4. Väntvõlli ja veepumba rihmarataste eemaldus Padrunid 19mm ja 10mm 5. Eemaldasime veepumba Padrun 10mm 6. Mootori toe eemaldamine Padrun 14mm 7. Otsakaane eemaldamine Padrunid 10mm ja 13mm 8. Ketipinguti, -leevendite ja keti eemaldus Padrun 10mm ja tihvt 9. Õlivanni eemaldus Padrun10mm 10. Õlifiltri eemaldus Filtrivõti 11. Õlifiltri kinnitusmutri eemaldus Sisemine kuuskantvõti 12mm 12. Karteri eemaldus Padrun12mm 13. Väntvõlli simmerlingide eemaldus Lapik kruvikeeraja 14
Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.6. Laeva pindade isolatsioon: a) liimitud soojusisolatsioon; b) tihvtiga kinnitatud soojusisolatsioon; c) heliisolatsioon, d) niiskusevastane isolatsioon; 1- isoleeritav pind, 2- soojusisolatsiooni kiht, 3- alusrest, 4- kattematerjal, 5- keevitatud tihvt, 6- kruntvärv, 7- niiskuskaitsekiht, 8- seib, 9- dekoratiivne kattematerjal, 10-.tsementalus, 11- tsemendipiimaga täidetud vahe, 12- keraamilised plaadid. Joon. 9.7. Ruumide viimistlus; a) kattematerjali paigutuse skeem; b) tulekaitse isolatsioon: 1- vahesein, 2- tugi, 3- splint, 4- isolatsioonimaterjal, 5- nurkterasest tugi- rest, 6- tulekaitsekiht, 7- mittepõlev kattematerjal, 8- kinnituskruvi. c) viimistluskatte karkass-süsteem: 1- karkassi sektsioon, 2- dekoratiivne plastmass-
Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine). 1)Liited jagunevad: lahtivõetavad liited (keermes-,liist-,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-,joote-,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik. 2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt- ja vormliited);
piiravad kangi alumise otsa liikumist. Käigulukusti Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Sünkronisaator Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll
balansseeritud alt toetatud rool, c) poolbalansseeritud poolripprool, d) balansseeritud ripprool; 1- roolileht, 2- rooliküün, 3- baller, 4- ruderpost, 5- sarv. Joon. 10.1.4. Harilik, hingedele paigutatud balansseerimata rool. 1- rooloileht, 2- ruderpis, 3- ribi, 4- äärikliide, 5- baller, 6- roolisaabas, 7- tihvt, 8- hinged, 9- ruderpost, 10- ahtertäävi kand, 11- tihvtide katted. Joon. 10.1.5. Rooli hinged: a) keskmine, b) ülemine, c) alumine. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
tasemele peatuma. Maksimumtermomeetri näitena võib tuua tavalise meditsiinilise termomeetri, millega igal inimesel on tulnud kokku puutuda. 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1) Miinimumtermomeeter on vedeliktermomeeter, millega määratakse mingi ajavahemiku kõige madalam temperatuur. Tavaliselt on miinimumtermomeetri kapillaartoru täidetud piiritusega. Piirituse sees ujub tihvt (ujuk), mis meenutab kahe peaga nööpnõela. Kui õhutemperatuur tõuseb, liigub vedelik vabalt tihvtist mööda, tihvt ise jääb paigale. Kui temperatuur langeb, tõmbab vedeliku pind tihvti enesega kaasa selle kõrguseni. Miinimumtermomeeter asetatakse alati horisontaalselt. 1. 3 Termograaf (2) Õhutemperatuuri pidevaks ülesmärkimiseks kasutatakse termograafi. Termograafi põhiosaks on kõveraks painutatud bimetallplaat, mille külge kinnitub üleskandesüsteemi abil metallosuti
