Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide kokkuvõtte (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Kuld (Au)
Kuld on püsivamaid metalle . Ta ei oksüdeeru õhus ei reageeri hapete ega
leelistega.Keemilise püsivuse dekoratiivse välimuse , hinna ja
harulduse tõttu nimetati kulda juba möödunud aegadel metallide
kuningaks.Et kulda saab lahusesse viia vaid kahe happega –
lämmastik ja vesinikkloriidhappega segu abil siis nim seda hapete
segu kuningveeks Lämmastik happe ja vesinikkloriidhape üksikult
võetuna aga kullaga ei reageeri.

Hõbe(Ag)
Hõbe on hõbe valge hea peegeldumis võimega väga hea elektri ja soojus juht.Kasutatakse
peegilite tegemisel.Hõbe on väga pehme ning raske.Pehmuse tõttu
kasutatakse hõbeda sulamid peamiselt vasega 925 (870). Hõbeda
muudavad tuhmiks väävel ,muna, tomat, sibul . AgNO3 seda kasutatakse
meditsiinis söövitava vahendina soola tüügaste ja konna silmade
hävitamiseks. AgJ selle rapputamisel pilvedesse saab tekitada vihma
Metallide kokkuvõtte #1 Metallide kokkuvõtte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor epicsiim Õppematerjali autor
keemia 9 klassi teema rauad , kokkuvõtte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Konspekt

SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...........................................................................

Ehitusökonoomika
thumbnail
32
docx

Materjaliõpetus

Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Tina (Sn) 0,12 0,0044 7,31 232 Plii Pb) 0,21 0,0037 11,4 327 Temperatuuritegur antakse käsiraamatutes tavaliselt keskkonna temperatuurile +15 või + 20 °C. Vask(Cu) Vask ja vasesulamid on roosakaspunane hästi töödeldav metall margitähisega Cu-ETP EN –eurostandardis, E-Cu Saksa DIN-is, M Vene GOST-is ja Suurbritannia BS-is 101,C102, mis määravad materjali keemilise koostise ja mehaanilised omadused. Lisaks standardites kasutatavad tunnusnumbrite süsteemid võimaldavad valida materjali tehnoloogilise töötluse (valatud, sepistatud, termiliselt töödeldud jne.) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav

Masinaelemendid
thumbnail
7
pdf

Rakenuskeemia konspekt

Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] sergei.yurchenko@mail

Rakenduskeemia
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

keemiline element ­ kindla tuuma laenguga aatomite liik. keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks. redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb) oksüdeerija ­ aine, mille osakesed liidavad elektrone (redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb) korrosioon ­ metallide hävimine keskkonna toimel. põlemine ­ suure hulaga suujusja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. indikaator ­ aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine) neutralisatsioonireaktsioon ­ happe ja aluse vaheline reaktioon. mool ­ aine hulga ühik. molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides. II TÄHTSAD AINED

Keemia
thumbnail
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1)

Materjaliõpetus
thumbnail
11
doc

Rakenduskeemia konspekt

.................................................................................6 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................6 H2SO4 (konts.)....................................................................................................................... 6 HNO3...................................................................................................................................... 6 Metallide reageerimine leeliste lahustega............................................................................... 7 Metallide reageerimine veega................................................................................................. 7 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................8 Võrrandid (tasakaalustamine)...........................................................................................

Rakenduskeemia
thumbnail
8
docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt: kergmetallid ja -sulamid: tihedus on alla 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti jt.) keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000 kg/m3 (Fe, Cu) raskmetallid ja -sulamid: tihedus ületab 10 000 kg/m3 (Pt, W, Mo, Pb, jt.) Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeim on magneesium, raskeim aga plaatina. Näiteid metallide tihedusest: magneesium: = 1750 kg/m3; alumiinium: = 2700 kg/m3; titaan: = 4540 kg/m3; tsink: = 7140 kg/m3;raud: = 7870 kg/m3; vask: = 8930 kg/m3; plii: 11340 kg/m3; kuld: 19320 kg/m3; plaatina: 21400 kg/m3. Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad: sulamistemperatuur ei ületa plii oma (tina 232 °C, plii 327 °C, elavhõbe -39 oC)

Rakenduskeemia
thumbnail
20
docx

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad)

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun