Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laev...
Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565 sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit. 1566 esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565 aasta augustis algas pildirüüste ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid
Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA SEISUSED I seisus- vaimulikud * ei maksnud makse II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt
Mitsubishi, Toyota.1960.a oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas. Indoneesia.Indoneesia on rahvaarvult maailma kõige suurem isalmiriik ja see võib tulevikus tema positsiooni oluliselt mõjutada.Vabanes Hollandi võimu alt 1949.a,jäädes Hollandiga personaaluniooni. President Sukarno ütles 1954.a.personaalunioonist lahti ja saavutas 1959.aastaks diktaatorivõimu.Sukarno alustas nn juhtiva demokraatia rajamist. See tähendas pahempoolse terrorireziimi kehtestamist,Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist.Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav
ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792
ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792
Miks ja millal loodi Päästekomitee? 19. veebruaril erakorralisteks oludeks ja ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. Miks on Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril? Sest 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest ja peaministriks sai Konstantin Päts. Kuidas suhtusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse Saksa sõjaväevõimud? Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogriiki.Ei sallinud Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel. Millal oli (algus ja lõpp) Eestis Saksa okupatsioon? Algus oli 1941 a. Ja lõpp oli 1944 a.
"Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud" ,,David Copperfield" (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga. Siis abiellub ema range mister Murdstone'iga, kes seab koos kuratliku õega sisse distsipliinil ja korral põhineva terrorireziimi. Nüüdsest ei tule hoopidel ega alandustel lõppu, David saadetakse internaati, kus teda koheldakse veelgi julmemalt. Kui ema uue abikaasa karmuse all murdub, ja sureb, jääb kümneaastane David päris üksi ja peab võõrasisa vabrikus tööd rügama. Selle sunnitöö juurest põgeneb David tädi juurde, kes ta lahkelt vastu võta. Algab ilus aeg, Davidit ümbritsevad kenad inimesed ja poisist saab eeskujulik õpilane. David õpib ühes Londoni
Võrtsjärve-Jõesuu ja Tartu all toimunud lahingud. Eesti-Läti piiril asunud Eesti kordonite piirivalvurid liitusid üksusteks ja abistasid mitmel pool Lõuna- ja Edela-Eestis tegutsenud metsavendade üksusi. Kui Lõuna-Eestis oli metsavendade tegevus suurte metsade tõttu veidi lihtsam, siis Põhja-Eestis oli see suurte ja lagedate maa-alade ning varjamisvõimaluste vähesuse tõttu raskendatud. Ka jäid need piirkonnad pikemaks ajaks Nõukogude terrorireziimi alla, mistõttu seal tekkisid suured metsavendade laagrid. Nii suurenes metsavendade arv. 1941. aasta suvel tegutses Eestis umbes 350-380 metsavendade võitlusgruppi, kuhu kuulus 7500- 8500 aktiivselt tegutsevat võitlejat. Metsavendade relvastus Metsavendade relvastus oli üpris halb. Nad kasutasid nad Kaitseliidu laialisaatmisest peidetud vintrelvasid. Kuigi isegi nende jaoks oli neil laskemoona vähe. Kõige levinumad oli tavalised
usuvabadus, omandipuutumatus. Kui rahvahääletusel see heaks hääletati, tühistati see. 11.Dikatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, häviitatakse poliitilisi vastaseid 12.27.juuli 1794. Rahvas mõistis jakobiinide diktatuuri koledust ning oldi tüdinenud hirmuvalitsemisest. Jakobiinide juhid järk-järgult mõrvati. Rahvuskonvendis sai ülekaalu jakobiinide vastased võimud, pehmendadti terrorireziimi, tühistati 1793nda aasta põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia. 1795- uus seadus, Seadusandlik Korpus direktoorium- Prantsusmaa 5-liikmeline valitsus peale 1795.a põhiseadust uusrikas-inimesed, kes kodusid endale revolutsiooni ajal suure varanduse, pooldasid vabariiki 13.Direktooriumi võim kukutait 9.nov 1799, võimule tuli kolm konsulit, eesotsas Napoleon 14.Sõjad algasid 1792.a, sest välisriigid nägid Prantsusmaa revolutsioonis ohtu feodaalkorrale
ühendati Lõuna-Vietnam 1976 Vietnami DV-ga, riik nimetati Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks (VSV). 1979 toimus sõda Hiinaga. Nn. sotsialistlikud ümberkorraldused tekitasid Lõuna-Vietnamis majandusliku kaose. Sellega kaasnes poliitiline terror, mille tõttu algas massiline põgenemine, mis tekitas suuri probleeme naabermaadel. USA-sse asus umbes miljon vietnamlast. 1978-79 tungis VSV sõjavägi Kambodzasse, sürjutades võimul Pol Pothi terrorireziimi ja asendades selle Vietnami-meelse võimuga. Pärast president Ton Duc Thangi surma 1980 alanud sisepoliitilise võitluse tulemusena alustati 1987 majanduse detsentraliseerimise ja juhtkonna noorendamise poliitikat (nn. doi moi tu duy). Parandati suhteid USA-ga, 1994 lõpetas viimane kaubandusembargo, 1995 loodi diplomaatilised suhted. 1992 kehtestati Vietnamis uus põhiseadus, mis säilitas Vietnami Kommunistliku Partei võimumonopoli, kuid legaliseeris mõningad demokraatlikud vabadused.
Toimusid valimised, mille käigus kaotasid oma mõju monarhistid Seadusandlik Kogu- Rahvuskonvent, kus oli saadikut 760 . 1792 Kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. Jakobiinid jagunesid: 1793. oli nii sise kui välispoliitiline olukord pinev- toetus kandus radikaalisele, kes selle koheselt ära kasutasid. 3) direktoorium ja revolutsiooni lõpp Jakobiinide vastased poliitilised jõud pehmendasid terrorireziimi.1793 tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia.1795 võttis rahvuskonverent vastu uue põhiseaduse.Prantsusmaa jäi vabariigiks kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik Korpus.Viimane valis omakorda DirektooriumiDirektooriumi võim nõrgenes 1796-97.järjest Aktiivsemaks muutusid rojalistid, kes lootsid teiste Eur. riikide abila prantsusmaal monarhia taastada1795 võitis populaarsust juurde napoleon
Hiljem kasutas helilooja seda pala oma oratooriumis "Hiiob". • Astrahanis elades ei katkestanud helilooja sidemeid kodumaaga. Ta korduvalt külastas Eestit. Nii juhatas ta 1909.a. Tartu Muusikapäeval sümfooniakontserti. Järgmisel suvel kutsuti teda juhatama Tallinna VII Üldlaulupeo puhul korraldatud sümfooniakontserte. • Pärast kommunistide võimuhaaramist muutus A. Kapi elu Astrahanis väga raskeks. • Punase terrorireziimi ja massiliste hukkamiste läbi kaotas A. Kapp mitmed oma sõbrad ja tuttavad. Valitses nälg ja kaos. • Nendes tingimustes oli A. Kapp sunnitud tegema ümberkorraldusi ka temale alluvas Astrahani Muusikakoolis. • Selle kohta on ta meenutanud: "Muusikakool läks kommunistliku hariduse komissariaadi kätte. Mind jäeti muusikakooli juhatajaks ja nimetati emissariks. Organiseeriti "Rabis" s.t "Rabotniki Iskusstva". Sinna koondati näitlejaid, muusikuid, teatriteenijaid, tantsijaid -
Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest 23 veebr. Pärnus Endla teatri juures, 25.veebr. moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K. Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. 25.veer oli pidulik päev sakslased, päästjad, saabusid, loeti ette ametlikult Iseseisvusmanifest Saksa okupatsioon aeg, abinõud. Kestis 24.veebr. 11. nov. 1918. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, kehtestasid siin terrorireziimi ning kavatsesid luua Balti Hertsogiriigi, mis oleks hõlmanud nii Eestit kui Lätit. Asjaajamise keeleks määrati saksa keel, paljud rahvuslikud tegelase arreteeriti. Tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile Saksa keiser kukutati, kuulutati välja vabariik ning võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus Antantile. Selle tulemusena 11. nov. 1918 Saksamaa kapituleerus. II Eesti Vabadussõda Aeg 28.nov. 1918 2.veebr. 1920. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Ebaedu põhjused
Kui Robespierre hakkas ka temaga mittenõustuvaid kaaslaseid revolutsiooni vaenlasteks tembeldama, siis süvenes vastasseis ta hirmuvalitusele ning 1794. aastal arreteeriti ta ning hukati. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 4 Terror jakobiinide diktatuuri ajal Revolutsiooni taandumine ja lõpp Revolutsiooni taandumine algas jakobiinide diktatuuri kukutamisega. Pehmendati terrorireziimi jakobiinivastaste poliitiliste jõude poolt ning tühistati 1793. aasta põhiseadus. Kuulutati välja poliitiline amnestia. 1795. aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, mille järgi jäi Prantsusmaa vabariigiks, kus seadusandlikku võim oli Seadusandliku Korpuse käes, kes omakorda valis täidesaatva võimuorgani Direktooriumi. Rahva hulgas puudus Direktooriumil suurem toetajaskond, kuna majanduslik olukord oli elanikkonnal endiselt nigel. 1795