1-sisend võll; 2-väljund võll; 3-nihutamise muhv; P-võimsus; T- pöördemoment 3. ZIL-431410 KÄIGUKASTI EHITUS. 1-vedav võll; 2,17,22,35,37,39-laagrid; 3,21,23,36-tõkestusrõngad; 4 ja 34- alalises hambumises olevad hammasrattad vedaval ja vahevõllil; 5- neljanda ja viienda käigu sünkronisaator; 6-neljana käigu hammasratta puks; 7 ja 31- neljanda käigu hammasrattad; 8 ja 29- kolmanda käigu hammasrattad; 9- fiksaatori kuul; 10-fiksaatori vedru; 11-käikude lülitusvarraste lukusti tihvt; 12-lukusti kuul; 13- teise ja kolmanda käigu sünkronisaator; 14 ja 26- teise käigu hammasrattad; 15- esimese ja tagasikäigu lülitushark; 16- esimese ja tagasikäigu hammasratas; 18- käsipiduri kandur; 19-äärik koos õlitõrje seibiga; 20 ja 38 mansetid; 24- veetav võll; 25- esimese käigu veetav hammasratas; 27, 30 ja 32 stopper seibid; 28- tagasikäigu hammasratas vahevõllil; 33-vahevõll; 40-vahepuks; 41-tagasikäigu hammasrattaplokk; 42-kinnitus puks;
11.Mis on liide?Klassifikatsioon. Liide-kahe või enama masinaosa liikuv või liikumatu ühendus .1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite elemente lahti võtta(keevis-,joote-,liim-,neet- ja pressliited),b)lahtivõetavad liited,mis on korduvalt lahutatavad ja koostatavad,ilma et liite kvaliteet halveneks(keermes-,liist-,hammas-,tihvt- ja profiilliited. 12.Keevisliide,selle saamisviisid ja iseloomustus. Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle koha tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3
kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste. . Käigukasti kaan, ja Käigulülitus hargid (kahvlid), Liugurid,. Käigulülitus kang, Korgid, Fiksaatorivedrud, Fiksaatorid, Liuguri lukustid, Lukusti tihvt, Lukustivedru,. Tagurpidikäigu lüliti. samasuguse töövõimega radiaalkuullaagri paigaldamiseks ei jätku ruumi. Et säästa keredetaile ja hõlbustada remonti, töödeldakse istukohad, millesse paigaldatakse laagrite välisvõrud, vahetatavatesse, karteri külge kinnitatud kaussidesse (pesadesse). Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaaniline käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil
Laagriliudade keskel ulatuses on treitud soon, mis tagab ühtlase õlijaotuse. Kolb koosneb: 1.1 Kolvipea 1.2 Juhtkeha 1.3 Õli sissevoolu toru 1.4 Survevedru 1.5 Kolvipea jahutussärk 1.6 Kolvirõngad soont 1.7 Ühenduspoldid 1.8 Kolvisõrm 1.9 Rõngstopper 23 Keps koosneb: 2.1 Kepsu keskmine osa 2.2 Kepsu alumine osa (väände laagrikaas) 2.3 Kepsu ülemine osa 2.4 Jahutus õli sissevoolu toru 2.5 Kepsu polt 2.6 Tihvt 2.7 Vändalaagri liud 2.8 Kinnituskruvi 2.9 Tihvt 2.10 Pukslaager 2.2.4.2 Väntvõll Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on kinnitatud hüdrauliliselt mutritega. Peamasina ahtripoolses osas väntvõll on varustatud võllitihedusrõnga. Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste nukvõllile ja pööreteregulaatorile.
