Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid
termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. /1/ Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem
Tallinna Tehnikaülikool Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Termomeetrite võrdlus Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme
TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva
Viies tase Soojuspaisumise kasutamine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid.
vasknitraat termomeeter. 1695. aastal katsetab Guillaume Amontonsi oma kolme vedeliku termomeeterit. 1701. aastal fikseerib taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri reeperpunktid, milleks on vee keemine, mis võrdub 60 ühikuga, ja vee külmumine, mis on võrdne -75 ühikuga. 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad Temperatuuri mõõtmiseks kasutataval termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel. Fahrenheiti ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. Fahrenheiti skaala: Mõnedes riikides kasutatakse Saksa füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid (näiteks Ameerika Ühendriigid) kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid.
kordselt. Elavhõbeda tiheduseks on 13520 elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine kg/m3. Liiter elavhõbedat on raskem meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse ämbritäiest veest ja raudvasar ujub väledat liikumist. elavhõbedas kui kork vees. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid Looduses on elavhõbe suhteliselt jt metalle, moodustades amalgaame. haruldane. Inimene saab päevas toiduga Elavhõbedat kasutatakse termomeetrite, 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 baromeetrite ja elavhõbelampide mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g valmistamisel, jahutusvedelikuna elavhõbedat. ÜRO statistika kinnitab, et tuumareaktorites jm, elavhõbedaühendeid vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest kasutatakse mürkkemikaalidena, ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 desinfitseerimisvahenditena, tonni, inimtegevusest umbes 3000 tonni
kraadi juures, keeb aga 0 kraadi juuures) · 1745 - Karl Linne termomeeter ümberpööratud skaalaga (vesi keeb 100 ning sulab 0 kraadi juures)[2.] Erinevad skaalad ja autorid Kelvini skaala 1851. aastal võtis inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) (1824-1907) kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Kelvini kraadist, mille sübmboliks on K, sai ka SI-süsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega [1. ] Rankine'i skaala Rankine'i skaala on soti füüsiku William John Macquorn Rankine'I (1820-1872) poolt 1859. aastal kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala, mis kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala nullpunkt on ühtlasi
Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt Soojuslik tasakaal nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal Celsiuse skaala viga termomeetrite näidud langevad kokku 0C ja 100C juures, kuid ei lange kokku vahepealsetel temperatuuridel. Ruumala sõltuvus temp.-st ei ole päris lineaarne Absoluutne null nim piirtemperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile Abs. Temp ja molekulide keskm kin en Absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt
Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku alkoholi ja vee, siis tõusis temperatuur. Need termomeetrid ei olnud eriti täpsed, nad muutsid kergel õhurõhku. Ta otsustas asendada alkoholi elavhõbedaga. Fahrenheiti termomeetril oli uus meetod, puhastada elavhõbedat mis võimaldasid temperatuuril tõusta ja langeda ilma kleepumiseta kolvi külgedele.
soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega *Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala -Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne.
Ehted peeglid refletorid fotopaber, filmid. Alumiinium(Al) Leidub Al2O3 rubiin Hõbevalge pehme kerge hästi töödeldav hea peegeldumis võimega.hea elektri ja soojus juht. Alumiinium reageerib hästi hapetega. Söögi asju ei tohi panna alumiinium nõudesse. Kasutatakse köögitarvete, fooliumi, elekotroonika valmistamiseks. Elavhõbe(Hg) Ainuke toa temperatuuril vedel metall kõige raskem vedelik ültse. Elavhõbeda ühendid ja aurud on mürgised kahjustavad närvisüsteemi.Kasutatakse Termomeetrite, hammasteplomide,minipatareide tegemiseks. Vask(Cu) Hästi töödeldav hea elektri ja soojus juht. Mõningad vase ühendid on mürgised.Vask nõudes ei soovitata pikka aega hoida toidu asju. Siniverelistel loomadel on ta ka hapniku kandjaks veres Vasel on ka 3 tähtsat sulamit 1)Cu+Sn =pronks tööriistade valmistamiseks 2)Cu+Ni=melhior vale hõbe 3)Cu+Zn=Malm valmistatakse segisteid ja ukse linke ahju uksi. Tina (Sn) ja Plii(Pb)
vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist: e = E´- k ( t - t´ ) p kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest termomeetrite ümber t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud p - õhurõhk Psühromeetrid jagunevad statsionaarseiks (Augusti) ja aspiratsioon psühromeetreiks (Assmann) Statsionaarne psühromeeter koosneb kahest ühesugusest termomeetrist, mis asuvad kõrvuti statiivil meteoroloogiaonnis. Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistriidest lapp, mis ulatub tema all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse
koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust ekraaniga kaitseks soojuskiirguse eest. Ventilaatoriga tekitatakse reservuaaride ümber õhu liikumine kiirusega vähemalt 2 m/s. Ühe termomeetri reservuaar (termomeetri ots) on kaetud vee imamiseks ühekihilise tahiga, mida pipeti abil enne mõõtmist niisutatakse destilleeritud veega. Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude järgi määratakse õhu suhteline niiskus psühromeetrilisest tabelist, nomogrammilt või arvutatakse valemiga 6. Katatermomeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses. Katatermomeeter on piiritustermomeeter, mille kapillaartorul on alumises otsas reservuaar ja ülemises otsas laiend. Skaala on Celsiuse kraadides 33..
kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega
Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8
Kodust apteeki pole mõtet ,,igaks juhuks" ravimitega üle koormata. Pigem tasub sinna osta asju optimaalses koguses ning just neid, mida perel tõenäoliselt vaja võib minna. Edasi on välja toodud vajalikud ravimite liigid ja vahendid esmaabi osutamiseks: 1.1 Termomeeter Grippi ja külmetuse hooajal ei saa inimene hakata ilma kraadiklaasita. Valik on tänapäeval väga lai, lähtuda tuleb oma pere vajadustest, kas on väikesi lapsi või mitte. Peamised termomeetrite liigid on elektroonsed ja sinise ainega täidetud kraadiklaasid, mis on palju ohutum kui tavalised elavhõbedad. Elektroonse kraadiklaasi pluss seisneb selles, et see näitab kehatemperatuuri väga kiiresti ja purunemisrisk on madal, kuid soovitatakse kasutada sinise ainega kraadiklaasid, kuna need on täpsemad. 1.2 Palavikualandajad Juba vanematele lastele või täiskasvanutele sobivad kenasti paratsetamool ja ibuprofeen, mis aitavad ka erinevate valude korral
mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe temperatuurisensori (tavaliselt termomeetri) abil. Mõlemad termomeetrid on ehituselt ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse märjana. “Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15
Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8
kirjalikult nimetatud ravimite säilitamise eest vastutav isik ja teda äraolekul asendav isik. Ravimite säilitamise ja transportimise kohta peavad olema ravimite käitlemise ettevõtte juhi või tema määratud isiku kinnitatud tööeeskirjad, kuhu on märgitud: ravimite säilitamiskoht, eraldi erinevaid säilitamistingimusi nõudvate ravimite osas; säilitamisruumi või koha temperatuurivahemik; temperatuuri mõõtmise seadmed; termomeetrite või andurite asukohad, temperatuuride registreerimine; seadmete taatlemise ja kalibreerimise sagedus ning meetodid; eeskiri juhtudeks, kui säilitamistingimused ei vasta nõuetele; alarmsüsteemi olemasolul selle kontrolli sagedus ning meetodid; temperatuuri reguleerivate seadmete hooldus; kõrvaliste isikute juurdepääsu välistamine; ravimite säilitamine transpordil. Ravimi märgistamise asemel võib märgistada ravimi säilitamise koha (ruumi, riiuli jne).
18. süda pump verd 1min jooks a)tavaasend – 5l; b)füüsilinekoormus 30l/min 19. Loommass ja süda- Mida suurem mass, seda aeglasemad on südamelöögid. 20. seos aineosakeste ja temp vahel- mida suurem on osakeste liikum kiirus seda kõrg temp. 21. Celsiuse temp – jää sulamine/vee jäätum. Kelvini temp – 0 kraadi, kui aineosakesed lõpetavad liikumise, ehk peatuvad. 22. Seos K ja C vahel- 0 kraad Celsiuse järgi = 273 K 23. termom tööpõh- Enamike termomeetrite töö põhineb ainete soojuspaisumisel. (Vedekiktermo- termom soojenem vedelikusamba pikkus paisumistorus muut; Bimetall termom-erinev joonpaisumteguri tõttu muudab bimetall temp muutudes oma kuju nt saunas; gaastermom- töötab gaasi rõhul-suurem rõhk kõrg temp.) 24. - 25. inim norm temp- 36-37 C, ohtlik- 33 ja 40 C (+-4 ohtlik) 26. Ideaalgaasi olek võr: ρV=(m/M)*RT, ρ-rõhk(Pa), m-gaasimass, R-univers gaasikonstant, T-abs temp (K) 27
ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. 5. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist
..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter.................................................................................5 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter..................................................................................5 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)................
riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV majandusministri käskkirjale. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 2 Temperatuuri mõõtmine 8. Üldandmed temperatuuri mõõtmise kohta. Temperatuuriskaalad. Mõõtmismeetodite ja termomeetrite liigitus. Temperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Skaalad: Celsiuse (°C), Kelvini (K), Rankine'i (°Ra), Fahrenheiti (°F). Teisendamine: t (°F ) - 32 t (°C ) = T ( K ) - 273,15 = 1,25t (°Ra ) = 118 Mõõtmismeetodid: Temperatuuri mõõdetakse kontaktiga või kontaktivabalt. Kontaktitermomeetri korral vahendab temperatuuri mõõtmist nn termomeeterkeha, mis
riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV majandusministri käskkirjale. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 2 Temperatuuri mõõtmine 8. Üldandmed temperatuuri mõõtmise kohta. Temperatuuriskaalad. Mõõtmismeetodite ja termomeetrite liigitus. Temperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Skaalad: Celsiuse (°C), Kelvini (K), Rankine'i (°Ra), Fahrenheiti (°F). Teisendamine: t (°F ) - 32 t (°C ) = T ( K ) - 273,15 = 1,25t (°Ra ) = 118 Mõõtmismeetodid: Temperatuuri mõõdetakse kontaktiga või kontaktivabalt. Kontaktitermomeetri korral vahendab temperatuuri mõõtmist nn termomeeterkeha, mis
nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : , (1) kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4);
nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : H A = Pm - (t k - t m ) mm Hg 755 , (1)
nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : H A Pm (t k t m ) mm Hg , (1) 755
intensiivsus ja seda lühemalaineline on kiiratav valgus 17.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus. Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust? Infravalguse toimel põhineb ka termograafia, mille abil tehakse kindlaks näiteks elamute soojuslekke kohad. Nendest kohtadest väljub ka infravalgust, mille muudavad inimesele nähtavaks termokaamerad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. 18.Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks
tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. 4.2.Elavhõbeda saaste allikad. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite 8 jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5].
N.gaasi kokkusurumisel tema temp.tõuseb,paisumisel aga langeb.Sel korral öeldakse,et gaas soojeneb v jahtub adiabaatiliselt.Reeglina temp.kahaneb atmosfääris kõrgusega.inversioonikihiks nim.atmosfääri kihti,milles temp.kasvab kõrgusega. Temperatuuri mõõtmine on kaudne mõõtmine. Mitmete ainete omadused sõltuvad oluliselt temperatuurist (näit. vedelike ruumala, elektrijuhtide takistus, metallide ühenduskohtade kontaktpinge jm.). Seda tõsiasja kasutatakse termomeetrite valmistamisel. Näiteks kõigile tuntud vedeliktermomeetrites me jälgime termomeetri täitevedeliku ruumala muutusi, mis on tingitud temperatuuri muutustest. Igale täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri temperatuur. Temperatuur maapinnal ehk maapinnatemperatuur mõõdetakse taimkatteta pinnal. Selleks on 1
Kastepunkti temperatuur sõltub õhu temperatuurist ja suhtelisest niiskusest. Kastepunkti väärtuse kaudu saab leida õhu suhtelise niiskuse, näiteks kui kastepunkt on 9 °C ja õhutemperatuur 20 °C, siis on õhu suhteline niiskus 53% (joonis 1.5). Õhu niiskusesisalduse saab määrata ka psühromeetrilisel meetodil [9]. Sel juhul võetakse kuiva ja niiske termomeetri näit. Vee aurumiseks kulub soojust ja mida väiksem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on termomeetrite näitude vahe. Niiske termomeetri näit sõltub aga ka veel õhu liikumiskiirusest. Veeauru osarõhk arvutatakse valemiga pva = pkva - A(k - n ) , (1.10) kus k on kuiva termomeetri näit, n niiske termomeetri näit, A psühromeetri tegur, õhu kiirusel v 2,5 m/s tegur ei sõltu enam õhu liikumiskiirusest ja A=0,00068 Õhu niiskuse määramiseks kuiva ja niiske termomeetri näidu järgi kasutatakse ka
suhe. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. Kastepunkt on temperatuur, milleni konstantse õhurõhu ja niiskusesisalduse juures peab õhku jahutama, et õhk küllastuks veeauruga. Härmapunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et tekiks küllastus jää suhtes, õhurõhku ja segusuhet muutmata. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest ühe mõõtlekolb hoitakse märjana. Niiskuse väärtus määratakse termomeetrite näitude erinevuse põhjal. Lingpsühromeeter õhuniiskuse mõõtmiseks on vaja ühes käes termomeetrit ringi keerutada. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne õhuniiskuse mõõteseade, mis ei vaja onni. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid, ühte (parempoolset) termomeetrit niisutatakse ja termomeetrite näitude järgi arvutatakse õhuniiskus. Hügromeeter on seade suhtelise õhuniiskuse mõõtmiseks.
Liikumise käigus võivad aatomid omavahel põrkuda ja selle tulemusena võib mõni elektron aatomis minna tuumast kaugemale. Toimub aatomi ergastamine ja sellele järgnev elektromagnetlaine kiirgamine. Hõõguvate tahkiste ja vedelike kiirgusspekter on pidev. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kiiratava valguse intensiivsus ja seda lühemalaineline on kiiratav valgus. Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Luminestsentsi liigid
sissevõtmisel) on orienteeruvalt 200 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu; ohtlik on aurude regulaarne (eriti pikaajaline) sissehingamine. 6.2 Elavhõbeda saaste allikad Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5]. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt
ulatuvamad on temp kõikumised temas. Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht, kõigub temp vaaldeldaval sügavusel rohkem kui kuivas pinnases. 47. Kirjelda mullatemperatuuri aastast käike erinevatel sügavustel. Aastane kõikumine ulatub 10-20m sügavuseni. 48. Võrdle maapinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri aastast käiku. Maapinna temperatuure mõõdetakse vaatlusväljakutel taimestikust puhastatd avatud maapinnas. Termomeetrite näitude kujunemist mõjutavad siin paljud tegurid õhutemp, päikesekiirgus, sademed, pinnase mehaaniline koostis jt. Tihti nim neid näitusid ka temperatuurideks 49. Mis on mullatemperatuuri tsonaalseks taustaks ja millistest teguritest see sõltub? Tsonaalne taust on regionaalsetes kliimauuringutes üldklimaatiliste tingimuste iseloomustajaks. Nende näitajate konkreetsed väärtused igas punktis on määratud
rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 9. Elektrimahtuvus, kondensaator. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi.
