Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad soovivad Marguse paari panna tema kasuõe Mariga, kuna nii on see kestnud juba kümme põlve, et pannakse poeg oma kasuõega paari.
A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle meeldis seal vahelduseks käia. Tal oli koht, kuhu minna, koht, mis polnud Vargamäe. Ta sai nii Tiina kui ka Molliga hästi läbi ja ta kiindus neisse.
Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem. Suurim võit oli vabaduse säilitamine. Ta suutis,olenemata ühiskonna, Tammarude survele jääda vabaks ja olla see ja seal, kus hing ihaldas. Võit oli ka see, et ta sai armastada ja olla armastatud. Ka see oli võit, et ta üldse Tammarude juurde sattus. Minu meelest oli Tiina ikkagi võitja, sest ta suutis, olenemata kõigest jääda vabaks.
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks
Ühel tormisel õhtul oli ukselävele sattunud perele tundmatu laps. Laps ei rääkinud midagi, kui pere pakkus talle lahkesti süüa ning jättis lapse enda hoole alla. Kümme aastat hiljem, kui Tiina, Mari ja Margus juba täiskasvanud olid, läksid Mari ja Tiina marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks. Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha
julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suhtumine Tiinasse, seetõttu et Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi libahunt ja isegi kui ta on siis on metsas huntide keskel on palju parem elada, kui inimestega, kuna hunt murrab ainult nälja pärast ja hunt hunti ei murra. Nende suhtumise muutumine väljendub selles, et perenaine haarab Margusel käest, kui ta
saata tiina ja ott minema aga kindlale järeldusele ie jua peale selle et kõiges oli süüd indrek kuna tänu temale ei tiina siia sattunud. XIV Mäel jäid huiked järjest vaiksemaks anult Elli üksinda laulis veel ja Ott viskas selle üle nalja et sport hakkab siingi võimust võtma kuna laulu saab masinasti lasta aga sporti mitte. Ott käis vabal ajal koguaeg väljas ja kutsus elligi kasa kuid ema ja isa ei lubanud seda ja ellil tuli plaan leppida oma venna ja tiinaga ära et saada nende abil majast emmale, Kuid oskar ol iselle vastu ja ei olnud nõus vanematele valetama et elli koso nendega on kuigi tegelikkuses oli hoopis koos Otiga. Tiina hakkas ennast halvasti tundma ja kui ta Indrekule sauna süüa viis rääkis et tema headuse pärast on kõik tülis ott ja oskar ei saa läbi ja elli ajab nagu pöörane otti taga , kuid indrek ei osanud midagi selle peale kosta ja Tiina läks sama targalt tagasi koju. Kui tiina
Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast Süüdatakse tuli ja lauldakse rahvalaule Peole tulevad Tiina , Margus , Jaanus ja Mari
ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks. Tiinat häiris ka tema suur nina ja väiksed silmad. Vahel tundus talle, et tema vanemad ei hooli ega taha teda mõista. Tiina väikevend Kalle käis talle ka kohutavalt närvidele ja nad tülitsesid alalõpmata. Poiss Ralf, kes tiinale meeldis ei vaadanud tüdruku poolegi. Ralf veetis tiinaga koos aega vaid Tiina unistustes. 3) Tegelaste vahel oli väga vähe usaldust. See 8b klass ei olnud ühtne. Kõik oli kuidagi tusased ja tegelisid omaasjadega. Lapsevanemad ei huvitunud oma laste sisemisestpoolest. 4) Ville vanemad ei saanud enam kuigi hästi läbi nad tülitsesid tihti. Ville ema sattus haiglasse, sest ta oli haige. Ville isa leidis selajal endale uue armastuse, mis ei meeldinud aga sugugi Villele. Ka Ville isaga juhtus autoõnnetus.
ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari.
Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari
Õhtu lähenedes kuulis Jürgen juhtumisi pealt, kuidas kaks tüdrukut ning ta pinginaaber Juhan rääkisid Reenist, et ta olevat 3 korda aborti teinud ja on üldse üks igavene suli, kes korralikele perekondadele külje alla ujub. Jürgen ainult kuulas. Hiljem rääkisid nad Reeniga, kuid varem kuuldud Jürgen Reeniga ei arutanud. Reenil oli aga igav ning lahkus rongiga. Vahepeal oli Sten Merikesega lahku läinud ja alustanud suhet uue naise Tiinaga, kes oli noor ja hoopis rohkem daamilik ning vaoshoitud, kui eelmised. Siis saabus tagasi maal tööl olnud väike Sten, kellega Jürgen ei saanud kohe kohtuda. Kui nad aga hiljem kokku said oli Stenil põrutav uudis Reeni oli surnud. Ta oli leitud oma rõdu alt põõsastest ning keha ebaloomuliku asendi järgi arvati, et tegu oli enesetapuga. Jürgen käis ka politseis tunnistusi andmas, kuid tema õnneks ei tulnud välja tema ärikaelu.
Seal aga keevad Mari ja Tiina vahelised tunded üle. Kui Mari näeb et Margus teda justkui ei märkaks, ütleb Mari kõigi küla rahva ees kõvasti Tiinale “LIBAHUNT!”,. mispeale Tiina puhkeb nutma ning ütleb: “ Parem olen libahunt kui teiesugune inimene, kes teineteist kogu aeg närivad.” Ta läheb mitmeks päevaks metsa Kui ta lõpuks uuesti koju tuleb ajab Tammaru pere Tiina uuesti metsa. Lahkudes kutsub Mari Margust endaga kaasa kuid Margus ei lähe Tiinaga kaasa. Möödub viis aastat. Selle aja jooksul on Margus ja Mari juba paari läinud. On hiline talve õhtu. Margus tuleb kõrtsist koju. Kodus tekib neil Mariga väike tüli. Kostub jällegi huntide ulgumine Margus võttab püssi ja läheb ukselävele ja laseb pimedusse ühe lasu, et hundid ära peletada. Siis aga kostub mingi ebatavaline hääl. Margus ning Jaanus lähevad õue. Tagasi tulles toovad haavatud Tiina tuppa. Tiinal on hea meel et sureb just tänu Marguse käe läbi ja avaldab
ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Ta on abielus kunstnik Tiina Tamme-taluga. Nad kohtusid peale näitust Wiiralti kohvikus, näitus ise toimus Tallinna Kunstihoones. Mihkel soovis Tiinaga in-tervjuud teha, aga sellest ei tulnud suurt välja. Kodu oli tal õige iseäralik. Ta perekond oli kui teisest aeg-ruumist pärit, aga ema oli tal perest kõige normaalsem, kuid ikkagi mõjutatud. Tiina sõnul on Mihkel ka natuke militaarne ning see võib pärineda ta vanaisast. Mihkli vanaisa oli kõrgem sõjaväelane ja diplomaat, ta oli Ameerika kangelane. Mihkli sünnilinn oli Tartu, aga enamus
Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu räkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis. Kui ta Otilt küsis, siis see sugugi asja tagasi ei ajanud. Ott lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis. Ott suhtles mõlema tüdrukuga edasi, lootes, et nende läbi endale elukoha ja maad sinna saab.
Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? Tuua mängu erapooletu, kes räägiks nii Mari kui ka Tiinaga, et välja selgitada konflikti tuum. Proovida raamatupidaja tülist võimalikult välja jätta. Rääkida individuaalselt kõikide osapooltega ning tööstressi vältimiseks on mitmeid võimalusi – töö ümberkorraldamine, ühisürituste korraldamine väljaspool tööd (et edaspidi selliseid olukordi vältida, kollektiivi-tunde loomine), stressijuhtimisprogrammide rakendamine, töökeskkonna parandamine, suhtlemisvigade parandamine, töötaja teisele tööle üleviimine
Neiu oli 19-aastane ning pärit lastekodust. Lisaks tegeles tema samuti selle äriga. Noormees kaotas temale ka oma süütuse. Hiljem tuleb loost välja, et Reeni tarbis narkootikume ning oli niisama suli, kes puges korralikele perede külje alla. Nende suhted lõppevad peale Jürgeni sünnipäeva, kus kõik see jutt poisile teatavaks sai. Lõpuks tegi neiu ka enesetapu. Peale ema surma hakkas kasuisa kohtuma paljude teiste naistega. Kui suhted Tiinaga muuutusid aina tõsisemaks, sokeeris Sten poissi ühel õhtul. Ta teatas, et uus kaaslane kolib korterisse sisse ning ei soovi elada koos mingi võõra lapsega. Ta oli kokku leppinud noormehe pärisisaga, et too sinna koliks. Peale elukoha vahetamist lõpetas Jürgen ka suhted väikse Steniga, kuna tema vanem teadis sellest kõike. Ka hakkasid isa ja poja suhted sellest hetkest paremaks muutuma. Nad käisid erinevatel üritustel ning said hästi läbi.
XXVIII Karla läheb õpetaja järele, Andrest käiakse Orule kutsumas, esimesena Helena, järgmisena Karla ei tule. Indrek loeb lehest, et jõge hakatakse süvendama, Andres ja Indrek lähevad Orule, aga Pearu on juba surnud. Karla ja Andrese vahel tekib sõnelus, et Pearu kanguse olevat murdnud eit, aga Andrese kanguse Indrek. Aga Andrese kanguse murdis rõõm. XXIX Mäe rahvast matustele ei kutsutud. Oskar ei oska Tiinaga midagi peale hakata. Elli saab teada, et Tiina ei saa lapsi ja räägib Oskarile. Elli saab teada, et Juuli on Otist rase. Indrek ja Andres lähevad jõe süvendamist vaatama. Seal käsutab Kassiaru, mis Andresele ei meeldi, aga Indrek peab seda naljakaks. "Isa hingepõld on raskem harida kui Vargamäe kivirägastik ja soo," rääkis Indrek lõõtsutades. "Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks
" Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on.
sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks
28. (303) Karla läheb õpetajale järele. Helene ja Karla kutsuvad Andrest Orule, kuid ta ei lähe kummagi kutsumise pale. Indrek luges lehest, et jõe süvendamisega alustatakse. Lõpuks lähevad Andres ja Indrek Orule, aga Pearu suri ära. Karla ja Andres vaidlevad teemadel, et Pearu kanguse murdis eit aga Andrese oma Indrek. Tegelikult murdis selle rõõm. 29. (315) Mäe rahvast ei kutsutud Pearu matustele. Oskar ei tea, mida Tiinaga peale hakata. Elli sai teada, et Tiina ei saa lapsi ja rääkis sellest Oskarile. Elli sai veel selle teada, et Juuli kannab Oti last. 30. (327) Andres ja Indrek lähevad jõe äärde, kus käsutab Kassiaru ja see ei meeldi Andresele, Indreku jaoks on naljakas. ,,Isa hingepold on raskem harida kui Vargamäe kivirägastik ja soo," rääkis Indrek lõõtsutades. ,,Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi
Viiendas osas asus Indrek elama oma sünnikoju, Vargamäele. Ta asus elama oma isa juurde sauna. Ta hakkas hoolega tööd tegema, ta otsustas kraavid taastada ning tal tuli ka mõte taaselustada oma isa kauaaegne unistus- Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine Viiendas osas tuli Vargamäele ka Indreku teenija, Tiina, kellele tegelikult Indrek väga meeldis. Viiendas osas suri ka Indreku isa, Andres. Teos lõppes sellega, et Indrek otsustas ikkagi proovida Tiinaga koos olla ja õnne proovida. Indrekul olid pidevad võitlused nii iseenda kui ka jumalaga. Ta oli muutuv karakter. Indrekul oli väga raske hinges rahu leida.
tol ajal ei olnud kombeks nii hilja mehele minna. Meheks oli Kaarel, kes töötas Kadaka peremehe käe all sulasena. Nad hakkasid kokku elama ning Kaarelil tekkis mõne aja pärast soov üle võtta Tiina vanemate talu ning arendada kohta, talumaid ja loomi. Nõnda ühel õhtul küsiski ta taadi käest rehe all selle kohta. Õhtul söögilauas tuli jututeema jälle üles: ,,Ma ütlesin ennist rehe all taadile, et võiksite tuleval aastal õige koha meie kätte Tiinaga anda..''(lk 21, rida 6) Tolleõhtusest vestlusest jäigi pererahva vahele justkui kiil. Probleem läks eriti hulluks siis, kui taadi käsi haigeks jäi ja Kaarel lõpuks koha endale sai. Nimelt tahtsid vanad rahulikult ja õndsalt elu lõpuni oma talukohas elada ning toimetada ja noorperet koduste tegemistega aidata. Kaarel seevastu arvas, et palkab suvilise - vähendab vanakeste töökoormust, laseb neil puhata ja teeb sellega head.