klamber. Meeles tuleb pidada, et mutril on vasaku käe keere; ·kohanda etteanderull kasutatava traadi läbimõõdule ja aseta etteandemehhanismi teised osad oma kohale. Traadi etteandmine. ·Traadikeral (joon. 4) tuleb lahti keerata ja eemaldada kera hoidev mutter ja seib. Traadikera pidurimutrit ei tohi eemaldada. Joon. 4 ·Sobita traadikera rummule, kontrolli, et fikseeriv tihvt oleks pesas ning paigalda seib ja keera mutter tagasi oma kohale. Kontrollida tuleb, et rumm pöörleb vabalt. Kui vaja määrige rummule veidi laagrimääret. ·Lõika traat läbi (nii, et sellesse ei jääks keerdusid) ja lükka traadi ots traati suunavasse torusse. Aparaat peab olema seejuures ühendatud käpaga, millel puudub käpa otsik ja düüs. ·Lase survekäpp alla ja vabasta traadi etteandetugevust reguleeriv hoob. ·Vajuta käpa lülitile
eemaldada klamber. Meeles tuleb pidada, et mutril on vasaku käe keere; • kohanda etteanderull kasutatava traadi läbimõõdule ja aseta etteandemehhanismi teised osad oma kohale. Traadi etteandmine: • Traadikeral (joon. 4) tuleb lahti keerata ja eemaldada kera hoidev mutter ja seib. Traadikera pidurimutrit ei tohi eemaldada. Joon. 4 • Sobita traadikera rummule, kontrolli, et fikseeriv tihvt oleks pesas ning paigalda seib ja keera mutter tagasi oma kohale. Kontrollida tuleb, et rumm pöörleb vabalt. Kui vaja määrige rummule veidi laagrimääret. • Lõika traat läbi (nii, et sellesse ei jääks keerdusid) ja lükka traadi ots traati suunavasse torusse. Aparaat peab olema seejuures ühendatud käpaga, millel puudub käpa otsik ja düüs. • Lase survekäpp alla ja vabasta traadi etteandetugevust reguleeriv hoob.
Kuul- või koonusfiksaatorid (4) asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraalasendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator (4) süvendist (3) välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Küsimuste vastused: (Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal) 1. Mis tüüpi käigukastiga on tegemist? Täielikult sünkroniseeritud 4 käiguline 3 võlliga ristiasetusega käigukast. 2. Missugused on käigukasti ülekande arvud?
Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud, kommentaarides, reidis, jututubades, msnis. Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev normikeelest. Ainult teismeliste netisläng,
Liugureid liigutab käigukangi 5 alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Joonis 34:Lihtne mehhaaniline käigulülitus mehhanism. 1. Käigukasti kaan, 2. ja 4. Käigulülitus hargid (kahvlid), 3. Liugurid, 5. Käigulülitus kang, 6. Korgid, 7. Fiksaatorivedrud, 8. Fiksaatorid, 9. Liuguri lukustid, 10. Lukusti tihvt, 11. Lukustivedru, 12. Tagurpidikäigu lüliti. 31 Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. (Joonis 35) Kuul- või koonusfiksaatorid 4 asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator 4 süvendist 3
tugevustingimus : max = [ ] 27. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele Wx materjalidele? 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse [ ] ReH Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle ka lõikearvutuseks. [S] Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max [ ] purunemisele vastava piirseisundi eel
71.heitgaasi koostise normid CO mitte üle 0,5 HC mitte üle 100 Lamda 1 piires o2 alla 1 72.mootori kettajemi rikked ja vahetus (pinguti, hammasrattad) põhirikkeks on kas ketipinguti kulumine või ketileevendite purunemine või kulumine samas võib ka kett ise venida . Tavaliselt tuleb keti vahetamiseks eemaldada mootori esikaas, kui vahetada on vaja ainult kett siis tuleb lahti võtta kas kettilukk või vastava abinõuabil mõni keti tihvt, ja vana keti abil uus kett sisse vedada. Ja tavaliselt uueketiga kaasasolev uus lukk kokku neetida. 73.juhtrataste kokkujooksu kontroll ja reguleerimine tavaliselt kokkujooksu reguleeritakse sillastendis näidud peavad olema tehasepoolt antud nõuetele kokkujooksu reguleeritaakse roolivarraste pikemaks ja lühemaks keeramise abil. 74.peaülekande hammasrataste reguleerimine peaülekande regul. juureson tähtis saavutada õige hambumine. Tavaliselt on antud
Kuul- või koonusfiksaatorid (4) asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraalasendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator (4) süvendist (3) välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Küsimuste vastused: (Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal) 1. Mis tüüpi käigukastiga on tegemist? Täielikult sünkroniseeritud 4 käiguline 3 võlliga ristiasetusega käigukast. 2. Missugused on käigukasti ülekande arvud?
