..................................... (juhendaja) PÄEVAKAVA Laste vanus: 4-5 aastased Nädala teema: Mis on meie laual? Nädala eesmärgid: · Üldoskused: Laps nimetab leiva kasulikke omadusi. Laps nimetab erinevaid leibu. · Keel ja kõne: Laps kasutab tingivat kõneviisi. Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte. · Matemaatika: Laps järjestab esemeid suuruse järgi. · Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga pehmesse materjali jäljendeid.
lihtne. · Kasutada võimalikult palju tulpi, diagramme, tabeleid ja jooniseid, ilmestamaks äriplaani lugejale. · Vältida tuleb juturaamatu stiili · Kõik pealkirjad tuleb tekstis esile tõsta, kasutades Boldi. · Tähesuuruseks valida 12 ja reavahe 1,5 tähemärki, kasutades kirjastiili Times New Roman. · Toetada tuleb väiteid numbritega ja lasta faktidel enda eest kõneleda. · Kasutada kindlat kõneviisi, mitte tingivat (tulu oleks....., turuosa võiks olla... jne) · Enne äriplaani lõplikku vormistamist ja esitamist rahastajale palu seda läbi lugeda inimesel, kes sinu tegevusala ei tunne. Kui tema tegevuse olemusest ja tasuvuses aru saab, siis on hea äriplaan kirjutatud. · Äriplaan tuleb korralikult köita, et jätta head esmamuljet lugejale.
Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele. 2.1. Sümbolid Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles). Me ei oska öelda, miks tähendusele 'laud' vastab just häälikukombinatsioon l-a-u-d või miks tingivat kõneviisi väljendab häälikukombinatsioon k- s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna soppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolilisus on inimkeele üks põhilisi omadusi, kuid lingviste on alati huvitanud ka teised märkide liigid. Kuid kuna just nende
Võõrastega suheldes olen pigem alistuv, annan väga kergesti alla ega avalda oma arvamust. Ma arvan, et kõige õigem vesteldes teise inimesega on näidata välja oma tundeid ning öelda välja oma mõtteid, samas kuulata ja olla arusaav ka teiste vastu. Paljud inimesed käituvad agressiivselt ning kasutavad oma võimu ära, et saavutada seda mida nad soovivad. Samuti tean ka nüüd, et ,,ei" ütlemine ei ole eemaletõukamine. Kui öelda inimestele ,,ei" siis ei tohiks kindlasti kasutada tingivat kõneviisi ning ,,ei" tuleb öelda kohe. Tavaliselt teeb see olukorra raskemaks, kui ,,ei"-ga liiga kaua viivitad. KASUTATUD KIRJANDUS Enesekehtestamine ei või jah? T. Urva, T. Niiberg. Atlex, 2009 Igapäevaoskused- Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada R.Bolton Väike Vanker 2002 http://belbin.ee/koolitused-treeningud/enesekehtestamine-kindel-still/ http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/erinevad_kitumisstiilid.html http://www.amor
- kasutab kõnes: tunnetest - eristab rühmi ja oskab rühmi 1.lihtsamaid põimlauseid - hakkab mõistma teiste inimeste võrrelda 2.nud- ja tud-kesksõnu tundeid ja mõtteid 3.omadussõna võrdlusastmeid 4.vastandsõnu 5.sünonüüme 6.tingivat kõneviisi 7.ühildab sõnu arvus ja käändes 8.nimisõna käändevorme mitmuses 5-6 aastane - hääldab õigesti kõiki emakeele - mängib koos teiste lastega - suudab ühelt tegevuselt häälikuid tuttava tähendusega - selgitab mängu või muu teisele ümber lülitada ja sõnades ja määrab hääliku tegevuse reegleid teistele suudab täita tööülesandeid
Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon). Foneemi kirjeldavad distinktiivtunnused. Praha koolkond käsitles opositsioone, millel on kaks tunnust (heliline-helitu jms). Selliseid opositsioone nimetatakse binaarseteks. Ameerika strukturalismi aluseks oli antropoloogiline lingvistika. Tegeldi põlisrahvaste keelte ja kultuuride uurimusega. B. L. Worf ja E. Sapir arvasid, et keeleerinevused tingivat mõtlemiserinevusi ja kaugemas ulatuses ka maailmavaadet. Sellist hüpoteesi nimetatakse Sapir-Worfi hüpoteesiks ehk keeleliseks relativismiks. Generatiivse grammatika rajaja on N. Chomsky. Gerneratiivne grammatika teeb vahet pädevuse ja esituse vahel. Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse uurimisobjekt üksnespädevus. Igal lausel on olemas süvastruktuur ja pindstruktuur. Esimene on universaalne, teine on eri keeltes erinev. Keeleomandamise universaalset
rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks! Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, nt ela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks). Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne. Käskiv kõneviis Käskiv kõneviis väljendab otsest (st kuulajale suunatud) käsku, nt Jää vait! Lõpetage itsitamine! Sellel on ainult ainsuse ja mitmuse 2. pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage, elagem). Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde vorm kuulub pidulikku stiili, nt Mingem üles mägedele
- enesekindlust väljendav hääletoon; - silmside loomine ja hoidmine; - optimaalne suhtlemisdistantsi valik; - selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine kehtestava sõnumi edastamise vältel; - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles. Kehtestav sõnum: - tavaliselt lühike; - selge ja kindel seisukoha välja ütlemine; - ei ole dialoog; - ei saa kasutada tingivat kõneviisi! - kehtestav sõnum on nt sa karjusid minu peale ja mulle see ei meeldi. Kehtestava stiili põhipunktid: - isik väljendab end selgelt; - arvestab teiste inimeste õigusi; - on aus; - on otsekohene ja kindlameelne; - on viisakas; - näitab välja, et saab aru, miks teine nii teeb/tegi kuid ei peeta seda õigeks; - taotleb võrdset kasu nii enesele kui suhtele; - kohandatud isikutele ja situatsioonile (pole universaalne);
· Kasutatakse õigekirja reegleid järgivat kirjakeelt · Vormistatakse fondis nimega Arial või Verdana, tähesuurus 10, värv Black. · Vastuse tekst vormistatakse struktureeritult/rühmitatult: 2-3 lauselised infoblokid, erinevate infoblokkide vahele lüüakse tühikud · Stiililiselt kasutatakse kindlat kõneviisi koos viisakusväljenditega (Palume Teil saata/palun saatke....) , välditakse ebalevaid sõnu (äkki, ega, ...) ja tingivat kõneviisi · Võimalusel välditakse keeruliste tööspetsiifikast tulenevate terminite kasutamist · EI-vastuste andmist põhjendatakse ja võimalusel lisatakse juurde JA-vastuse andmise tingimused/tegevused · Ametlikus vastuses ei kasutata slängilisi lühendeid (terv), sümboleid (), parasiit/risusõnu ja negatiivseid väljendeid · Vajadusel võib kasutada piltlike väljendeid/näiteid · Positiivsete väljendite kasutamine (palun, tore, kena, hästi, meelsasti, jne
Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm;
vaenlase poolt). Adverbiaallaused on üldiselt finiitsed. Eesti keeles on mitu lihtsa ehitusega adverbiaalkonjuktsiooni (sellepärast, et; siis, kui). Vahel jäetakse ,,kui" ära ja lauses on sõnade järjekord ümber pööratud. Tõeliste tingimuslausete puhul on verb kindlas kõneviisis või da-infinitiivi vormis (isegi kui JOOKSEME/JOOSTA, jääme hiljaks), mittetõeliste tingimuslausete puhul kasutatakse tingivat kõneviisi (kui ma nii TEEKS, läheks mul halvasti). Aega, viisi, eesmärki ja muid teisejärgulisi sündmusi saab väljendada lauselühenditega. Ühendverbid on üldiselt aja või viisi laused või funktsionaalselt ebamäärased adverbiaallaused. Des-vormid tekkisid da-infinitiivist, lisatakse kesksõna (olles teinud). Nominalisatsioone kasutatakse aja ning eesmärgi väljendamiseks (ootasin tema SAABUMISENI, päikese LOOJUMISEL pilved punetasid).
