Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEST-töötamine arvutiga I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tool, randmeliigese, sündroom, karpaalkanal, ergonoomiline, kehaasend, ergonoomilised, aheneb, valud, karpaalkanali, selga, jalgu, rattad, kergendavadrandmeliigesega. 2. Mis on ,,küünarnukireegel" ? Vastata paari lausega ,,Küünarnukireegel" tähendab seda, et randmeliiges peab otse olema, selg ja jalad peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7. Millises asendis peab olema selg ? Vastata 1-2 lausega. Selg peab olema sirge ning toetatud. 8. Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9
kõrvaklappe ja mikrofoni selle küljes, mida nimetatakse ,,hands free"-ks. Kõigile neile lisaks, on arvutiga töötamisel vaja ka lauda ning tooli. Töölaud peab olema alt piisavalt avar, et jalgadel oleks ruumi liikuda. Samuti peab töölaud pealtpoolt olema korras ja suur. Väga vale on, kui terve laud on asju täis, nii et arvuti justkui upuks kõige selle sodi sisse. Ergonoomiselt töötamiseks on vaja ka ergonoomilist tooli, mis võimaldab inimesel ise seda reguleerida. Tool peab toetama selga ning puusi ja kindlasti peaksid tal olema rattad all. Enamikele inimestele on nende tervis väga tähtis, seega arvan, et oluline on ikkagi jälgida, kas töökoht ning kehahoid on ergonoomilised.
Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid
Tunnikontroll nr 3 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ? kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH 1. Keha asend peab olema arvuti taga vaba. 2. Küünarnukireegel soovitav on, et küünarnukk oleks painutatud 90 kraadi. 3. Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°. 4. JAH. 5. EI. 6. JAH. 7. Randmeliigese sündroom on hiirt liigutava käe tervisehäda, mis tekib sundasendist ja
paigutus Paiguta hiir enda ette klaviatuuri kõrvale samale tasapinnale. Pea silmas, et ranne ei oleks hiirt kasutades üle 90-kraadise nurga all. Järgi hiire kasutamisel neutraalset randme asendit. Hiire kasutamisel eelista randme liigutamisele terve käsivarre liigutamist. Tooli istmeplaat (kasutaja Soovitavalt ergonoomiline töötool, kõrguse osas reguleeritav, suhtes) ratastega, laiusega umbes 43 cm, sügavusega umbes 40 cm (reguleeritava sügavusega), polster mittelibisev ja hingava kõrgus, kuju, kaalle, polster materjaliga, reguleeritava kaldega (istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest,
inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest. Tööandja üksi ei vastuta töötaja pikaajalise töövõime säilitamise eest, vaid ka töötaja ise võib ja suudab teha palju oma tervise säilitamise eesmärgil: · tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige
sidekude. Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all · tööruumis on ebamugav olla - nt temperatuur, õhuniiskus või valgustus ei ole sobivad. Ebamugav tööasend tõmbab kokku õla-, kaela- ja käelihase töö. Kui lihased ei saa enam lõdvestuda, siis muutub vereringe halvemaks ning tekivad ainevahetushäired. Lihased on
arvutis prognoosin palju suuremaks arvutis tehtava õppetöö tõttu. Paljud üliõpilased kasutavad arvutit ka kontaktõppes, mitte ainult veebipõhises õppes, kus arvuti kasutamine on vajalik. Kooliõpilaste arvutikasutamise aja prognoosin väiksemaks, kuna koolis arvutitega veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest
....... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
Toolid läbi aegade:Algusajal olid toolid ühed hinnatuimad mööbliesemed. Toole kasutati mitte ainult istumiseks, vaid ka tseremooniatel. Toolide areng 1500-1700. aastal · A Toole valmistati puidust ning olid olemas seljatoed. · Peamisteks motiivideks olid roosid ja lainjad motiivid. Toolide areng jätkub · Olemas on mitmekesisemad toolid ning areng ergonoomiliste toolide poole toimub umbes 20.saj. Tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid 21.saj · Tänapäevased toolid on ergonoomilised, kuna toetavad selga ja neil on olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga
paigutus ei ole väga ergonoomiline) 5. Kas arvuti töökoht on kujundatud arvestades x(valgus valgust? Kuidas seda on tehtud? langeb hästi kuvarile) 6. Missugune on töökoha tool? Kas tool on x(tooli kõrgust vastavuses nõuetega? ei saa reguleerida, samuti ei saa muuta seljatoe kõrgust ega
Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15°. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis. 7 5. ÕPPIJA KEHAASEND Õige kehaasend istudes: 1) reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt. 2) istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem. 3) käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°. 4) selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (57°).
...............................................4 1.6 Klassi korrashoid.......................................................................................................................5 3 Arvutiklassi sisustus.........................................................................................................................6 3.1 Õpikohtade paigutus..................................................................................................................6 3.2 Laud ja tool................................................................................................................................6 4 Õpitegevus........................................................................................................................................7 4.1 Nõuded.......................................................................................................................................7 5 Näidisharjutused silmadele.......................................
sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui künarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale KUIDAS ARVUTIGA TÖÖTADES
4 Aastal 2006 kirjutas Mark Ridgeway oma raamatus ,, .Net wireless programming", et Microsoft NET strateegia hõlmab nägemust integratsiooni erinevate osade arvutite ja andmeside teenuseid. Traadita Interneti-ühendus ja mobiilseadmed on olulised komponendid selles strateegias.5 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Võimalusi hoiduda arvuti taga istumisest tingitud tervisekahjustusest on rohkem, kui tööd koostades arvata oskasin, neist saaks iseseisva referaadi. Õige kehaasend istudes: · reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 3 http://www.annaabi.ee/Arvuti -Mõju-Töötaja-Tervisele-m23896.html Annaabi 4 Facebook: Sotsiaalvõrgustiku efekt 2012 David Kirkpatrick, e raamat 5 . Net wireless programming Mark Ridgeway 2006, e raamat · istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;
IT-Süsteemide riistvara Ergonoomika Ergonoomika – Töötamise teadus. Uurib, kuidas tagada inimestele oma töökeskonnas võimalikult suur produktiivsus ja turvalisus kasutades seadmeid/mööblit, et tagada inimkehale ja mõistusele sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksu
....................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud............................................................................................. 7 1.2 Mõju silmadele..................................................................................................................7 1.3 Stress................................................................................................................................. 8 1.4 Tehnostress...............................................................................................
Inimese privaatruumi vajadus enese ümber on erinev osa tahavad omaette töötada, teised eelistavad enda ümber aktiivset suhtlemist. Samuti ei tohiks töötajale keelata pilte seintel või kerget korratust laual, sest ilmselt teeb töötaja ka paremat tööd just selles keskkonnas, mille ta ise endale valinud on. Töötaja heaolu töökohal sõltub paljudest teguritest, kuid töötaja tervise ja hea tööjõudluse säilitamiseks peab kontor olema piisavalt valgustatud, õhutatud ning ergonoomiline, samal ajal ei tohiks alatähtsustada kontori üldist õhkkonda, konservatiivsust, asjalikkust ning visuaalset ühtlust. Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleksid ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida.
jälgides. Korda 5-6 korda. 3. Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda. 4. Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda. 5. Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda. 6. Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda. 7. Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks. 8. Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit. 3. ARVUTIGA TÖÖTAJA KEHAASEND JA NÄIDISHARJUTUSED KÄTELE, ÕLAVÖÖTMELE JA SELJALE 3.1. Õige kehaasend istudes: 1) reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 2) istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; 3) käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°; 4) selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);
nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused; silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse: Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). 17 Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani
SISSEJUHATUS Elame infoajastul. Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS
Kõik üleliigne kulutab Teie arvuti ressursse ning muudab teie arvuti aeglaseks · Kasutage ainult ühte viirusetõrjeprogrammi. Mitu aktiivset viirusetõrjeprogrammi võivad põhjustada arvuti kokkujooksmist · Ärge avage e-mailiga tulnud faile enne, kui olete veendunud nende ohutuses · Ärge installeerige kõiki võimalikke versiooniuuendusi, kui Teie arvuti töös ei esine probleeme Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga, mida on võimalik reguleerida. Töölaud on heledast puidust, klaviatuuri sahtliga, kahe riiuliga ning piisava tööpinnaga, et seal koolitöid teha. Kuna töö ei käi mitte lauaarvuti taga vaid sülearvutiga, ei ole kasutuses eraldi klaviatuuri ega arvuti hiirt. Töötool on puidust kõva pinnaga tool millel ei ole käetugesid ning seda ei saa reguleerida. Kõik elektriga seonduv(juhtmed , pistikud, stepslid jms) on korralikult paigutatud ja välisel vaatlusel korras ning kohti, kus keegi võiks sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Tehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Ruumi põrandat katab ……., mis on kohati kriibitud kuid terve. Seinad on värvitud. 1.1 Tööülesannete kirjeldus
õlaringide tegemine), ning venitame lihaseid. Lihasevaevuste tekkimise ennetamiseks on olulised kosutav uni ja puhkus ning ületöötamise vältimine, alahinnata ei tasuks ka täisväärtusliku toidu tähtsust ning oskust toime tulla negatiivsete emotsioonide ning üleliigse stressiga. Töötooli valik istuvale tööle: Pidevast ühes asendis istumisest tekkivate pingete leevendamiseks peab töötool olema kvaliteetne. Madala seljatoega tool katab istuja nimmepiirkonda ja sobib tööks, kus keha ja käsivarsi liigutatakse aktiivselt. Keskmise kõrgusega seljatugi ulatub istuja abaluude alumiste nurkadeni, soodustades tööd, mis eeldab pikaajalist istumist ja käsivarte liigutamist (dokumendimappide võtmist, telefoni kasutamist jne). Kõrge seljatugi ulatub istuja õlgadeni ja sobib tööks, kus aktiivset liikumist on vähe. Peatoega kõrge seljatugi sobib töötajale, kes on harjunud pikalt mõtisklema ning pead
individuaalsetele vajadustele, et vältida võimalikke terviseprobleeme. Ka ohutusjuhendit kuvariga töötamise kohta tuleb töötajale tutvustada ja teda selle põhjal õpetada. Töökoha kujundamine. See asjaolu viib paratamatult olukorrani, mis paneb meid mõtlema mugavast, sobivast ja optimaalsest töökohast arvuti taga. Kui räägitakse arvuti töökohast, siis tavaliselt mõeldakse selle all arvutit, korralikku töölauda, töötooli. Tegelikult algab korralik ja ergonoomiline arvuti töökoht ruumist, kus inimene teeb oma igapäevast tööd arvutiga. Milline siis peaks olema see inimesega sobiv, temale mugav töökoht? Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Mööda ei saa minna mikrokliimast, mille all mõeldakse ruumi temperatuuri, niiskust ja õhuliikumise kiirust
Tööpinna piisavus Piisavalt I Toed kätele, jalgadele Jalad toetuvad põrandale, käed lauale I Kuvar Sobiv ja kaasaegne. I Vaatekoha asukoht Sobiv I Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas I Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, I liigutusteks, püsti tõusmiseks ja liikumiseks Töökoha heakord ja puhtus Hea I
Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Ohutegur Ohuallikas Töötajad/ Toime tervisele Riski Soovitavad abinõud Esinemiskoht tase 1. Õnnetusoht
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem kaevatakse
Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Ohutegur Ohuallikas Töötajad/ Toime tervisele Risk Soovitavad abinõud Esinemiskoht i
Esimesel päeval. 52. Milliseid ohutegureid loetakse füsioloogilisteks? Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul kaasa tuua tervisekahjustuse. 53. Milliseid meetmeid kasutatakse töökoha füsioloogiliste riskide maandamiseks? Isikukaitsevahendid, automaatika, ergonoomilised töövõtted, puhkepausid, töökorralduse järgimine. 54. Mille järgi hinnatakse ergonoomilist tööasendit? Inimeste füüsiliste ja vaimsete omaduste järgi. 55. Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel? (Kui mingit objekti tuleb üles tõsta ja üleval hoida, on lihastel staatiline koormus.) Staatilise koormuse tagajärjel lihased väsivad ning mõne aja möödudes võivad hakata valutama, kuna on pidevalt pingutatud olekus
..................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. MIS ON ERGONOOMIA?.....................................................................................................................................6 3. ERGONOOMILINE ARVUTITÖÖKESKKOND..........................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................8 2 1.Sissejuhatus
mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi), võib esineda topeltnägemist, silmad väsivad kiiresti, kipitavad, tundub, nagu oleks silmades liivaterasid, silmavalged on punetavad ning tekivad valud silmakoopa ja -lau piirkonda. Kuvaritöötajatele on ka tüüpiline n.ö ,,kuiv silm", mis on tekkinud sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Uuringutes on selgunud, et keskendunult ekraani jälgiv inimene ,,unustab" silmi pilgutamast. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 20 22 korda minutis, siis kõrgendatud tähelepanuga ekraanil toimuvat jälgiv kuvaritöötaja pilgutab silmi isegi poole võrra vähem, umbes 10 korda minutis. Tagajärjeks on see, et sarvkestale, mis loomulikus
annaabi.ee 