Puudusteks on näiduviga seoses magnetvälja muutusega aja jooksul ja sõltuvalt temperatuurist, samuti piiratud mõõtediapasoon. Induktsioonandurite hulka võib lugeda ka elektroonilise impulssanduri (joonis 0.2.11A). Induktsioon impulssandur koosneb jäigalt kinnitatud induktiivpooliga püsimagnetiga südamikust 1 ja magnetterasest võllile 3 kinnitatud pöörlevast ankrust 2. Võlli pöörlemisel ankur (tihvt, hammasratta hammas) möödudes südamikust tekitab pulseeriva magnetvoo, mis indutseerib poolis EMJ. Pöörlemissagedusega EMJ impulsid on anduri väljundsignaaliks ja suunatakse sagedusmuundurisse 4, mille väljundsignaaliks on sama sagedusega neljanurksed impulsid. Selliste pöörlemissageduse andurite eeliseks on kontaktivaba side pöörlevate detailidega ja suur mõõtetäpsus, kusjuures mitmepooluseliste ankrute kasutamine tõstab mõõtetäpsust. Mahtuvusandurid.
4 – tõukuri rull 5 – tõukuri vedru 6 – surveklapp 7 – klapi vedru 8 – kõrgsurvetoru 9 – kütuse pealevool 10 – tagasivool 11 – ülejooksukanal 12 – pumba kere 13 – nukkseib Hülss ülelaske avadel on laiendatud faas. Et hülss oma pesas ie liiguks, siis selleks on korpuses tihvt, mis otsapidi läheb hülssi ja fikseerib selle, hülls on peale selle veel varustatud tugirandiga, mis toetub pumba kerele. Hülsis sees võib olla treitud sooned ja need sooned moodustavad laburenttihendi. Hülsi peale toetub surveklapi sadul. Plunžer alumisse ossa on freesitud plunžerikõrvad ja on need on ühenduses pööratava puksiga. Põõratava puksi keeramisega põõrdub ümber oma telje ka
6.6.4. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
6.6.4. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele. Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
väikerihmaratas võllil, vahetatav sidur võllil,veerelaagrivõru võllile või keresse võnkuva koormuse korral, H8/js7 - elektrimootori kilp keres, prismaliist puksisoones. H/k - normaalselt tsentreeriv, annavad (24... 68) % pinguga liiteid,tsentreerimine parem, koostatav käsivasaraga, kiirus mõõdukas. Istude H/k keskmised lõtkud on nullilähedased ja tagavad hea tsentreerimise rihma-, keti-, ja hammasrattaid ning siduripooli. Pöördemoment kantakse üle siiski liit-, tihvt- vms liiteelemendiga. H6/k5 - kolvisõrm kolvis, H7/k6 - hammasratas ülekandevõllil, laagrivõru võllil või keres pöörleval koormusel ja H8/k7 (pitsitavistud) - kasutatakse vähese nihutusvabaduse juures, pumba kolvivars kolvis. Valdavalt nullilähedased istud, kuid lõtke pisut rohkem. H/m - hästi tsentreeriv, annavad (60...99) % pinguga liiteid, ping on piisav ka kiiretele võllidele kinnitatud
masinad, mis võivad kokkusurutud ühenduse korral kas traktori või põlluriista ära lõhkuda; teisel juhul on ohtlik ühendusest lahti tulnud trajektooripoolne osa, mis edasi pööreldes võib midagi või kedagi vigastada. Kardaanivõlli otsas asub spetsiaalne ühendusmuhv, mis on ühendatud traktori jõuvõtuvõlliga ning mis fikseeritakse automaatselt või käsitsi mutri poldi abil. Automaatseks ühendusseadmeks võivad olla kuullukusti ja tihvt-vedru lukusti. Kasutuses on ka selline ühendamisvõimalus, mida traktorist saab teha kabiinist, nn kiirühendusmuhvid. Et kaitsta traktorit või ka põllumasinat vastastikku tekitatud ülekoormuse eest, on kardaanvõllidele ehitatud vastavad sidurid, mis võib liigitada järgmiselt: ketas ehk hõõrdsidur, ka friktsioonsidurid; põrksidur; vabajooksusidur. Rohkem kasutatakse esimest ja viimast. Põrksidur on oma ehituselt ja ka tööpõhimõttelt sarnane hõõrdsiduriga