Tuntuim piesoelektrik on kvarts. Pieso"pöördefekt seisneb piesoelektriku tüki mõõtmete muutumises elektrilise pinge rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne. 4. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 3. Elektrijuhid; elektrimahtuvus; kondensaatorid; elektrivälja energia. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi
13. Milliseid reaktsioone kirjeldatakse teadvuse hindamisel? 14. Millised tunnused lapse üldseisundi objektiivsel läbivaatusel viitavad patoloogiale? Põhjenda. 15. Mida kirjeldatakse ja hinnatakse lapse üldseisundi objektiivsel läbivaatusel mõõtmise metoodikaga? 16. Nimeta kehatemperatuuri mõõtmiseks vajalikud vahendid. 17. Milliseid erinevaid meditsiinilisi termomeetreid kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks? 18. Kirjelda erinevate meditsiiniliste termomeetrite positiivseid ja negatiivseid omadusi. 19. Mida kontrollitakse enne kehatemperatuuri mõõtmise alustamist? Põhjenda. 20. Kirjelda lapse võimalikke asendeid kehatemperatuuri mõõtmisel? Põhjenda. 21. Nimeta kehatemperatuuri võimalikud mõõtmiskohad olenevalt lapse vanusest. Põhjenda. 22 22. Mida jälgitakse lapse juures enne kehatemperatuuri mõõtmise protseduuri teostamist
Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis - temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast keskkonnast soojusena.
Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk. Psuhromeetriline koefitsient K soltub psuhromeetri konstruktsioonist, eriti marja termomeetri ventilatsioonist. Meteoroloogilises praktikas on kasutusel kaks psühromeetri tüüpi: 1) statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter, 2) aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter. Psuhromeetrite konstandid on pisut erinevad, mis on segaduste allikaks. 1
u2(Kt)= c20,0034u2(0,0034)+c2t u2(t)+c2VEu2(VE), kus c0,0034=Kt/(0,0034)= t*Ve c=Kt/(*t)=0,0034*VE cVE=Kt/VE=0,0034*t u(0,0034) valemis kasutatava teguri standardmääramatus, u(t)- õhu temperatuuride erinevuse t mõõtmise standardmääramatus, u(VE)- etalonarvesti näidu VE standardmääramatus. Õhu temperatuuri kalibreeritavas ja etalonarvestis mõõdeti kahe eraldi termomeetri abil. Nende termomeetrite kalibreerimistunnistuses on antud vearaja GtE=GtK=0,05K kahe standardhälbe tasemel (k=2). Seega arvestitest läbiva õhu mõõdetud temperatuuride erinevuste t mõõtevahenditest tingitud standard määramatuse komponent on arvutatav seosest: ur(t)=(GtK/k)2+(GtE/k)2=2GtE/k=2*0,05K/2=0,035K Arvesteid läbiva õhu temperatuuride erinevuse t väärtuseks võetakse termomeetrite abil fikseeritud kahe mõõdise vahe, mis selle näite korral on t=0,2K
jm.). Seda tõsiasja kasutatakse psühromeetri abil määratud relatiivse merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik õhus oleva veeauru hulk grammides. niiskusega. Relatiivse niiskuse mõõtmisel termomeetrite valmistamisel. Näiteks kümnendik cm. Õhu turbulentse segunemise Seega sisuliselt näitab absoluutne juushügromeetriga tuleb kasutada
Seiret teostav töötaja peab olema kursis ka mõõdetavate parameetrite piirväärtustega, mistõttu oleks need soovitatav kanda ka seirelehe päisesse, ning tegevused juhuks, kui seire käigus selgub, et mõõdetud väärtus ületab kehtestatud kriitilisi piire. Seire läbiviimiseks peavad olema ka vahendid (kell, termomeeter vm), mis peavad olema töökorras ja täpsed. Ettevõttes peab olema vähemalt üks taadeldud või kalibreeritud termomeeter, millega kontrollitakse aeg-ajalt teiste termomeetrite täpsust. Kehtestatud peab olema ka taatlemise/kalibreerimise sagedus. 23 Näide seirelehest: Seireleht nr 6 KKP 1 „Jahutatava toidu temperatuur peale 2 tunnist jahutamist” Seire sagedus: peale jahutamist Seire teostaja: vahetusevanemad Piirmäär: peale 2 tunnist jahtumist toote temperatuur mitte üle 5C° Korrigeerivad tegevused: täiendav jahutamine, tehnoloogilise protseduuri ülevaatus, seadme korrasoleku kontroll