pane pange 46 Keelud moodustatakse sõna abil, mis pannakse tegusõna ette nii ainsuse kui ka mitmuse puhul. ! Ära suitseta siin! ! Ärge suitsetage ruumis! ! Ära karju! ! Ärge karjuge mu peale! w Tingiv kõneviis Tingiva kõneviisi kasutamine Tingivat kõneviisi kasutatakse vene keeles peamiselt tegevuse tingimuse väljen damisel, aga ka soovi, palve või ettepaneku viisakaks väljendamiseks. Tingimus: , Kui võimalik, esitaksime tellimuse juba . täna. Soov: Ma tahaksin teie kataloogi vaadata. . Palve: Kas te saaksite mulle takso tellida
CAN / COULD Modaalverb CAN (minevikus COULD) väljendab : 1) oskust, võimet I can play the piano. Ma oskan klaverit mängida. They cannot speak English. Nad ei oska (rääkida) inglise keelt. 2) luba, palvet Can you open the door? Palun tee uks lahti. Can I take your umbrella? Kas ma võin su vihmavarju võtta? Mineviku vormi COULD tarvitatakse ka tuleviku kohta. Sel juhul väljendab ta tingivat kõneviisi ning esineb tähenduses `võiksin', `võiksid', `saaksin', `saaksid', jne. Could I see it? Kas ma saaksin seda näha? Jaatav lause I ma saan he ta (M) saab she ta (N) saab it can come see saab tulla we me saame
all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks! Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, ntela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks). Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne. 35. Käskiv kõneviis Käskiv kõneviis väljendab käsku. Ainsuse ja mitmuse 2. pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage, elagem) väljendavad otsest (st kuulajale suunatud) käsku, nt Jää vait!Lõpetage itsitamine! Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde vorm kuulub pidulikku stiili, nt Mingem üles mägedele! Neutraalstiilis kasutatakse selle
erinevad üksteisest ülesehituse kui ka sisu poolest, sõltudes plaanitud majandustegevuse eripäradest. 2. Kirjutage plaan asjalikus sõnastuses! 3. Peatükid kirjutage lühidalt ja eraldage üksteisest! 4. Kasutage alapealkirju ja muid vahendeid olulise esiletõstmiseks tekstist! 5. Toetage võimalusel kõiki väiteid numbritega, %-dega! 6. Kasutage kindlat kõneviisi (Uuringud näitavad, et..., meie usume et jne.), mitte tingivat (tulu oleks..., klientideks võiks olla.... jne.) 7. Äriplaan tuleb korralikult köita ja vormistada juba selle kätte võtmine peab jätma usaldusväärse mulje! 8. Äriplaan peab osutama nii positiivsetele kui negatiivsetele külgedele, usutavuse huvides peaks plaan tunnistama ja selgitama ka plaanitud majandustegevuse puudusi, probleeme ja kitsaskohti ning ka võimalikke lahendusi neile. 9
NB! Nn halvad tõlked saksa keelest eesti keelde tunnebki ära kaudse kõneviisi tõlkimisest. Tingiv kõneviis (Konjunktiv) "ks -ks" Wenn das Wetter gut wäre, würde ich gern ins Freie fahren. Kui ilm oleks ilus, sõidaksin ma meeledi loodusesse. Warum hast du nicht telefoniert? Ich hätte dich gern abgeholt. Miks sa ei helistanud. Ma oleksin sulle meeleldi vastu tulnud. Oleviku ja tuleviku jaoks kasutatakse tingivat kõneviisi (Konjunktiv) vorme, mida moo- dustatakse lihtminevikust (Imperfekt). See vorm väljendab täitumatut soovi ja ebareaalset tingimust. Es lebe unsere Freundschaft. Elagu meie sõprus. Oleviku (Präsens) vormidest moodustatud tingiv kõneviis väljendab seevastu teostatavat, reaalset tingimust Präsens (teostatav) Imperfekt (ebareaalne, teostamatu) ich lebe wir leben ich lebte wir lebten
mhmh, ja-jah, noogutused, naeratused, kulmu kortsutamine jne. Tagasisidega panevad naised rääkija rohkem rääkima, kuna rääkija tunneb end kindlalt, sest teda kuulatakse. Võib nt proovida anda eri koguses tagasisidet ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. Kui on vähe tagasisidet, siis muutuvad rääkijad ebakindlaks, hakkavad kõhklema, jäävad vait, lõpetavad jutu kiiresti. Naised kasutavad rohkem täitesõnu, tingivat kõneviisi. Nt nagu, ma arvan, läheksin jne, võib-olla, tõesti, ehk, äkki jne. Laused Ma lähen üles õppima ja Ma arvan, et ehk ma tõesti peaksin mõtlema sellele, et nüüd üles õppima minna. Osa uurijaid peab põhjuseks seda, et naised on ebakindlamad kui mehed ega julge midagi kindlalt väita. Teised väidavad, et naised eelistavad konfliktidest hoiduda ja on seetõttu kaudsemad.
saaks indiviidi edasi ohustada. 3)Konformne agressiivsus tingitud käsust nii tegutseda nt sõdur, kes tapab käsu peale, teeb seda kuulekusest. 4)Kuritahtlik agressiivsus teise tahtlik kahjustamine, millega kaasneb sagely rahuolutunne nt sadist naudib teise valu. KEHTESTAMISTEHNIKAD: Kehtestav sõnum on tavaliselt lühike, see pole dialoog, see on oma seisukoha väljaütlemine. Kehtestada ei saa tingivat kõneviisi kasutades. Seda esitatakse BERNEi teooriale tuginedes T-T tasandit. 1) MUUDETAVA KÄITUMISE HINNANGUTA KIRJELDUS. Mõnikord käituvad inimesed teiste suhtes ebaõiglaselt teadvustamata. Hinnanguta kirjeldus tähendab seda, et kritiseeritakse teise käitumist, mitte isiksust. Tuleb jälgida, et mitteverbaalne käitumine oleks neutraalne. Nt Sa hilinesid täha hommikul tööle 20 minutit. 2) KOKKUVÕTTEV KEHTESTAV SOOV KUI KEHTESTAMISTEHNIKA
oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks! Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, ntela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks). Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne. 35. Käskiv kõneviis e imperatiiv, iseloomustus ja näited. Käskiv kõneviis väljendab käsku. Ainsuse ja mitmuse 2. pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage, elagem) väljendavad otsest (st kuulajale suunatud) käsku, nt Jää vait! Lõpetage itsitamine! Käskiva kõneviisi mitmuse 1
Mis tahes liitlauset kujul „Kui p, siis q” nimetatakse tingimuslikuks lauseks (conditional). Lause p on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens), lause q on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Õnnetuseks esineb siin ebamäärasus eestikeelses teadusterminoloogias: tingimusliku lause sünonüümidena on kasutatud oskussõnu „konditsionaal”, „tingimuslause” ja „kui …, siis …”-tüüpi lause. Esimene neist sünonüümidest tähistab keeleteaduses tingivat kõneviisi, teine kõrvallauset, mis sõnastab tingimuse, kolmas sünonüüm pole kasutamiseks eriti mugav. Allpool kasutatakse tingimusliku lause sünonüümina väljendit „kui-siis-lause” või „konditsionaal”. Kasutusel on väga erinevaid kui-siis-lauseid, nt võib olla nõutud põhjuslikku seost aluse ja tagajärje vahel. Kui-siis-laused on filosoofiliste vaidluste ja uurimise objektiks, suurimad probleemid tekivad väära aluse puhul
