SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...........................................................................
Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Tina (Sn) 0,12 0,0044 7,31 232 Plii Pb) 0,21 0,0037 11,4 327 Temperatuuritegur antakse käsiraamatutes tavaliselt keskkonna temperatuurile +15 või + 20 °C. Vask(Cu) Vask ja vasesulamid on roosakaspunane hästi töödeldav metall margitähisega Cu-ETP EN –eurostandardis, E-Cu Saksa DIN-is, M Vene GOST-is ja Suurbritannia BS-is 101,C102, mis määravad materjali keemilise koostise ja mehaanilised omadused. Lisaks standardites kasutatavad tunnusnumbrite süsteemid võimaldavad valida materjali tehnoloogilise töötluse (valatud, sepistatud, termiliselt töödeldud jne.) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] sergei.yurchenko@mail
keemiline element kindla tuuma laenguga aatomite liik. keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks. redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb) oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb) korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel. põlemine suure hulaga suujusja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. indikaator aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine) neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktioon. mool aine hulga ühik. molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides. II TÄHTSAD AINED
W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1)
.................................................................................6 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................6 H2SO4 (konts.)....................................................................................................................... 6 HNO3...................................................................................................................................... 6 Metallide reageerimine leeliste lahustega............................................................................... 7 Metallide reageerimine veega................................................................................................. 7 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................8 Võrrandid (tasakaalustamine)...........................................................................................
8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt: kergmetallid ja -sulamid: tihedus on alla 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti jt.) keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000 kg/m3 (Fe, Cu) raskmetallid ja -sulamid: tihedus ületab 10 000 kg/m3 (Pt, W, Mo, Pb, jt.) Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeim on magneesium, raskeim aga plaatina. Näiteid metallide tihedusest: magneesium: = 1750 kg/m3; alumiinium: = 2700 kg/m3; titaan: = 4540 kg/m3; tsink: = 7140 kg/m3;raud: = 7870 kg/m3; vask: = 8930 kg/m3; plii: 11340 kg/m3; kuld: 19320 kg/m3; plaatina: 21400 kg/m3. Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad: sulamistemperatuur ei ületa plii oma (tina 232 °C, plii 327 °C, elavhõbe -39 oC)
kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad)
Kõik kommentaarid