aktsioonides Saksa vaenuvägede vastu pärast seda, kui Nõukogude väed olid rünnanud väikest piirkonda kaugel Finnmarki kirdeosas Põhja-Norras ja vabastanud selle. Okupeeritud Norras kasvas aastast aastasse tsiviilvastupanu. Koondati salajasi sõjaväeüksusi, mida sakslased suureks ohuks pidasid. Norra jäi okupeerituks kuni Saksamaa alistumiseni 1945. aastal. Alistumise hetkel viibis Norras ligi 400 000 Saksa sõjaväelast. Saksa okupandid ekspluateerisid Norra majandust. Natside terrorireziimi kuritegude hulka kuuluvad hukkamised ja massimõrvad, kuigi veidi väiksemas ulatuses võrreldes teiste okupeeritud riikidega. 8. mail 1945 hakkasid Norra vastupanuliikumise väed natsidelt ametikohti üle võtma. Järk-järgult saabusid neile appi liitlasväed ning Norra üksused Suurbritanniast ja Rootsist. Riigi üleminek okupatsioonivõimude käest liitlasvägede kätte toimus valutult. Eksiilis olnud valitsus naasis Suurbritanniast koju ja 7. juunil jõudis ka
andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6. armee, Hitler ei lasknud neil piiramisrõngast välja murda, lubades õhust varustada, kuid see ebaõnnestus. Lahingud kestsid veel 2 kuud ning 2.02.1943 sakslased kapituleerusid (kaotasid u 300000 meest ja palju tehnikat) Suur Isamaasõda Stalin nimetas sakslaste Moskva alla tungimise vastu võitlemise Suureks Isamaasõjaks ja leevendas patriotismi õhutamiseks mõnel alal terrorireziimi (n õigeusu kiriku suhtes). Siberis pandi käima evakueeritud sõjatehased; LR abitarned aitasid taastuda ning lõpuks tagasi suruda sakslaste pealetung 6. Teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu Saksamaa positsiooni nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. 1941 augustis kirjutasid Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale, millega lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus (NSVL pressis aga välja, et see ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele)
riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid inimesed on võrdsed, puudub eraomand, esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist pole suuri vastuolusid võimu valgustus mõtteviis, mis kujunes 17.-18. jakobiinid Suure Prantsuse saj ja millega rõhutati uut revolutsiooni aegse poliitilise klubi liige, maailmakäsitlust, inimeste harimist; kehtestasid terrorireziimi ja hävitasid teadmiste levitamine, õpetamine, harimine poliitilisi vastaseid 2. Leonardo da Vinci Itaalia kuulsaim G. Washington USA esimene president, maalikunstnik. Tegeles lisaks kunstile juhtis regulaararmee ülemjuhatajana anatoomia, matemaatika, ajaoo, leiutamise, kolonistid võidule inglaste vastu astronoomia, geoloogia, kartograafia, Voltaire valgustusfiloof, kes rõhutas muusika ja kirjandusega jne
Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad · 1934 seati sisse passid ning sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada vaid seal, kus võimud seda lubasid. Kolhoosnikud passe ei saanud. 1939 keelati ka linnaettevõtete ja asutuste töötajatel lahkuda oma töö- ja elukohast ilma võimude loata. · Lubadused, et pärast viisaastaku täitmist saabub uus elu, osutusid pettuseks · Selleks, et ennetada rahulolematuse puhanguid, tugevdasid võimud terrorireziimi. Nüüd saadeti GULAG-i asumisele või mõisteti mahalaskmisele ka kommuniste. Terrori ohvriks langes ka Punaarmee kõrgem juhtkond. Samal ajal jätkus klass- või rahvusliku päritolu tõttu kahtlaseks peetud ning ka ,,liiga haritud inimeste" hävitamine. Selle repressioonilaine kulminatsiooniks oli 1937. Aasta · Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel · Hirmu kõrval vajas võim ka entusiasmi
Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid 3 ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Demokraatlik hõimumaa Soome võitles aga oma vabaduse eest. Koos soomlastega oli võimalus võidelda ühise vaenlase vastu. Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi väejooksikuteks. Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surmanuhtlusega. Kuid julgeid mehi leidus kogu
aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Õhutamaks patriootilisi tundeid, kuulutas ta käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas mõnel alal terrorireziimi. Kiiresti pandi Siberis käima läänealadelt evakueeritud sõjatehased, Punaarmee sõjamasina taastamisele aitasid kaasa NSV Liiduga koostööle asunud lääneriikide abitarned. Saanud teada, et Jaapan ei kavatse NSV Liitu rünnata tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paiskas need Moskva alla. 6. detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva alla vastupealetungi. Ilmastiku olud olid rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid
lk 73 1.Jaapani edu põhjused pärast II MS´i. - sõja kaotus vabastas Jaapani asumaadest ning sõjalistest ambitsioonidest - sõja kaotus tõi neile kaasa sunniviisilise demokratiseerimise, mis sai teoks täna USA okupatsioonile - Jaapani majandusime - Jaapanit ei koormanud raske riiklik sõjaline eelarve - avatus uutele ideedele ning leiutistele - elektroonikatööstus õitses no pmst kõik oli lill japside jaoks 2. Indoneesia jaoks tähendas diktaatorlik reziim pahempoolse terrorireziimi kehtestamist, Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist. Nii nagu Hiinaski, kaasnes kõige sellega sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes. Indoneesia lahkus ÜRO-st 1964, põhjuseks viha iseseisva Malaisia vastu. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia
Juhtivat osa etendasid Oranje prints Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. pildirüüste - Kalvinismist mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu vallandus augustis 1566 pildirüüste-ülestõusuna, mille käigus langes barbaarse rüüstamise ohvriks umbes 5500 kirikut ja kloostrit. Hertsog Alba Terrorireziim - Kui Felipe II keeldus kompromissidest, saatis ta rahutusteks kohale karistusväed hertsog Alba juhtimisel. Hertsog Alba kehtestas terrorireziimi. Enne seda oli maalt põgenenud umbes 100 000 inimest. Karmidest karistustest ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Flandria ja selle naaberalade metsadesse varjunud ning sealt hispaanlasi ja nende käsilasi ründavaid mehi hakati nim metsagöösideks, Põhja-madalmaades laevadele asunud ja meresõda alustanud vabadusvõitlejaid aga meregöösideks. 1572. aasta ülestõus ja vabariigi loomine - 1572 vallutasid meregöösid väikese Brieli sadamalinna.See oli uus signaal. Lõuna - maades jäi
ja hävitati hoopis Kiiev, seejärel koondati jõud Moskva vallutamiseks. Selleks toodi Leningradi alt ära osa üksusi ning leningradi peaetung jäi seisma. Leningradi ei suudetud vallutada, kuid linn jäi piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri algul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes mõnekümne kilomeetri kaugusele, edasiliikumine muutus järjest vaevalisemaks. Stalin hakkas toibuma, leevendas terrorireziimi, pani Siberis käima sõjatehased, abiks olid lääneriikide abitarned ja lisaüksuste toomine Moskva alla, sest selgus, et Jaapan ei kavatse rünnata. 6. Detsembril 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi Moskva all, sakslased löödi tagasi. Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud. 4.3 Jaapani sõttaastumine 1941.a. avanes uus sõjatanner. 7. Detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Samuti olid
veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ei tunnustanud. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Piirkonna edasine saatus pidi otsustatama hiljem. Sakslased kehtestasid okupeeritud Eestis terrorireziimi ja üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Plaanid Saksamaale alluvat vasallriiki rajada varisesid kokku tänu Saksamaa lüüasaamistele läänerindel 1918 suvel ja sügisel ning Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile. Selle tulemusena Saksa keiser kukutati, kuulutati välja vabariik ja võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus 11
ta viibis sealt eemal ühes lossis. Madalamaades olid linnad hästi arenenud, tihe asustus. Levis kalvinism. Hispaanlased surusid kõik reformatsiooni ilmingud maha. Mauridel keelatakse emakeele ja kultuuri järgimine. Hispaania oli väga võimas mereriik, vahemerel oli Türgi ülemvõim, 1571 Lepanto merelahingus purustati türgi merelaevastik ja pandi seisma Türklaste pealetung. 1588 saadi Inglastelt hävitavalt lüüa. Hertsog Alba alustas Madalmaades terrorireziimi ja üritas provintside iseseisvust kaotada. Alba võitles nii kalvinismi kui ka prointside vastu. Algas võitlus Madalmaade iseseisvuse eest 1572, eesotsas oli Oranje Wilhelm. Rahvas toetas vabanemist. Põhjaprovintsides(Holland) saavutati edu, lõuna jäi Hispaania alla edasi. 1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat
trooni · septembrimõrvad 1792: algab revolutsiooni ,,vaenlaste" massiline likvideerimine · Monarhia likvideerimisele aitavad kaasa sõda, majandusraskused, toidunappus, kirikuvaidlus ja kuninga eitav suhtumine revolutsiooni. II ,,Võrduse revolutsioon" (sept.1792-juuli 1794) · Ideaaliks demokraatia laiendamine · Algus: 21.sept.1792 kuulutas Prantsusmaa konvent (end. seadusandlik kogu) Prantsusmaa vabariigiks. · Lõpp: Jakobiinide diktatuuri terrorireziimi kukutamine · Areng: ,,demokraatia" moondub enneolumatuks terrorireziimiks Sankülotid · Sankülotid: konvendi väline ,,demokraatlikke rahvakihte" esindav survegrupp. · Väikekodanlased, töölised, haritlased · Mõjutavad revolutsiooni suunda: radikaliseerumine · Põhjuseks lihtrahva häda (nälg ja töötus) · Kontrevolutsioonilise tegevuse tõrjumine · Programm: ,,Rikkurid" on revolutsiooni vaenlased ja vaid rahvas võib päästa
Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne. Vabadussõda (28.november 1918 2. veebruar 1920) Põhjused: *Nõukogude Venemaa soovis impeeriumit taastada endistes piirides *Tuginedes relvadele, vallandada revolutsioonid ka mujal Euroopas 29
moodustasid suurima protsendi kogusissetulekust. Hispaanlased olid katoliiklased, aga Madalmaades hakkas levima kalvinism. Hispaania kuninga Felippe II kohta on kasutatud ütlust, et ta oli veel paavstim kui paavst ise, sest ta oli fanaatiline protestantide vastane ja nende vihkaja. Madalmaade ususõjad said alguse 1566, kui toimus pühapiltide pildirüüste. Pildirüüste tõi kaasa selle, et seda väljaastumist saadeti maha suruma hertsog Alba, kes kehtestas terrorireziimi. Ta lõi nõukogu, mida nimetati "Rahutuste nõukoguks", kuid rahva seas nimetati seda hoopis "Vere nõukoguks", sest nende otsustega mõisteti inimesi surma. 1572 puhkes otsene ülestõus Hispaania võimu vastu ja see viis Põhja- Madalmaade iseseisvumiseni. Madalmaades elavad vabadusvõitlejad avasid tammid, et sisset ivatest hispaanlastest jagu saada. See mõjus ka Madalmaade põllumeestele väga halvasti. Põhja-Madalmaades hispaanlastel oma võimu enam taastada ei suudetudki.
Hispaanlased olid katoliiklased, aga Madalmaades hakkas levima kalvinism. Hispaania kuninga Felipe kohta on kasutatud ütlust, et ta oli veel paavstim kui paavst ise (Ta oli fanaatiline protestantide vastane ja nende vihkaja). Madalmaade ususõjad said alguse pildirüüstega 1566. aastal. Hävitati pühapilte kirikutes. Pildirüüste tõi kaasa selle, et seda väljaastumist saadeti maha suruma hertsog Alba, kes kehtestas terrorireziimi. Ta lõi nõukogu, mida nimetati "Rahutuste nõukoguks", kuid rahva seas nimetati seda hoopis "Vere nõukoguks", sest nende otsustega mõisteti inimesi surma. Madalmaade vabadusvõitlejaid nimetati göösideks (otseses tähenduses "kerjus"). Selle vabadusvõitluse juhiks võib pidada Oranje Willemit. 1572. aastal puhkes otsene ülestõus Hispaania võimu vastu ja see viis Põhja-Madalmaade iseseisvumiseni. Madalmaades elavad vabadusvõitlejad avasid tammid, et sissetungivatest
vähem sõltuv. Pr presidenti ei kõiguta areng parteis, pigem on talle ohtlikud olukorrad, kus keegi
partei seest või peaminister muutub tõsiseltvõetavateks presidendikandidaadisk.
Itaalia vs Hispaania
Üheks 20 saj selgeks sarnaseks jooneks on mõlema riigi tuleks autoritaarsest reziimist
demokraatiasse. Hisp puhul võiks öelda , et see muundumine on kõige hämmastavam .Hisp
hakkab dem üles ehit peale Franko surma 1975ndal aastal . Hisp on neg pol vägivalla või
terrorireziimi trad ligi 170 a järjest , kuid sellest hoolimata suudetakse üles ehit üks kõige
paremini toimiv lõuna Euroopa demokraatia riik .
Itaalias on autoritaarne võim olnud Mussolini ajal ( 1922-1943). , kuid peale teda üles ehit dem
jääb alla
annaabi.ee 
