kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval. SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti). Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas mahus nagu kuival maal. Erandiks on teise riigi sõjalaevad, mis omavad puutumatust ja alluvad vaid lipumaale (siisko kohustatud järgima kaldariigi seadusi). Sisevete küsimus leiab konventsioonis ainult viitamist ja seda ei käsitleda seal sisuliselt.
Tavaliselt võetakse rõhtrakenduskoefitsiendi väärtuseks 0.4 0.6, sõltuvalt kalaliigist ja veekogu hüdrodünnamikast. 42 Kala kehakuju on võimalik modelleerida arvutis 43 Kalapüügieeskiri §14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. (11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni
Asukoht Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on
tegelikult olid kõik vajalikud riigi tunnused olemas. 2) Riigid ei tohiks tunnustada ka ebaseaduslikku territooriumi omale juurdevõtmist. Teised riigid kohustatud rahvusvaheliste normide tõttu vägivallaga saadud ebaseaduslikku maad mitte tunnustama. De jure ei pea teised riigid seda õigeks. Riigid peavad loobuma ebaseaduslikult saadud territooriumist. Kui kaugele riigi territoorium ulatub? Merel riigi suveräänsus ulatub territoriaalmere piirini. Tegemist on territoriaalmerega. Suveräänsus lõppeb seal, kus lõppeb territoriallmeri. Maapinnal lõppeb riigi territoorium seal kus lõppevad piirid. Maapinnal ulatub riigi suveräänsus maapinna keskpunktini(sügavuselt). Õhuruumis vähem kui kuu orbiit.(lennuki lendamise max kõrgus). 84-90km kõrguse vahel on suveräänsuse piir riikidel. NB! RIIGI JA VALITSUSE TUNNUSTAMINE EI OLE ÜKS JA SAMA ASI! V LOENG
Raivo Aunap, 2000. EGCD. Mille poolest erineb segamets vahemerelisest igihaljast metsast või tundrast? Eesti suurus ja asend · Pindala 45339* km² · Ulatus saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart asustatud ~20 saart * 2015. a. seisuga Purekkari neem Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp 59° 40´ N Vaike Rootsmaa foto Geograafiliste koordinaatide tähtsus · Geograafilisest laiusest oleneb: päikeselt saadav valgus- ja soojusenergia hulk aastas
See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Põhimõtet kinnitab ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1970. aasta resolutsioon nr 2749 (XXV), mis deklareerib pidulikult muu hulgas, et väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate merede ja ookeanide põhi ning selle all asuv maapõu ja seal paiknevad loodusvarad on inimkonna ühisvara, mida riigi asukohast sõltumata uuritakse ja kasutatakse kogu inimkonna hüvanguks. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka sadamad, mis loetakse ranniku osaks. Territoriaalmeri. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund: Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka
01.2014 allkirjastasid riikide välisministrid piirilepingu. Lex posterior derogat legi priori- hilisem seadus tühistab varasemad seadused Maismaapiir on sätestatud Tartu Rahulepinguga EV ja Läti Vabariigi- vahelise riigipiiri taastamise leping, aastast 20.03.1992 Juriidiliselt kehtib maismaapiir maa alla tuumani, füüsiliselt kehtib nii kaugele kui tehniliste lahenduste kaasabil on võilmaik minna Merealapiir- sätestatud merealapiiride seaduses Territoriaalmere laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite laskekaugus). Eesti merepiiriks on territoriaalmere välispiir Lepingud, mis reguleerivad Eesti merepiiri: Tartu Rahu, EV ja LV vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres 18.07.1996 Õhupiir- määratud rahvusvaheliste lepingutega Õhupiir külgeb mööda maismaapiiri otsejoones üles kuni stratosfääri piirini (u 20 km)
pidurdada või üldse lõpetada,kuid ilma mingi tulemuseta. Väideti, et Läänemeres ei arvestatud liigselt tundlikku elusloodusega. Keskkonna uuringuid on tehtud mitmete erinevate organisatsioonide poolt. Tellitud pole neid ainult Venemaa poolt, vaid ka teisi riike, nagu Soome ja Taani. Uuringud on näidanud, et mingit ohtu need ehitused ei kujuta, sest nendes piirkondades esineb elusloodust suhteliselt vähe, enamik piirneb rannikualadega. Sellele argumendile, et gaasijuhe kahjustaks meie territoriaalmere elundkonda, on minuarust suhteliselt vale, ning et ta on liialt tundlik igasugustele mutustele, sest uuringute põhjal ei leitud mingeid mõjuvõimsaid ja probleemseid punkte, mis takistaksid projekti elluviimist. Peale eluslooduse arengu häirimise probleemide väidetele, leiti ka muid aspekte. Suur kartus, et rajatud juhe satub maailmasõdadest uppunud vrakkide, miinide ning uputatud keemiarelvade alale, mis kujutab ohtu võimalikest õnnetuste tekkimistest. Lisaks neile on
Poolsaare põhjaranniku lähedal on saar Grande Cayemite. Poolsaar tipneb Cap Dame Marie'ga (linna nimi). Lõunapoolseim neem on Pointe ´a Gravois. Tiburoni poolsaarest lõunaranniku lähedal Kariibi meres on Vache'i saar. Suurus Riigi pindala on 27 750 km´2, millest sisevete all on 190 km´2. Pindala moodustab pisut üle poole Eesti pindalast (, mis on 45 227 km´2). Piirid Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir Dominikaani Vabariigiga on 360 km pikk. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Mandrilava kuulub hõlvamise süavuseni Haitile. 6 LOODUS Pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel (Lääne-Indias): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Mäeahelikud ja neid lahutavad madalikud on enam-vähem lane-idasuunalised. Põhjas algab Loodepoolsaarelt edela-
Arkaadial oli/puudusõigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või d) meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks. Utoopia ametnik käitus õigesti/valesti seoses piirile toodu kastiga. Arkaadia on/ei ole vastutav diplomaatide käitumise eest. Ikka, sest nad on riigi esindajad.
(rannikuriig saab siin ise öelda, kes tuleb ja kes ei tule sisevetesse) ❏ Tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täielikus ulatuses (kaptenile jääb oma õigus, aga ta on kohustatud alluma rannikuriigi jurisdiktsioonile) ❏ Sõjalaevadei allurannikuriigi jurisdiktsioonile TERRITORIAALMERI: ❏ Rannikuriik võib määrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi ületada 12 meremiili (loomulikult, pole kellegile territoriaalmere laius 12 meremiili suuruses garanteeritud) ❏ Nii territoriaalmere kui ka selle kohal asuvale õhuruumile ning selle all asuvale merepõhjale ja maapõuele laieneb rannikuriigi suveräänsus ❏ Suveräänsete õiguste suurimaks piiranguks on õigus rahumeelsele läbisõidule (see
tegelikult olid kõik vajalikud riigi tunnused olemas. 2) Riigid ei tohiks tunnustada ka ebaseaduslikku territooriumi omale juurdevõtmist. Teised riigid kohustatud rahvusvaheliste normide tõttu vägivallaga saadud ebaseaduslikku maad mitte tunnustama. De jure ei pea teised riigid seda õigeks. Riigid peavad loobuma ebaseaduslikult saadud territooriumist. Kui kaugele riigi territoorium ulatub? Merel riigi suveräänsus ulatub territoriaalmere piirini. Tegemist on territoriaalmerega. Suveräänsus lõppeb seal, kus lõppeb territoriallmeri. Maapinnal lõppeb riigi territoorium seal kus lõppevad piirid. Maapinnal ulatub riigi suveräänsus maapinna keskpunktini(sügavuselt). Õhuruumis vähem kui kuu orbiit.(lennuki lendamise max kõrgus). 84-90km kõrguse vahel on suveräänsuse piir riikidel. NB! RIIGI JA VALITSUSE TUNNUSTAMINE EI OLE ÜKS JA SAMA ASI!