(individuaalkaitse); 2) tööprotsessi kulgemise järgi: mitteautomaatne kui kivi ületamise protsess nõuab traktoristi sekkumist sellesse ja automaatne protsess kulgeb traktoristi abita; 3) jõuseose säilumise järgi kaitseobjekti ja kaitsme vahel: katkestav ja mittekatkestav; 4) kaitseseadise füüsikalise tööpõhimõtte järgi: mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline ja hüdropneumaatiline; 5) kaitseelemendi (kaitsme) järgi: tihvt-, vedru-, hoob- (varb-), hüdro-, pneumo- jms kaitse. 2 11. Lauskultivaatori ülesanne, agronõuded ja liigitus. Lauskultivaator on kogu põllupinda töötlev mullaharimise masin, mis peab täitma järgmisi ülesandeid: 1) mulla kobestamine ja õhutamine; 2) mulla segamine ja murendamine; 3) põllupinna tasandamine; 4) umbrohu hävitamine. AGRNÕUDED
Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töölaudade nihutamisel, vaguni haakeseadmetes, elektrilampide pesades ja soklites. Hõõritsemisel kasutatav kuulliigendtorn: 1 torn; 2 tihvt; 3 kere; 4 kuul; 5 tugikauss joon. 136 Keermete profiilid ja elemendid: a kolmnurkkeere; b ruutkeere; c trapetskeere; d tugikeere; e - ümarkeere joon. 137 Meeterkeermeid tähistatakse tähega M, millele järgnev arv näitab keerme läbimõõtu, näiteks M6, M24 jne. Kuna meeterkeermetele on standardiga kehtestatud suur- ja
13 D6 asendivarras 000.000.041 2 50 12 D4 tihvt 000.000.040 2 4 H8/js7 a4 11 Vits 2 000.000.039 1
osaks. Instrument kuulub kontaktvesiloodiga nivelliiride hulka, mis tähendab, et vesiloodi mulli otste kujutised tuuakse prismade, läätsede ja peeglite süsteemi abil pikksilma vaatevälja vasakus osas olevasse aknasse. Sellega suurendatakse vesiloodi mulli keskasendisse viimise täpsust. Pikksilma täpseks seadmiseks horisontaalasendisse kasutatakse elevatsioonikruvi, mille päripäeva pööramisel tõukab tihvt pikksilma üles. Pikksilm annab pööratud kujutise, on sisemise fokuseerimisega ja 31-kordse suurendusega. Väikseim viseerimiskaugus 3,0 meetrit. Niitristik on graveeritud klaasplaadile ja asub okulaari ning fokuseeriva läätse vahel. Enne mõõtmiste algust reguleeritakse niitristik silma järgi
61 bei, on valatud ühes tükis tsingisulamist. Segukambri püs- tises torukujulises osas, mis on ülalt suletud pealekeera- tava kaanega, paikneb kolbtüüpi segusiiber 4. Siibri pöör- dumist väldib ta külgpinnas olev soon, kuhu ulatub segu- kanibri seina pressitud tihvt. Doseernõel on siibri külge kinnitatud vedrulukustiga; nõelal on 5 reguleerimisastet. Peadoseersüsteemi kütusedüüs asub segukambri alumi- ses plokis ja ta juurde pääseb pärast kruvikorgi väljakee- ramisi Pidurdusõhk ja kütus juhitakse peadoseer- ning tühikäigusüsteemi eraldi kanalite kaudu. Seetõttu ei mõjuta süsteemid teineteise tööd. Mootori tühikäiku reguleeritakse segusiibri piirdekruvi 11 ja tühikäigu pidur- dusöhku reguleeriva nõelkruvi 10 abil.
6. LÕIGE JA MULJUMINE Kui varda põikpindadel tekib ainult põikjõud ja teised sisejõud võrduvad nulliga, siis vastavat varda deformeerumist nimetatakse nihkeks. Sel juhul mõjuvad põikpinnal ainult nihkepinged . Tüüpiliseks näiteks võib tuua kaht detaili ühendavaid tihvte. F F F F 43 Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse ka lõikearvutuseks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Detaili lõikearvutuses eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga Q , A kus Q – põikjõud; A – tihvti ristlõikepindala.
annaabi.ee 