Seiret teostav töötaja peab olema kursis ka mõõdetavate parameetrite piirväärtustega, mistõttu oleks need soovitatav kanda ka seirelehe päisesse, ning tegevused juhuks, kui seire käigus selgub, et mõõdetud väärtus ületab kehtestatud kriitilisi piire. Seire läbiviimiseks peavad olema ka vahendid (kell, termomeeter vm), mis peavad olema töökorras ja täpsed. Ettevõttes peab olema vähemalt üks taadeldud või kalibreeritud termomeeter, millega kontrollitakse aeg-ajalt teiste termomeetrite täpsust. Kehtestatud peab olema ka taatlemise/kalibreerimise sagedus. 24 Näide seirelehest: Seireleht nr 6 KKP 1 ,,Jahutatava toidu temperatuur peale 2 tunnist jahutamist" Seire sagedus: peale jahutamist Seire teostaja: vahetusevanemad Piirmäär: peale 2 tunnist jahtumist toote temperatuur mitte üle 5C° Korrigeerivad tegevused: täiendav jahutamine, tehnoloogilise protseduuri ülevaatus, seadme korrasoleku kontroll Kuupäev Temp Hinnang Korrigeerivad tegevused Allkiri 10.11
kastepunkt. Kui kastepunkt on madalam kui +2 C°, siis on oodata öökülma - Mihhalevski meetod määratakse oodatavat öösist minimaalset temperatuuri nii õhus kui maapinnal õhutemperatuuri ja õhuniiskuse alusel. See meetod on osutunud Eesti oludes praktilisel kasutamisel kõige täpsemaks ja see võimaldab määrata oodatavat miinimumi orienteeruvalt juba lõuna ajal, mis on praktikas väga oluline. Seetõttu on soovitatav kasutada termomeetrite olemasolu korral eeskätt seda meetodit 49) Kliima antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, atmosfääri tsirkulatsioonist jne Kliimat kujundavad tegurid on: *Päikesekiirgus (antarktikas saab pinnas 40% ekvatoriaalsest päikesekiirgusest) *Aluspinna iseloom ja omadused (maismaa, mäed, taimkate jne) *Õhu tsirkulatsioon (õhumasside liikumine tuultega)
mille suurus sõltub kontakti temperatuurist. Üks termopaari ots (külm ots) hoitakse püsival temperatuuril, teine paigutatakse keskkonda, mille temperatuur mõõdetakse. Termopaari otsad lülitatakse tundliku galvanomeertiga, mis on gradueeritud soojagraadides, joon. 15.1a. Termopaaridega saab mõõta nii madalad, kui ka väga kõrged temperatuurid, mis on võimatu tavaliste termomeetrite kasutades. Termopaarides võib kasutada mitmed erinevad traatide kombinatsioonid: Pt Pt10 %Rh sulam, W Mo, kromel alumel (FeCr ja FeAl sulam) ja mitmed teised. Plaatina termopaari eeliseks on selle kõrge töötemperatuur kuni 1300 0C, kuumusdikindlus õhus ja EMJ sirgjooneline temperatuurne sõltuvus, mida ei ole termopaaridel mitteedelmetallidest, joon 15.2. Plaatina termopaarid kauaaegsel kasutusel õhus ei vaja sellepärast individuaalset gradueerimist
säde turbasse; väljaku pinnale võib sattuda kive ja metalli tükke - löökidest tööorganitega eralduvad sädemed süütavad freesitud kihi (pööramisel - kasutada plastlusikatega pöörelit Päikese mõjul on freesturbatemperatuur 15-17o kõrgem õhu temperatuurist ja võib tõusta 45o -ni. Tuleohtlikkuse aste oleneb ilmastikust ja turba kaldumisest isesüttimisele. Freesväljade tuleohtlikust on võimalik hinnata psühromeetriliste (märja ja kuiva) termomeetrite näitude vahe, mis iseloomustab õhu niiskust ja seega kui see on madal siis aurumine on suur ja tuule kiiruse alusel. On toodud 4 klassi, kus iga puhul on piiratud teatavad tegevused. Tegevused erinevate tuleohtlikkuse klassi korral I - sisepõlemismootorite töö katkestada, kõrgendatud valmidus kustutamiseks II - katkestada pööramine ja kogumine III - suurendatakse tähelepanu IV – lubatud tavapärane normaalne töö
annaabi.ee 
