Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojuspaisumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on füüsikaline nähtus, kus temperatuuri muutudes aine 
mõõtmed muutuvad.
Aine soojenemine
Muutke teksti  laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Ainete soojendamisel hakkavad aineosakesed 
kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes.
Tahkete ainete soojuspaisumine
Muutke teksti  laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Tahked  ained  paisuvad  soojenedes ja tõmbuvad 
kokku jahtudes.
Vedelike soojuspaisumine
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Vedelikud paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku 
jahtudes.
Gaaside soojuspaisumine
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku 
jahtudes.
Soojuspaisumise  seaduspärasus
Tahkiste, vedelike ja gaaside ruumala muut on võrdeline temperatuuri 
muutusega.
Sama temperatuuri muudu korral kehade ruumala muut väheneb.
GAAS  →VEDELIK TAHKIS
Soojuspaisuvus ja aine
Erinevatel  ainetel  on sageli 
erinev soojuspaisumine. 
Koos saavad eksisteerida 
vaid ained, mil el on 
ühesugune 
soojuspaisumine.
Soojuspaisuvus ja aine
Hõõglambi ehituse juures 
on kasutatud ühesuguse 
soojuspaisumisega 
materjale.
Bimetal
Kaks erinevat keha 
moodustavad bimetal i.
Materjalide erineva 
soojuspaisumise tõttu 
bimetal  kõverdub.
Soojuspaisumine ja konstruktsioonid
Soojuspaisumisega tuleb 
arvestada nii ehituses kui 
ka tehnikas.
Paar pilti soojuspaisumisest
Muutke teksti laade
Muutke teksti laade
Teine tase
Teine tase

Kolmas tase

Kolmas tase

Neljas tase

Neljas tase

Viies tase

Viies tase
Soojuspaisumise kasutamine
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite  ehitamisel .
Bimetal  termomeeter
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Fahrenheiti skaala 
Mõnedes riikides kasutatakse 
Daniel  Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. 
aastal leiutatud  skaalaga  termomeetreid. 
Nendel termomeetritel on skaala 
jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja 
sübmboliks on °F. Fahrenheiti 
termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 
1940. aastani.

1 °F = °C 
*(9/5) + 32 
Fahrenheiti skaala 
Mõnedes riikides kasutatakse 
Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. 
aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. 
Nendel termomeetritel on skaala 
jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja 
sübmboliks on °F. Fahrenheiti 
termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 
1940. aastani.

1 °F = °C 
*(9/5) + 32 

1 °C = 0,8 °Re 
Réaumuri skaala 
Rene  Antonie  de Réaumuri 
termomeeter ehk 
pi ritustermomeeter mil e 
skaala on jagatud 80 võrdseks 
osaks ehk Réaumuri kraadiks, 
mis võeti kasutusele 1730. 
aastal ja sübmboliks on °Re
Réaumuri skaalal on jää 
sulamistemperatuur  0 kraadi 
ja vee  keemistemperatuur  80 
kraadi.
Rene Antonie de Réaumur
Celsiuse skaala
1742. aastal võttis  Anders  
Celsius kasutusele 100ks 
jaotatud skaalaga termomeetri, 
mil el vee  keemispunkt  on 0 ja 
jää sulamispunkt ­100 kraadi. 
Kuna sel ist skaalat oli praktikas 
ebamugav kasutada, keeras Karl 
Linne 1745. aastal sel e skaala 
ringi, võttes jää 
sulamistemperatuuri võrdseks 0 
kraadiga ja vee keemispunkti 
+100 kraadi. 
Celsiuse skaala
Sel isest termomeetrist sai kõige enim 
kasutatava skaalaga termomeeter, mil e 
skaala on jagatud Celsiuse kraadideks 
ning sübmboliks on °C. Celsiuse skaala 
on Fahrenheiti skaalaga seotud järgmise 
valemiga:

1 °C *(9/5) ­ 32 
= 1 °F 
Kelvini skaala

1
 
K

 
=

1851 . aastal võtis inglise füüsik Wil iam 
 
Thomson  ( lord   Kelvin ) kasutusele 
1
absoluutse temperatuuriskaalaga ehk 
 
Kelvini skaalaga termomeetri, mis 
°
kuulub termodünaamilise skaalaga 
C
termomeetrite hulka. Absoluutse 
temperatuuriskaala järgi võib 
 
temperatuur ol a ainult positiivne.
Kelvini kraadist, mil e sübmboliks on K 
sai ka SI­süsteemi temperatuuri 
mõõtühik kelvin.
William Thomson
Termomeetrite li gid