Põhjuseks toob, et see laev on ammu läinud, see on juba aegunud. ,,Elamise rahu" Tiina ja Sander on abielupaar, kus naine on kõva hääle ja ütlemisega. Kord jäid Sander koos lese Liisu ja teistega triivjääle ja seal sündis nende vahel sügavam sõprus. Jäält jälle kuivale maale pääsenud, viib Sander ka Liisu võrgud merre. Tiina saab sellest teada ja teeb kõva kisa. Sandril saab sellest küllalt ja asub hoopis Liisu Juurde elama, sest Tiinaga naitus ta ainult häda sunnil ja lapsi neil ka ei olnud. Elamise rahust rääkimata. ,,Randlase surm" Surju Andres oli katuse peale uusi õlgu panemas, kui hakkas järsku verd köhima. Arsti korralduste järgi oleks ta pidanud korralikult rohtu võtma ja pikali olles puhkama. Kuuldes, et meres on selline tursasaak, et saab ka käsiõngega püüda, ei tee ta arsti keelust välja, ja läheb koos oma 7aastase tütrega paadiga merele
Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei sse armunud sallinud neid. Eesmärgid Tahtis abielluda Armastades Tiinat, tahtis Eesmärgiks abielluda Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos palju järglasi. Saatus (mis temast Sai surma, sest tapeti Margus tappis raamatu Mari oli paaris näidendi lõpus sai?) kogemata Marguse poolt. lõpus kogemata Tiina, et Margusega ning oli hirmutada libahunte
Andrese lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi Pearu lapselapsed; Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide näol põnevust tuua. Maret ja Sass võtsid Andreselt talupidamise üle. Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse, Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks. Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale hakkab ellu viima ise unistust jõe süvendamisest. 2) Koostatakse palvekiri raha saamiseks. 3) Tiina tulek maale, Mäe tallu tuleb uus sulane algavad intriigid, armukolmnurgad, tülid noorte vahel. Kulminatsiooniks on Otti surm ja Eedi põgenemine. 4)Pearu teeb otsuse talu pärijaks saab Juuli laps. Jõe puhastustööd algavad
Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja opsid viisid ta klassist valja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lohkus kodus peegli ara. Cilla raakis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jatnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks pohjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja oelnud, et pidu on kontrolli alt ara lainud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9. Ville utles, et tema pole suudi ja ta nuga oli kadunud. 10. Marika ostis endale samasuguse punase koti nagu Ingridilgi. Sven-Allan kirjutas Ingridile luuletuse ja pani kogemata selle Ingridi koti asemel Marika kotti. 11. Sven-Allan on kadunud. Kuraator Lena Johanson leidis trepilt Sven-Allani prillid. 12
Siin tulebki mängu libahundi olemuse kaunidus, sest tema võib joosta, kuhu tahab ja ei pea kellegi ega millegi pärast muretsema. Seetõttu ei ole libahundi maailmas ka armastusel erilisi takistusi, kuid päriselus on. Mis muu kui kahe jalaga maa peal olek sundis Margust siiski Mari kasuks otsustama, kuigi tema südant tõmbas Tiina poole. Selles seisnebki aga Kitzbergi "Libahundi" traagika ja müüdi kaunidus, kuna kui Margus Tiinaga kaasa läinud oleks, poleks miski nende armastusel ees seisnud. Veelgi enam, kui keegi on nõus enda inimkuju loovutama armastuse nimel, näitab see tõelisi, siiraid tundeid, just nagu Enrik tegi, et Hundvaga koos olla. Kuigi inimesed mõistavad sageli libahundi hukka nii oma mõtetes kui ka tegudes, olgu selle põhjuseks teadmatus, jumalakartlikkus või hirm oma koduloomade elude ees, leiavad nad temas ka head. Säilitab ju libahunt endas inimlikkuse, seevastu
Mari ? küsis Ints Jah, me oleme väga lähedaseks saanud, ja otsustasime abielluda. Kõik see tuli suure uudisena nii Toomasele kui Intsule, kuid nad olid rõõmsad, et Kaido leidis kellegi kellega ta tahab veeta oma ülejäänud elu. Ints oli hea ärisoonega ning suur tutvusringkonnaga mees. Ta oli abielus ilusa Liisaga. Nad elasid väikeses palkmajas tartus paar kilomeetrit väljas. See ei olnud Intsu esimene abielu, ta oli varem abielus Tiinaga. Neil ei olnud lapsi. Kaido oli juba paar nädalat Mariga abielus olnud, kui ta sai teada, et Mari pole päris see kes Kaido arvas, et ta on. kaido arvas, et mari on lihtne eesti naine, kes elab lihtsat elu, kuid see polnud nii. Selgus, et Mari oli umbes viis või kuus korda rikkam kui Kaido ja ta kaks parimat sõpra kokku. Kaido ei olnud küll kuri selle peale, kuid ta oli uudishimult, et miks Mari seda saladuses oli hoidnud.
Maret aga ütles las olla, las vanainimene teeb viimastel päevadel mis tahab. 11) Indrek alustas uuesti kraavitööd suure innuga. Esimestel päevadel andsid kondid ja liikmed jälle tunda. Ühel päeval saabus kraavile külaline. See oli jälle Tiina. Aga seekord kindla sooviga siia jääda, kuna linnas teda enam ei vajata. Pika palumise peale sai ta Indreku nõusse. 12) Tiina sai üles Mareti juurde tööle, kuna Indrek ise ei tahtnud Tiinat alla sauna. Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis
Karl hakkas öösel oma naisega mölisema, kuna ta tahtis süüa. Naine siis seepeale töusis üles ja läks kööki ja hakkas mune praadima. Karl siis viskas koos taldrikuga munad naise poole. Nad tegelesid rohkem naiste otsimisega ( äriga). Hiljem nad siis terve öhtu jõid. Nad tegelesid ka punane elavhõbe äriga. Hans teatas menti, et tal on tshekid kadunud ja nad jäid vahele ja nad viidi kartsa. Lõpuks Karl lasti välja. Marks oli koos Tiinaga, kes oli tegelikult uurija aga ta ei teadnud seda alguses, pärast tuli välja. Saabus siis kätte reede ja järjekordselt hakkasid nad jooma. Marks luges raamatut. nad otsisid kohta, kuhu oma haruldane seeme panna( punane elavhõbe). Saabus siis öö. K arl ütles sellepeale, et ega ta nälga jää. Naine toidab teda ja kapp on toitu täis aga raha on ka muuks otstarbeks vaja. Karl tunnistas Marksile üles, et ta mainis ühele naisele elavhõbedast, kes osutus uurijaks. Marks hakkas
ning pingete maandamiseks? Allikas: info.profilesinternational.com 2 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid Kõige esimene asi, mida saaks proovida - teha 1:1 koosolekud iga töötajaga ning selgitada endale välja mis on selle tüli põhjuseks. Teine samm oleks koosolek Mari ja Tiinaga koos, mille käigus proovida jõuda kompromissini koostada "probleemi lahendus plaani", et nad ikka saaksid edasi koostööd kuidagi tegema. Juhul kui kompromiss ei ole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb töökorraldust ümber tegema nii, ei Tiina ja Mari ei töötaks koos. Oleks kasulik ka töötajaid koolitada kuidas suhelda üks teisega, et nad saaksid edaspidi konflikti ise lahendama. Konfliktne töötaja Projektijuhtimise osakonnas on näha, et eesmärke ei suudeta enam täita
kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Tiina ihkas vabadust. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Perepoeg Margus sai Tiinaga hästi läbi ja neil oli plaanis isegi abielluda. Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb. Margus selliseid kuulujutte ei uskunud ja kaitses Tiinat. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema
2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3.vaatus Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul
Tiina- libahunt või mitte? August Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" on olnud aluseks mitmetele näidenditele ja muusikalidele. Minu arvates on selle jätkuva kuulsuse põhjuseks süzee aegumatus, rahvale tuttav aeg ning huvitavad ja isikupärased karakterid eesotsas Tiinaga. Ei saa ka mainimata jätta, et autori teosed on väga tõetruud, põhinedes kohati isegi tõsielul, nagu seda on ,,Kauka jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi. Suhtuti võõristavalt isikutesse, kes julgesid teistest erineda või tavapärastele käitumisnormidele vastu hakata ning Tiina tegi
Oma elu lõpul arvavad mõlemad, et õigus ei olnud neil vaid vastasel. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Naised lähevad tagasi sauna, kus Tiina Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Lõpusõnad: “ Ja ta (Indrek) pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga
Maret ja Indrek arvavad, Orule, aga Pearu on juba surnud. Karla ja Andrese vahel tekib et surma on ukse ees. Andres teeb elus esimest korda tühja tööd sõnelus, et Pearu kanguse olevat murdnud eit, aga Andrese kanguse istutab kuuski Sassi tulevasel põllumaale. Indrek. Aga Andrese kanguse murdis rõõm. XI Indrek hakkas kraavi kaevama. Tiina tuli maale. Ta tahtis XXIX Mäe rahvast matustele ei kutsutud. Oskar ei oska Tiinaga hirmsasti maale jääda, ega Indrek teda keelata saanud, kuigi ta midagi peale hakata. Elli saab teada, et Tiina ei saa lapsi ja räägib tegelikult poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja Oskarile. Elli saab teada, et Juuli on Otist rase. Indrek ja Andres tunneb ennast seal nagu kodus. lähevad jõe süvendamist vaatama. Seal käsutab Kassiaru, mis XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus
Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja õpsid viisid ta klassist välja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lõhkus kodus peegli ära. Cilla rääkis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja lõigutud. Selle kõrval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jätnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks põhjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja öelnud, et pidu on kontrolli alt ära läinud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9. Ville ütles, et tema pole süüdi ja ta nuga oli kadunud. 10. Marika ostis endale samasuguse punase koti nagu Ingridilgi. Sven-Allan kirjutas Ingridile luuletuse ja pani kogemata selle Ingridi koti asemel Marika kotti. 11. Sven-Allan on kadunud. Kuraator Lena Johanson leidis trepilt Sven-Allani prillid. 12
Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu rääkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis. Kui ta Otilt küsis, siis see sugugi asja tagasi ei ajanud. Ott lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis. Ott suhtles mõlema tüdrukuga edasi, lootes, et nende läbi endale elukoha ja maad sinna saab.
veelgi. 3 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? Rääkida sellest erapooletu isikuga, kes saab oma küljest vaadata ja hinnata situatsioone ning võiks ta anna soovitisi kuidas lahendada probleme, rääkides nii Mari kui ka Tiinaga, et välja selgitada konflikti tuum. Proovida raamatupidaja tülist võimalikult välja jätta. Rääkida individuaalselt kõikide osapooltega ning tööstressi vältimiseks on mitmeid võimalusi – töö ümberkorraldamine, ühisürituste korraldamine väljaspool tööd, et edaspidi selliseid olukordi vältida, kollektiivi-tunde loomine, stressijuhtimisprogrammide rakendamine, töökeskkonna parandamine, suhtlemisvigade parandamine, töötaja teisele tööle üleviimine
IV osa- Indreku abielu Kariniga, ärimehe tütrega. Nende vahel on küll suur kirg, kuid puudub üksteisemõistmine. See viib traagilise lõpuni. Indrek põhjustab tahtmatult Karini surma. V osa. Selle põhiküsimus. Kas oma süüd on võimalik lunastada kahetsuse ja armastusega. Indrek naaseb Vargamäele, läheb tööd tegema, talle järgneb sinna Tiina (, kes oli juba IV osas Indreku ja Karini juures teenijanna, kuid Indrek ei tundnud teda ära). Lõpuks lahkub ta koos Tiinaga linna tagasi. Romaan ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (1939) võtab aluseks rahvajutud Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Teoses läheb Vanapagan inimesena maa peale, et näidata jumalale, et maa peal on võimalik Piibli seaduste järgi elada. Ta tahab, et inimesed jääksid Põrgusse, kes sinna juba sattunud olid. Maal on Vanapagan Põrgupõhja Jürka, teeb tööd, abiellub, kuid teda takistab Ants, kes üritab teiste arvelt rikastuda ja petab Jürkat pidevalt. Lõpuks
seega ka jumalal on savi, mida inimene mõtleb tema on looja ja käsutaja! 13. Vargamäe muutub, sest Indrek teeb tööd. Sass langetab puid, et ehitada uut talu. Lõpuks vana-Andres jääb peale ikkagi. 14. Tiina saabub linnast kõrbojja alguses Indrek saadab tagasi, siis tuleb tagasi ja sass võtab ta teenijatüdrukuks Tiina tekitab paljudes tundeid (mehed läheved kaklema) Tiina hoolib ainult Indrekust. Lõpus indrek otsustab, et läheb tagasi linna koos Tiinaga. Inimese koht siin elu? Enne kui lähevad, viib Maret Tiina aita ning avab kirstu koos Krõõda kaasavaraga. Lõppeb võitlus kõigega kõige peale jääb mälestus kui mälestuste mälestus. Pärast ,,Tõde ja õigust,, tulevad 3 romaani ja 1 näidend. · 1934 - ,,Elu ja armastus,, - on nähtud 4janda osa edasiarendaja (mehe ja naise suhte edasiarnedusest) Peategelased: Irma (noor, puhas ja süütu tütarlaps, ootused ja
keerulisemaks teha. 4 V osa. Resignatsioon. 20.sajandi 20-ndate aastate lõpp. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Indrek pöördub tagasi Vargamäele. Tema isa on kolinud sauna ja talu omanik on õde Maret. Probleemid tekivad peretütar Elli, poeg Oskariga, Tiina, kes järgneb Indrekule, sulase Otiga ja naabertalu lastega. Elli on väga lihtsameelne tüdruk ja armub lootusetult Otti, kes käib ka naabertalus tüdrukute juures ja flirdib Tiinaga, kellesse on armunud Oskar. Tiina ise pole kummastki huvitatud. Tiinat tahab ka naabertalu rumal Eedi. Indrek tahab Vargamäele kraavi rajada ja lõpus see tal ka õnnestus. Andres sureb rahus näeb et Vargamäest saab midagi. Ott laseb ennast maha ja Eedi kaob ära. Raamat lõppeb sellega kuidas Tiina ja Indrek lahkuvad Vargamäelt. Põhiprobleem: Igaühel on oma tõde ja õigus. Allaandmine: a) Indrek läks tagasi Vargamäele
Kas töötaja saab keelduda töötegimisest? Vastus: Jah, töötaja saab keelduda töötegimisest, sest tööseaduse järgi: § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; Kaasus: Malle võttis omale suveks aiandisse tööle 16 aastase Tiina. Tiina pidi töötama Malle juures kuu aega. Tema tööülesanneteks olid rohimine, kastmine, maasikate korjamine. Kirjalikku töölepingut Malle Tiinaga ei sõlminud. Tiina viimasel tööpäeval pidi Malle talle tehtud töö eest maksma 100. Malle maksis Tiinale vaid pool lubatud summast. Kas Malle võib Tiina tööle võtta? Millised on Tiina võimalused/õigused saada ülejäänud töötasu? Vastus: Seaduse järgi peab Malle ja Tiina vahel olema tööleping sõlmitud. Ilma selleta ei tohi inimest tööle võtta. Kuna töölepingut ei olnud, siis ei ole Tiinal võimalust/õigust saada ülejäänud töötasu. Kaasus:
Andres ja Indrek läbivad kõiki osi. Autor kujutab inimese arengut ja olelusvõitlust, mille käigus vahendid aja möödudes muutuvad. I osa võitlus maaga (kultuuri arengu esimene aste) talupoeglikul tasemel. Võideldakse subjektiivsete tõdede eest ning võideldakse visalt ja hoolimatult ja leppimist ei toimu. II osa kandub kõrgemale kultuurilisele tasemele. Võitlus jumalaga, väljendab ateismi. Inimese vahekord jumalaga Indrek läheb Mauruse kooli ja tutvub Tiinaga (ratastoolis neiu) ja ütleb, et kui Tiina käima hakkab, usub ta jumalasse. Tüdruk hakkas käima, kuid Indrek seda ei teadnud ja ei näinud. III osa võitlus ühiskonna ümberkujundamise eest. Revolutsioon on läbivaks teemaks ning see on nagu loodusjõud, milles inimene on ohver. IV osa võitlus inimväärikuse, aususe ja õnne eest. Tegevus on linnas ja kõik väärtused on jõudnud kriisiseisusesse
inimene ja tema surm säästis kindlasti mitmeid teisi väärtuslikemaid ja tervemaid elusid. Saatuslik halva õnne tõttu kogemata kellegi käe või juhuse läbi suremine sai osaks näiteks A.Kitzbergi teose ,,Libahunt" tegelasele Tiinale, kes oma nõia kuulsusega ja sellepärast surnuks pekstud ema pärast ei sobitunudki kunagi päriselt tavainimestega. Perepoeg Margus ei olnud piisavalt julge, et alustada oma elu koos teistest erineva Tiinaga ja abiellus Mariga, misjärel Tiina metsa põgenes. Pärast viit metsas elatud aastat hiilis ta aga ümber vana kodutalu ja sai Marguse püssist haavata. Margus arvas, et ta tulistas hunti, kuid haavas kogemata hoopis Tiinat. Tiina suri oma armastatud mehe käte vahel, vanaema luges surnule palveid. Tiina suri tolle aja ebausu ohvrina, olles kogu küla poolt põlatud ja see üleüldine põlgus soosis tema surma saabumist ühel või teisel viisil.
midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on.
Indrekut piinama. XXIX Indrekul ei läinud ikka veel Proua Vaarmanni ( Molli ja Tiina ema ) sõnad meelest, kui ta oli öelnud et õige mees peab teenima 100 rubla kuus ja saama lõunast õhtule. Selle peale oli Indrek mõelnud ja plaaninud õppida koduõpetajaks. Ta juba oligi hakanud tublisti õppima, kuid siis kutsuti ootamatult Indrekut Vaarmannide juurde sünnipäeva peole. Sellest sai Indrek jällegi rõõmsaks ja tantsis seal Molliga, kuid see ei maandanud tema õnne ja ta tantsis ka Tiinaga, hoides teda õhus. Kuid just sellel kõige parajamal hetkel sadas sinna sisse härra Maurus koos Tigapuu ja veel mõne õpilasega. Nimelt oli kooli uksetaga kella helistamas käinud peo paar tüdrukut, kes kinni püüti. Härra Maurus küsitles seal kõik üle ja seal hulgas ka Indreku. Arusaades et seal oli tavaline sünnipäeva pidu, lahkus härra Maurus. Peale seda hakati Indreku kallal nokkima ja ka Molli rääkis Indrekuga, et tegelt ei ole tal plaanis Indrekule mehele minna jne
Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema ,,Tõe ja õiguse" II osa juurde. Tiina vahekord koolipoisiga on täiesti kõrvalise episoodi asendis. Indrekus käärib mehekssaamine ja on loomulik, et tal tekib omalaadiline vahekord direktori tütre Ramildaga ja pärast Molliga; mingi kõrvalprodukt sellele on sõprus Tiinaga, mis algaski väga juhuslikult (lk. 352). See kõrvaline episood aga lõpetab meeldiva plahvatusena ,,Tõe ja õiguse" II osa (ühes emale viskamise motiiviga) ja esialgu paistab, et selleks teda oligi tarvis. Kuid lähemalt vaatlejale ta räägib rohkem. Ta loob paralleeli II osa laialivalguvale filosofeerimisele ja otsisklustele ja annab ehk sellele vastusegi. Romaani selles osas suhteliselt arenenud pead arutlevad Jumalast, elust jne. jne., kõik on nii keeruline, relativistlik, lahenduseta
annaabi.ee 