Mis tahes liitlauset kujul ,,Kui p, siis q" nimetatakse tingimuslikuks lauseks (conditional). Lause p on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens), lause q on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Õnnetuseks esineb siin ebamäärasus eestikeelses teadusterminoloogias: tingimusliku lause sünonüümidena on kasutatud oskussõnu ,,konditsionaal", ,,tingimuslause" ja ,,kui ..., siis ..."-tüüpi lause. Esimene neist sünonüümidest tähistab keeleteaduses tingivat kõneviisi, teine kõrvallauset, mis sõnastab tingimuse, kolmas sünonüüm pole kasutamiseks eriti mugav. Allpool kasutatakse tingimusliku lause sünonüümina väljendit ,,kui-siis-lause" või ,,konditsionaal". Kasutusel on väga erinevaid kui-siis-lauseid, nt võib olla nõutud põhjuslikku seost aluse ja tagajärje vahel. Kui-siis-laused on filosoofiliste vaidluste ja uurimise objektiks, suurimad probleemid tekivad väära aluse puhul. Loogikas esineb peamiselt nelja tüüpi kui-
Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi). Kõneviise Konditsionaali e tingivat kõneviisi kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, näiteks Kui ta meile tuleks, oleks... Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. Ingl k: It was necessary that he speak (present subjunctive). Tänap. pr k: Il était nécessaire qu'il parle (present subjunctive).
; o kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega (näiteks, AVALDUS, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI, ÕIEND jne) ja sellistel kirjadel pealkiri puudub; tekst on kirja põhisisu. Kirja tekst peab olema võimalikult lühike ja lihtsa sõnastusega. Stampkeelendid, nagu "Käesolevaga teatame, et...", "Vastuseks teie kirjale teatame, et..." jne on lubamatud. Soovitav on kasutada lihtlauseid ja kindlat, mitte tingivat kõneviisi ning võimalusel rõhutada positiivset. Kiri kirjutatakse meie-teie vormis. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Tekst võib koosneda kolmest alamelemendist: 33 Lidia Feklistova o pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust, tiitlit. Pöördumise
pall. Järgnevalt sobitab kaks nimisõna/baassõna (nt Aadam löö ja Lööb pall), lause koosneb kolmest morfeemist. Järgnevad etapid: Kasutatakse eessõnu, omadussõnu. Kasutavad umbes 7 morfeemi tunnis. (2 aastane) Lapse kõne on pikem ja rohkem kompleksne. Telegraafiline kõne 105 Tingivat kõneviisi veel ei kasutata Grammatiline kompetentsus Varajane kõne on Näiteks Evald hüüdis 14 kuuselt kui nägi telerist hallipäist meest „vaissa“, 15 kuuselt nähes lehma lihtne, ei allu reeglitele. hüüdis „auhauh“. Ta tegi seetõttu, et telerist nähtud Nad küll mõistavad
25. Eeluurimiskohtuniku antud jälitusloas tuleb konkreetselt olemasolevale tõendusteabele tuginevalt põhjendada, millest nähtuvalt on tõendusteabe kogumine muude meetoditega kui jälitustegevusega välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitusloa saamiseks ei ole nõutav, et muid tõendite kogumise meetodeid oleks juba üritatud. 26. Kohtu või prokuratuuri poolt jälitustegevuseks antud loa puudulik põhistus ei kujutanud endast tõendi lubamatust tingivat menetlusrikkumist tõendi saamisel kuni 31.12.2012 kehtinud KrMS § 111 mõttes. KrMS § 126.1 lg 4 on laiema kohaldamisalaga. 27. Jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. Kohus peab jälitustegevuse lubatavust tagantjärele kontrollima. 28
annaabi.ee 