Eesti riigipiir Riigipiiri seadus – „..katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.“ o Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel EV seaduste ning riikidevaheliste lepingutega, kusjuures Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir Põhiseadus – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega Eesti territoriaalmere laius – 12 meremiili (merealapiiride seadus). Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist,
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3
Poolsaare põhjaranniku lähedal on saar Grande Cayemite. Poolsaar tipneb Cap Dame Marie'ga. Lõunapoolseim neem on Pointe à Gravois. Tiburoni poolsaarest lõunaranniku lähedal Kariibi meres on Vache'i saar (Île à Vache). Suurus Riigi pindala on 27 750 või 26 832 km², millest sisevete all on 190 km². Pindala moodustab pisut üle poole Eesti pindalast. Piirid Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir Dominikaani Vabariigiga on 360 km pikk. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Külgneva tsooni laius on 24 meremiili. Mandrilava kuulub hõlvamise sügavuseni Haitile. 7 8 Loodus Pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel (Lääne-Indias): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Mäeahelikudja neid lahutavad madalikud on enam-vähem lääne- idasuunalised
-‐ reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse -‐ tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täilikus ulatuses -‐ sõjalaevad ei allu rannikuriigi jursidiktsioonile Territoriaalmeri -‐ rannikuriik võib määrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi ületada 12 meremiili -‐ nii terriotriaalmerele kui ka selle kohal asuvale õhuruumile ning selle all asuvale merepõhjale ja maapõuele laineb rannikuriigi suveräänsus -‐ suveräänsete õiguste suurimaks piiranguks on õigus rahumeelsele läbisõidule
kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1) Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2) Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega.
Meresaared moodustavad sellest 4132,7 km2, teiste sõnadega, peaaegu üks kümnendik Eestist asub saartel. Tavaliselt liidetakse territooriumile ka siseveed, eriti Võrtsjärv ja pool Peipsit. Nendega koos oleks Eesti pindala juba 45 227,1 km 2. Ent kui juba veekogud juurde arvestada, siis tuleks seda teha ka Eesti territoriaalmerega, mille laius on harilikult 12 meremiili (umbes 22 km) rannikust. Pole ju Väinameri vähem Eesti osa kui Võrtsjärv. Koos territoriaalmere ja sisevetega on Eesti pindala umbes 69000 km2. Oleme harjunud endist mõtlema kui väikesest Eestist. See oleks täiesti õige, kui me mõõdaksime riigi suurust rahvaarvuga. On küll olemas Eestist veel väiksema rahvaarvuga riike ja riigitaolisi moodustisi, kuid neid peetakse juba miniriikideks. Pindalalt aga me nii väikesed ei olegi. Maailmas on mitmeidkümneid riike, mis pindalalt Eestist maha jäävad. Euroopa 49 riigi hulgas on meist väiksema pindalaga tervelt 19,
Vältida lekkimist ja ülevoolu. Ülevoolukaitseks on ka vannid. Tuleohutus alaselt tuleks meeskonda ette teatada, et toimub tankimine. Masti tuleks tõmmata ka lipp "Bravo", et teavitada ka teisilaevu oma toimingust. Mastis peaks põlema ka punane tuli. Tuleks olla tuleohutus alaselt tähele panelikum. Peaks järgima ka kütuste leekpunkti ja koostist. 66.Lähim kallas - "kaugus lähimast kaldast" kaugus rahvusvahelise õigusereeglite kohaselt tähistatud territoriaalmere baasjoonest. Reovesi - tualeti, pissuaari, või WC äravooluava kaudu ära juhitud vedelik või muud jäätmed või meditsiiniruumis (haiglasektsioon) asuva pesuvanni,pesutorustiku või äravooluava kaudu ära juhitud vedelik või elusloomi sisaldavast ruumist ära juhitud vedelik või eespool loetletud ära juhitud vedelike või jäätmetega segunenud muu reovesi. Kingston - eriehitusega ventiil laeva allveeosas. Kingstonist võetakse merevett jahutus-, ballasti-, tuletõrje- jm
Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076. Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti. Tegelikult me praegu elame Eesti NSV ja NSV järgi määratud alal. Merepiir arvutatakse maismaast 12 meremiili. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis madalvee puhul ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Majandusvöönd on territoriaalmerega merega külnev ja tema taga asuv rajoon ja see ei tohi ületada 200 meremiili. Saatse saabas Setumaal, kus tee läbib Venemaa territooriumit. Kõrgustest Eesti kõrgeim koht on Suur Munamägi 317-318 m (ajaloos kõikunud 310-324). Kõikide mägede
Rahvusvahelisel kriminaalkohtul õigus selle sõjakurjategija üle õigust mõista. 21 Rahvusvaheline mereõigus Regionaalne mereõigus oli nt Hansa Liidu ajal Läänemere piirkonnas. Küsimus merede osas- mil määral saab riigil olla õigus mere üle ja kuidas riigid peaksid õiguste piire jagama merel.Riigi õigused mandrist kaugenedes järjest vähenevad. Kõige rohkem õigust on territoriaalmere üle, mida algselt mõisteti kahuripaugu pikkusega. Hiljem seda laiendati 12 meremiilini. Seal on kalavarude ja loodusressursside üle ainuõigus. Kaubalaevadel ja rahumeelsetel laevadel on läbisõit lubatud. Sõjalaevad peavad küsima luba. Viimane mereõiguse konventsioon on 1982.a ÜRO mereõiguse konventsioon. See on rahvusvahelise mereõiguse koodeks. Territoriaalmerele järgneb külgvöönd, mis on veel 12 meremiili. See puudutab eelkõige
4. veebruar elus hoida eestlaste iseteadvust rahvusena”; 30. aprillil anti talle ka Juhan Liivi luuleauhind. Tähistati Eesti Vabariigi 75. aastapäeva. Tallinnas oli pidulik jumalateenistus 24. veebruar toomkirikus, kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul ning kontsertaktus Estonias. Päevakohased ettevõtmised toimusid kõikjal Eestis. Riigikogu kiitis heaks valitsuse esitatud merepiiri seaduse. Eesti territoriaalmere 10. märts laiuseks kinnitati 12 meremiili (mõne erandiga). 18. märts Hiina saatis Eestile tagastamata abi korras 2600 t riisi. 1. aprill Eesti Kunstimuuseum avas oma uksed Toompeal Rüütelkonna hoones. President L. Meri esitas oma Soome, Ungari ja Venemaa ametivendadele, 15. aprill ühiskondlikele organisatsioonidele ja isikutele üleskutse alustada ühisaktsiooni soomeugrilaste, nende keele ja kordumatu kultuuri päästmiseks.
Kõik riigid kehtestavad reeglina oma aktid kogu riigi territooriumil. Riigi territooriumiks loetakse: 1) Riigipiiriga piiratud maismaaala 2) Riigi territoriaal- ja siseveed 3) Õhuruumi maismaa, territoriaal- ja sisevete kohal 4) Atmosfääris asuvaid vastava riigi kosmose- ja lennuaparaatide pinda 5) Maapõuda riigipiiriga piiratud territooriumi all 6) Kauba- ja reisilaevu avamerel riigilipu all 7) Sõjalaevu avamerel ja sadamates Territoriaalmere lähtejoon ühendab rannikust kõige kaugemal asuvaid maismaa osi ning merest välja ulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal veest väljaulatuvaid objekte. Sissepoole jäävad siseveed, väljapoole territoriaalveed (Eestis põhiliselt 12 meremiili, kohati vähem vastavalt rahvusvahelistele lepetele). Majandustsoon jääb piirist väljapoole ja ulatus lepitakse kokku naaberriikidega. Õhuruum ulatub kuni lennuki lennukõrguseni
asuvad Narva ja Narva-Jõesuu linn ning Alajõe, Illuka ja Vaivara vald (6 küla). Narva ja Ivangorodi vahel on Narva jõel 3 piiriületuskohta (jalakäijatele, maanteel ja raudteel; Narva-Ivangorodi piiri- ja tollipunkt). Riigi Maa-ameti andmeil (2010) on Eesti pindala 45 227,63 km2, millest 43 432,31 km2 (ligi 96,03%) on 15 maakonna kogupind, ülejäänu moodustavad Peipsi järve Eestile kuuluv osa ja Võrtsjärv. Mererannast kui territoriaalmere lähtejoonest keskmiselt 12 meremiili kaugusele ulatuvat territoriaalmere vööndit riigi pindalas ei näidata. Sama kehtib rannast veelgi kaugemale ulatuva, Eesti vastutada oleva lennujuhtimisala ja majandusvööndi veeala kohta (selle sees vastutab Eesti merepäästeoperatsioonide tegemise eest). Koos territooriumiga valdab Eesti ka tema kohal olevat õhuruumi ja oma maapõue. 129. Geoloogiline ehitus. Aluskord, selle ehitus ja liigestus
annaabi.ee 
