistrilt küll sellidelt. Aga midagi ta siiski õppis. Õppi aja läbinud õpipoiss sai meistriks. Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate möödudes võis sellist saada meister. Selleks tuli tal oma oskust näitamiseks teha meistri tööd, mida siis vanemad ametivennad hindasid. Kui ka meistrimaks oli tasutud, võeti uus meister tsunfti vastu. Aga ainult siis, kui linnas oli vajadus uute meistrite järele. Muidu võis sell oodata aastaid või jääda selliks elu lõpuni. (Palamets 2005) Vihasoo Lasteaed-Algkool Vladimir Kukarin 5. klass
ning kaotasid samuti palju inimesi, siis olid just need riigid need, kelle huve arvestati peamiselt rahulepingute koostamisel. Nad muutsid Saksamaa ohutuks, said reparatsioone ning Prantsusmaa sai tagasi Elsassi ja Lotringi. Kõige suuremaks kaotajaks peaksin Saksamaad. Lisaks suurtele inimakaotustele ja ruineeritud majandusele pidi Saksamaa loobuma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmetest sakslastega asustatud piirkondadest. Saksamaa sõjavägi tohtis olla 100 00 meest ning keelatud oli kehtestada sõjaväekohustust, omade lennuväge, allveelaevastikku ja piirangud olid ka laevastiku suurusele. Lisaks tuli hüvitada sõjakahjusid ehk maksta reparatsioone. Saksamaa oli täielikult kukutatud. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. Juba 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri ja ka majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Tööjõu- ja
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646- 1716) ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks.
Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks. Inimesed ei osanutki tol ajal arvata, et kuskil võiks olla parem, kuid need, kes avastasid välismaailma mõjud, tagasi enam ei tulnud. Meedia avatus sõltubki suures osas riigikorrast ning seal valitsevast tsensuurist
Merenduses tehti edusamme. Vabama mõtlemise ja oleku tõttu julgesid ning suutsid inimesed rohkem teha. Merendus arenes- tehti suuri mereavastusi. Nt: Kolumbus jõudis Ameerikasse. Nende kaudu laienes silmaring, saadi tutvuda senitundmatute kultuuridega. Teistest maadest saadi kaasa ka teistsuguseid kultuure ja hoiakuid. Kuidas mõjus renessanss inimeste meeltele? Hakati arutlema ilu üle ning selle poole püüdlema. Välimus pidi olema kindel- sirge rüht, rääkides tohtis teatud arv hambaid paista, riietus pidi olema ilus ning terviklik, riietuses olid tähtsal kohal kehavormid ja jäsemed. Härrade sukkpüksid võisid olla eri värvi ja aiste hulgas oli moes blond juuksevärv, kulme raseeriti. Inimeste maailmapilt muutus humanismi ja renessansi mõjul paremaks. Kuna mõtteviis ja hoiak olid vabamad, ühiskond arenes palju kiiremini, edukamalt kui ennem. Usk küll jäi, aga inimesed muutusid palju inimlikumaks
aadlikule kõrghetke- võimalust demonstreerida oma vaprust ja koguda kuulsust ja au. Sageli tehti tegusi, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine kuulus võitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatu. Sellist asja tänapäeval eriti ei kohta. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu pannud. Sõjas tohtis kasutada kõiki relvi ja vahendeid ja seetõttu ei olnud piiranguid ei õigus-ega väärtuskoodeksis. Aadlid oli üsna usklikud ning nende tegemised oli piiratud usuga. Ristisõdade ajal hakkas riskiusk ühe enam mõjutama rüütlite maailmavaadet. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. Seega kokkuvõtteks võib öelda, et aadlikute väärtuskoodeks nii sarnanes kui ka
Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli
vabadussõdadeks nende oma riigi iseseisvumise tarvis. Suurimaks kaotajaks pean ma Saksamaad, sest tema esialgne plaan vallutada endale kolooniaid, lõppes sellega, et ta kaotas ligi kaheksandiku oma territooriumist. Teda süüdistati sõja alustamises ning seetõttu määrati talle Versailles´ i rahulepinguga ka mitmeid trahve. Ta pidi kirjutama alla nö tühjale tsekile ehk tasuma reparatsioone piiramatus koguses, Saksamaal ei tohtinud olla sõjatehnikat ning armee tohtis olla vaid 100 000- pealine. Saksamaa oli täielikult laostunud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antandi poolele, kuid lahkus sõjast siiski varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusel kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt.
Ise nad endale abikaasat valida ei saanud. Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel
Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd "sorrr". Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks. PEOLEO Ennevanasti käskind Jumal kõigil loomadel ja lindudel tulla kaevu kaevama, et kuival ajal vett oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja keelanud peoleol kaevudest, muudest aukudest ja nõgudest joomise ära. Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma. Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK
kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". + Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa vanimaid ülikoole. - Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik.
Pärisorjus kaotati lõplikult 23. mail 1816/19 talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nende müük ja ost keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas ja kinnisvara, aga ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema ainult põlluharimisega. Liikumisvabadus oli samuti piiratud. 1849/56 võeti kasutusele raharent. Alustati talude päriseks müümist. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Pärisorjuse kaotamisel oli ka negatiivseid külgi. See oli tingitud eelkõige sellest, et vaatamata mõisniku isikliku võimu kaotamisele talupoja üle, jäi kogu majanduslik võim ikkagi mõisnikule. Talupojale tähendas see sisuliselt mõisniku alluvusse jäämist ning isiklik vabadus muutus tema elus väga vähe. Teatud määral tekkis probleeme juurdegi. Nimelt, kui enne talupoeg oli pärisori ja erinevad võimud, kaasa arvatud
tõsise haiguse korral JUUKSED NAISED Prantsuse juuksur Marcel Crateau tutvustas äsja oma kuulsat lainelist soengut, mis saadi kuumade tangidega juukseid pigem lokki, kui krussi keerates. Teatud vahemaa tagant jätsid juuksed muaree või lainelise siidriide mulje. Soeng osutus populaarseks ja oli kuni 1930. aastani erineval kujul moes Kasutati rohkesti valejuukseid, siiski kehtisid kindlad arusaamad, kuidas blondid ja tumedapäised naised peaksid oma lokke kandma. Jõudes ikka, mil juuksed tohtis üles panna, oli neiule naiseks põhitsemise rituaaliks, millel oli sageli mitu vaheastet: nt andis paelaga lõdvalt üles seotud palmik teada saabuvast sündmusest Juuste värvimine oli sel ajastul vastuvõetamatu, kuid on teateid naistest, kes seda tegid Iluautoriteedid soosisid rooste, ürtide ja kõige haisvamate kodukootud tinktuuride pähevõõpamist. Halli juust peeti väga veetlevaks. Populaarsed õhtuse välja mineku jaoks olid juuksepuudrid ja kleebitud ilutäpid
vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Filosoofi ja matemaatikut Leibnizi võib geeniuseks pidada, kuna ta oskas juba 12. aastaselt väga oskuslikult ladina keelt ning õppis kreeka keelt. 20. eluaastaks oli ta omandanud kõik levinumad matemaatika, filosoofia, teoloogia ja õigusteaduse alased raamatud. Sellele aitas ka kaasa moraalifilosoofist isa suur raamatukogu, mida ta tohtis alates 7-aastaselt kasutada. Kõrgkooli astus ta 14-aastaselt ja Leipzigi ülikooli bakalaureuse kraadi filosoofias sai 16. eluaastal. Kahe aasta pärast oli ta juba filosoofia magister ning tal õnnestus ka juuraõpingute bakalaureus välja teenida. Oma eesmärgi, filosoofia doktorikraadi, saavutas ta küll 20-aastaselt, kuid kaasõpilastega tekkinud vastuolude tõttu Altdorfi ülikoolis. Leibnizi filosoofiline looming on ilmunud killustatult, kuna tema sellealased kirjutised
Enkidu sai aru oma veast ja andis Samhatile andeks ning õnnistas teda. Istar ei andnud ikka alla ning maksab Gilgamesile kätte tappes Enkidu haigusega. Gilgames ei saa oma sõbra surmast üle. Sellega tekib ka temal hirm, et ta sureb ning rändab maailma äärde otsima surematust. Põhjatu mere ääres elas kõrtsiemand Siduri, kes rääkis, et keegi pole kunagi surma vetest üle saanud ning andis nõu. Niisiis tegid Gilgames ja Ursanabi koos paadi. Iga ridvaga tohtis vaid üks kord tõugata, sest ritv imeb endasse surma vett. Teekond viib üle surnud vete Utnapisti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel
aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". + Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis
Seda asus toetama ka riigivõim. Talurahvas kaotas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. · Browne positiivsed määrused: 1765.a 1) talupoeg sai õiguse vallasvarale; 2) mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada; 3) kindlad piirid seati mõisakoormistele, tõsta ei tohtinud; 4) mõisas tohtis anda 30 vitsahoopi; 5) talupoegadel õigus kaevata mõisniku peale. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. · 1802-1804. a seadused (3): 1) Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine;
huvi. Peagi sõlmiti mitmete linnade vahel võistlussidemed. Jalgpall veeres Londonist üha kaugemale Sotimaale, Walesi orgudesse, üle Iiri mere. 1870. aastal peeti juba Inglise Soti mitteametlikke klubivõistlusi. Esimene ametlik rahvusvaheline kohtumine toimus aga 30. novembril 1872 Glasgow's 4000 pealtvaataja ees. See kohtumine lõppes 0:0 seisuga. Üsna raske on tänapäeval ette kujutada, et kohtunikul vilet polnud, väljakut polnud märgistatud, väravavaht tohtis kätte palli võtta oma väljaku poolel. Mängiti 6+2+2+1 süsteemil, mis võeti Sotlastelt üle. Enne seda oli ühel meeskonnal 8 mängjat. Varsti tuli peale karikavõistulse idee, mis levis kiiresti ja klubid kiitsid selle heaks. 1871/72 pandi karikas mängu ning 15 klubimeeskonda võttis sellest osa. Sellest ajast peale toimub igal aastal inglismaa karikas. Materjal saadud raamatust 'Jalgpall, minevikust tänapäevani'
Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava väljalõikega kingi,mis vaevu katsid nende varbaid ja erksavärviliste nööridega seotud põlvpüksid. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate
isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma romantilisi poeeme (vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest), mis olid suunatud kõrgest soost daamidele, keda nad ei saanud kunagi. Seega pidi rüütel olema heade
poolest, kuna nad pidasid tähtsaks mõistust. Nad nägis et ühiskonna probleemide allikaks on sotsiaalne ebavõrdsus. 2. Piibli tõlkimine. 1739 aastal lõpetab A. T. Helle tõlketöö ja ilmub kogu Piibel põhjaeesti keeles 3. Talurahva seadused ja õiguslik olukord. Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a. Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida. · Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. 4
Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. 4. Talurahva seadused: Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida. · Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja
vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa Rahasüsteemi peamine eesmärk oli vähendada vahetuskursside ebastabiilsust, milles nähti kahjulikku mõju kaubandusele, investeeringutele ja majanduskasvule, aitas selle loomisele kahtlemata kaasa liikmesriikide uus ühine seisukoht, et majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine. Euroopa Rahasüsteemis oli vahetuskurssi võimalik muuta üksnes osaleva liikmesriigi ja komisjoni vastastikusel nõusolekul.
-toota ökonoomselt, kvaliteetselt, mugavalt -hind sõltub pakkumise, nõudluse alusel -edukad tootjad, kes on efektiivsed -kaubaküllus MAKSUD TÄHTSAMAD RIIKLIKUD FONDID -sotsiaaalkindlustusfond-tuleneb sotsmaksust, läheb pensionite maksmisele -liikluskindlustusfond-teevad sissemakse ainult autoomanikud RAHA VORMID -väärmetallid(kuld,hõbe) -paberraha -plastik-nahk Ülesanded-vahetusvahend,maksuvahend,arveldusühik,kogumisvahend KULLASTANDARDID-raha seotud kullaga -raha tohtis trpkkida piiramatult -raha sai pankades kullaks vahetada(riigipangad) -18-19 sajandil ameerikas VÄÄRTPABERID Panga või fondi ametlikus korras ja vormis väljaantud dokument 3MAJANDUSSEKTORIT Primaar e hankiv-jahindus,metsamajandus,põllundus,kalandus Sekundaar e töötlev tööstus-ehitus, gaas, energia,tööstus Tertsiaal e teenindus haridus -väheneb sekundaar, suureneb tertsiaal INFLATSIOONILIIGID 1.nõudlusinfl-nõudlus ületab pakkumise 2.pakkumisinfl-kasvavad tootmiskulud 3
sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad
Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30.ndast eluaastast võis ta saada valituks mõnda riigiametisse. Kumbki riik ei pidanud kodanikeks alla 30 aastaseid mehi, naisi, mittekreeklaseid ja orje. Sarnane on mõlema riigi puhul see, et väga suur hulk elanikkonnast olid orjad (isegi kuni 80%). Orje peeti selleks, et nad teeksid tööd, Ateenas vabastasid orjad tööst kodanikud, et need saaksid valitsemisele pühenduda, Spartas aga said tänu sellele mehed tegeleda sõjalise väljaõppega
annaabi.ee 
