ning ootas direktori vastuvõttu II - Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde - teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha - Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk
Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise
Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna
sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma
leiab. Mõistab, et ei ole olmas ainult ühte tõde. 2 b) Jumalatasand I osas on maa Andrese jaoks jumal. Lepingumotiiv on piiblis oluline. Pearu kohati kui saatana kehastus ahvatlused, valed. c) Patu mõiste kõik osad. Lunastuse motiiv. Mari-Andrese suhe on patt. d) Vargamäe on nagu neetud maa. e) Jalutu terveks tegemise motiiv. I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari. Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari. Neil on palju lapsi, kellega tekib mitmeid probleeme haigused, lastevembud, suureks saamine ja abiellumine
sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants)
Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul. Karin: ,,mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees." ,,Ma ei tunne ühtegi nii rumalat naist, kui on iga teine mees." Indrek
Eduard Vilde (1865-1933) Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat
XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule
18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks ,
meheks. Nukker lõpplahendus-Villu enesetapp. Viimased romaanid: 1934, ,,Ma armastasin sakslast"-järjekordne traagiline armastuslugu, mõistus hävitab armastuse. Ühiskonnaelu arvustav ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (1939)-esmakordselt seguneb müüt reaalsusega. Põrgupõhja Jürka ja Kaval-Ants.Vastuolud inimese soovide-plaanide ja tegeliku käitumise vahel. Keeruline on inimene olla. 4,Tõde ja õigus (1926-1933). Romaani keskmeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Kirjanik avab talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid. Võitlus maaga, armastus maa vastu-Andrese suhe maaga on armastus ja võitlus, lõputu töö.Pearu ja Andrese tülide kaudu tõstatatakse tõe ja õiguse teema, seda väänatakse oma kasu nimel. Pearu oma krutskitega jääb tihti võitjaks, nii õpib Andreski tõde väänama. Vargamäelt kaob armastus inimese vastu, seal ei olda õnnelikud. Armastus maa vastu jätab Andrese elus varju kõik muu, naise, pere, inimlikkuse
XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade
Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter, saab sarnasusi tuua Tammsaaare lapsepõlvest (kasvõi kodukoht). ,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast.
Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja. Tiina tuli siia, et ka jääda, aga Indreku soovil ta pidi lahkuma juba järgmine päev. 6) Indreku jõud hakkab taastuma
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu
Tuntumad külajutud on : ,, Rätsepa õhk ja tema õnneloos,, ,,Veli hen,, ,,Hennu veli,, Draamalooming: Näidendite kirjutamist alustas ta 19 saj. viimasel kümnendil, mil eesti dramaatikas polnud veel välja kujunenud näitekirjanduse põhizanre: draamat, tragöödiat ja komöödiat. 1894 aastal valmis näidend,,Punga Mart ja Uba Kaarel,,, mille stseenides on tabatud Mulgimaa taluelule iseloomulikke jooni. Huvitavad stseenid ja rahvaelu hea tundmine kajastuvad ka teistes tema varem kirjutatud näidentites. Neist populaarseim on ,,Rätsep õhk,,. Loomingu kõrgperioodi jõudis Kitzberg sügavas keskeas. Riias töödates tutvus ta sealse tearieluga. Eriti oluliseks kujunes tema hilisem koostöö ,,Vanemuise,, lavastaja Karl Menninguga. Autori loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone(lühike naljajutt) ja atikleid. Ta ei olnud ühiskonnakriitik, pigem humoristliku ja
1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine
oleks kellegi meelest ilus ja armas nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest. Sisemise tundeintensiivsuse ja huvitavate tegelaste traagilise saatuse kujutamise tõttu on ,,Kõrboja peremees" üks eesti menukamaid romaane. Üheks tuntumaks teoseks Tammsaarel on kindlasti ,, Tõde ja õigus" Seda on trükitud 11 võõrkeelde. Epopöas ,,Tõde ja õigus" on umbes 170 väljaarendatud tegelaskuju, nende hulgas rida monumentaalseid karaktereid ( Andres ja Pearu, Maurus, Indrek, Karin, Mari jt.) , kes tunnetuse sügavuselt kuuluvad maailmakirjanduse saavutuste hulka." Tõde ja õigus" on ulatuslikem ja tegelasterohkeim romaan eesti kirjanduse, epopöa, mis annab kunstiliste üldistuse eesti rahva ajaloo mitmest olulisest etapist. A.H. Tammsaare oli kauemat aega plaanitsenud ulatuslikku taluolustikulist romaani, kuid mitmetel põhjustel (haigused ja sõjaaegsed halvad olud) lükkasid plaani teostamist edasi.
Neljandal päeval palus väejuht tal pärast pidusööki enda juurde jääda. Rõõmsas naudinguootuses jõi Olovernes liiga palju, heitis asemele ja vajus kohe raskesse unne. Juudit raius tal tema enda mõõgaga pea maha, mähkis selle sääsevõrku ja peitis reisipauna. Laagrist välja lipsanud, tõttas ta Petueli ja näitas vihatud väepealiku pead kaaslinlastele. Linnas puhkes tohutu rõõm. Naine, kes tuli väepealik Olovernese juurde. Tammsaare Juudit hukutab Vargamäel mehi Margus Kasterpalu Kui ma aasta tagasi Vargamäel Ugala teatritelgis Anne Reemanni mängitud Juuditit vaatasin, kummitas mul kõrvus poisikesepõlvest tuttav laulurida «Ja kui kätte ma saan Olovernese pea, siis on kindel, et see pole see». Tookordse etenduse taustal kõlas see lause sedavõrd absoluutse ja lõpetavana, nagu tõdenuks Juudit, et mitte miski pole ega ka saa mitte kunagi olema «see».
igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb
Krõõda ja Andrese tütar Anni ning Mari ja Jussi lapsed Kata ja Juku. See oli perele raske ja väiksemad ei saanud aru, kuhu õed-vennad kadusid. Ema seletus tekitas Indrekul tunde, nagu oleks surm midagi ennenägematult ilusat.''Ema, mina tahan ka lennata, mina tahan ka ingliks saada, tiivad külge ja ...'' Aga Indrek kasvas ja kolmandas osas sai ta teada, kui kurb lähedaste kaotus tegelikult on. Tema vend Ants lasti maha, sest ta oli loonud Vargamäe Vabariigi, kuigi tegelikult oli see ju ainult laste mänguna mõeldud. Tundub absurdne, et keegi peab surema oma kujutlusvõime pärast. Vana Andres oli vihane ja meeleheitel: ''Tapsid ära, kuradid.'' Indreku meel läks pärast kõnelust isaga raskeks ja ta arvas, et on toonud kõik halvad asjad Vargamäele. Kuid tema kaotusvalud ei oodanud kaua naasmisega ''Tõe ja õiguse neljandas osas kaotavad Indrek ja tema naine Karin oma ainsa poja( on veel ka kaks
sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks teeb. Kuna koolis käib ja töötab igasuguse taustaga inimesi on kogu Mauruse kool võrreldav kogu kristliku maailmaga. Loo edasi kulgedes hakkab Indrek üha enam kahtlema oma usku jumala vastu saades selle abil selgeks millal valetada
1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 1992: William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha ,,Romeot ja Juliat" andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul.
kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumusest või paratamatusest. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Mehele tundub nagu oleks ta nõiaringis - ta mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood 1 saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski usub oma jõudu ja tulevikku, sest elatakse ju suurel majandusliku tõusu ajajärgul. Paarikümne aasta möödudes, ei valmistanud Andresele enam midagi rõõmu. Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja kivivaremed, aga põld on ikka kive täis.
hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, nii et Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mitte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna
Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik. Algselt oli koha nimi Kuusiksaar aga peale seda kui üks mees hakkas sealt puid varastama. Kui mets võsaga asendus sai koht nimeks Vargamäe ja sinna peale ehitati talu. IX Muutused- suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju
süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis
Hoolis väga nii Krõõdast ja Marist. Kuid Andrese suhtes oli ta väga kiuslik ja egoistlik tahtis koguaeg Andresele halba ja endale head. Kõike mis ta tegi tegi omakasupüüdlikult arvestamata teiste kahjudega. Seega ei olnud Pearu südamlik inimene. g)Vargamäed ei armastanud keegi. Sealsed maad olid kehvad. Andres ise on mitu korda öelnud, et hea meelega läheks oma isa kodukohta tagasi. Kui Andrese poeg kroonu läks siis ütles temagi, et ei ole üldse kindel et ta tagasi läheb. Vargamäel olid ka ju kõik naabrid üksteise vastu kiuslikud. Ainult Pearule või seal meeldida kuna tema soov oli saada kogu vargamäe endale. 3.Võrdle Andrese ja Pearu iseloomulikke jooni ja võrdle neid kui peremehi. Sama asi ka Krõõda ja Mariga. a) Andrese iseloolulikud jooned on töökus, sihikindlus, ausus õigste nõudmine. Pearu iseloomulikud jooned olid omakasupüüdlikus, kiuslikus, kavalusja lihtsameelsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
