Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tiheduse määramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poor, tellis, poorsus, proovik, parafiin, proovikeha, parafiini, poorsuse, silikaat, ehitusmaterjalid, silikaattellis, nihik, poorse, parafiiniga, vill, samott, tihedust, 2017, ehitusmaterjalide, tellised, klaasvill, mõõtmete, vedelikus, hüdro, isolatsioon, katseta, tiheduseks, tihedusele, traat, kaalumiseks, joonlaud, joonlaua, archimedese, imbuks1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord..................................................
1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit
Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA
poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis
Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h)
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1)
Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine. Digitaalne kaal - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali massi määramine. 1.4 Katsemetoodika Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$
Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu.
Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine
Ats Pedak LABORI ARUANNE ARUANNE Õppeaines: MATERJALI ÕP. Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Tallinn 2011 1 KATSE Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha 3 keha nr
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi.
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c
Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitatakse millimeetrites täpsusega 0,5mm. 3.2. Tiheduse määramine Tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3] valem Valem 3.2.1 abiga. m 0= 1000 Valem 3.2.1 V br kus, 0 proovikeha ruumala, [kg/m3]; m proovikeha mass õhus [g]; Vbr proovikeha maht [cm3]. Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt viite korrapärase kujuga katsekeha. Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mass määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga. 3.3. Veeimavuse määramine Katsekehad kaalutakse täpsusega 0,1g. seejärel asetatakse katsekehad vette nii, et
vormides, lisatakse Al poorbetoonist pulbrit. Koostis Põlevkivituhk, liiv, vesi Poorbetoon Tihedus 500-600 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,10-0,12 W/mK 0,07 W/mK Tugevus 2,5 Mpa 3 Mpa Kasutusala Seinad Seinad c silikaat vs Aeroc, Silikaat Aeroc Tootmine Liiva ja lubja Autoklaavis kokkupressimisel ning poorbetoonist kuumutamisel autoklaavis. Koostis Liiv ja lubi Poorbetoon Tihedus 1800-2000 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,7-0,8 W/mK 0,07 W/mK
FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3 o teras 7850 kg/m3 KUUMSIN 1 Materjal Tihedus, kg/m3 Graniit 2500-2700 Tihe lubjakivi (paekivi) 2400-2600 Tavaline raskebetoon 1800-2500 Kergebetoon 500-1800 Mullbetoon 300-900 Harilik tellis 1600-1800 Silikaattellis 1700-1900
1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4
omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju
Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja biopüsivuse omadused · atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis. · Ainult ühest molekulist koosnevaid materjalide puhul on otstarbekas väljendada koostist molekulaarsel tasandil, Enamasti koosnevad ehitusmaterjalid aga komplekssetest molekulidest - mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena: · Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid. võetakse appi mineraloogiline koostis. 1.5.2.Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter). Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu.. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb
Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne).
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega
annaabi.ee 