Document Outline

  • Slide 1
  • Soojuspaisumine
  • Aine soojenemine
  • Tahkete ainete soojuspaisumine
  • Vedelike soojuspaisumine
  • Gaaside soojuspaisumine
  • Soojuspaisumise seaduspärasus
  • Soojuspaisuvus ja aine
  • Soojuspaisuvus ja aine
  • Bimetall
  • Soojuspaisumine ja konstruktsioonid
  • Paar pilti soojuspaisumisest
  • Soojuspaisumise kasutamine
  • Bimetalltermomeeter
  • Fahrenheiti skaala 
  • Fahrenheiti skaala 
  • Réaumuri skaala 
  • Celsiuse skaala
  • Celsiuse skaala
  • Kelvini skaala
  • Termomeetrite liigid
Vasakule Paremale
Soojuspaisumine #1 Soojuspaisumine #2 Soojuspaisumine #3 Soojuspaisumine #4 Soojuspaisumine #5 Soojuspaisumine #6 Soojuspaisumine #7 Soojuspaisumine #8 Soojuspaisumine #9 Soojuspaisumine #10 Soojuspaisumine #11 Soojuspaisumine #12 Soojuspaisumine #13 Soojuspaisumine #14 Soojuspaisumine #15 Soojuspaisumine #16 Soojuspaisumine #17 Soojuspaisumine #18 Soojuspaisumine #19 Soojuspaisumine #20 Soojuspaisumine #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andrus Metsma Metsma Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
8
doc

Nimetu

Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb lühidalt termomeetreid, nende ajalugu ja iseärasusi.Termomeetrid on kasutusel meie igapäeva elus. Vaadates ringi näeme mitmeid elu valdkondi, kus kasutatakse termomeetreid. Tänu termomeetrite leiutamisele teame, kui soe või külm on väljas, kas meie keha temperatuur on normis, kui soe on vesi jne. Seega võib lugeda termomeetrite leiutamise lugeda suureks arenguks üldises elukorralduses. Termomeetrite tööpõhimõtteks on tavaliselt soojuspaisumine või soojusjuhtivus. Seega on termomeetrid tihedalt seotud füüsika ja füüsikutega. 3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt:

Füüsika
Termomeeter
8
doc

Termomeeter

Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga.

Füüsika
Termomeetrid
11
doc

Termomeetrid

Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17] Mis on termomeeter? Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Term

Füüsika
Temperatuur
6
docx

Temperatuur

Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teist

Füüsika
Termomeeter
9
doc

Termomeeter

Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala.................................................................................

Füüsika
Referaat termomeetrite ajaloost-kasutamisest-töötamisest
9
doc

Referaat termomeetrite ajaloost, kasutamisest, töötamisest

Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid....................................................

Füüsika
Aineosakeste kineetiline potensiaalne energia
1
docx

Aineosakeste kineetiline potensiaalne energia

ja selles võib temp olla ainult positiivne.T Kasutatakse SI-süsteemis.1 kelvin on 1/273,15 vee kolmpikpuntki termodünaamilisest temperatuurist. 4)Rankine'i skaala sotlase W.J.M. Rankine'i poolt kasutusele võetud.Jaotus sama, mis F.skaalal, kuid nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullupunktiga. Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemp ja vee keemistemp vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Reaumuri kraadiks.°Re, vahel ka °R.Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus:molekulid loetakse punktmassideks;molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata

Füüsika
Temperatuuri skaalade autoritest
5
docx

Temperatuuri skaalade autoritest

Reaumur sõitis Pariisi 1703-dal aastal ja oli lubatud Prantsuse Teaduste Akadeemiasse aastal 1708. Réaumuri on kaasa aidanud paljud teaduse ja tööstuse jaoks. Ta arenenud täiustatud meetodeid, raua ja terase tootmises; kuppel ahju sulatamiseks, hallmalmi esitas ta esmakordselt 1720-dal aastal. 1740-dal valmis tal läbipaistmatus vormis portselan , ikka tuntakse nime all Reamuri portselan. Ta leiutas piiritustermomeetri, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega. vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R. Seda skaalat tänapäeval enam ei kasutada kusagil. Kasutatud kirjandus http://www.answers.com/topic/rene-antoine-ferchault-de-reaumur http://www.google.ee http://en.wikipedia.org http://www.notablebiographies.com/Du-Fi/Fahrenheit-Gabriel.html

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun