Teise maailmasõja põhjused Birgita Käsk Haapsalu Põhikool 9.d Esimene põhjus Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles` süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Rahvusvaheline olukord hakkas 1930. aastate lõpus teravnema. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Teine põhjus Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. Kolmas põhjus Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli,
1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla-ja tubakaistandused 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Iseseisvus Kolooniate lahkulöömine Inglismaast muutus ajapikku aina populaarsemaks mõtteks 1776.a tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine Kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni iseseisvusdeklaratsioon
· Suurendati riigi osalust eraettevõtluses · Riigiettevõtted andsid 2% tööstustoodangust · Väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse Põllumajandus · Suurenes haritav põllupind ja kariloomade arv · Maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse lai rakendamine · Riigieelarvest makstavad ulatuslikud toetused · Eesti vedas välja toidukaupu- võid, peekonit, mune Välispoliitika · 1930ndatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa olid tõeliseks ohuks · Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani see õnnestus, kuid pärast II Maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Eesti talu Rehepeks eesti talus Kaitseliitlased õppustel
(reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks. 5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. Jaapan Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6
kogukonnaelus tähtsat osa etendavaid uuendusi. Nt planeerimiskava väljatöötamine. Kuid rida tähtsaid kavu ei saadud teostada, sest valitus oli vastu. Tuli tõsta ka linna rahanduselist jõudu, missusguseid sihte seati, saab lugeda J.poska kõnest. Nimelt peab olema kindel kava. Peaks suurendama linna kaubanduslikkude ettevõtete arvu. Taotleda tulusid linna maa hinna tõsust. Need sihtjooned tuli kõrvale jätta. Tallinnas hakkas teravnema korterikriis ning linnaomavalitsuse tähtsaimaks ülesandeks muutus ehitustegevuse elustamine ja toetamine. 1917 aastal valitud volikogus oli 14 rühmitust ja parteid. Suuremat osa moodustasid enamlased ning mõõdukate ülesandeks oli paralüseerida anarhistlik- kommunistliku enamuse mahakiskuvat tegevust. Linnavalitsuse töö oli katkestatud ka saksa okupatsiooni ajal. Okupatsioonivõimude lahkumisega ja Eesti
TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID RIIKIDEVAHELISI TÜLIKÜSIMUSI. RAHU KINDLUSTAMISEKS SÕLMITI MITMEID LEPPEID. 1930.AASTAL RAHVUSVAHELINEOLUKORD EUROOPAS JÄRSULT TERAVNEMA NING AASIAS JA EUROOPAS TEKKISID MITMED SÕJAKOLDED. 5. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE JAAPAN HISPAANIA JAAPAN MUUTUS VÄGA SÕJAKAKS, KES TAHTIS SAADA KOGU AASIA VALITSEJAKS. 1930.AASTATE ALGUL RÜNDASID JAAPANLASED HIINAT. VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS
lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise.
Suhete normaliseerimine Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus-ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti hulk mitmesuguseid kokkuleppeid. Toetuse otsimine suurvõimudelt Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1922.aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses.Kuid see kahtlus kadus peagi. Eesti lõi Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Ohu kasv 1930 hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. Ohuallikateks kujunesid Venemaa ja Saksamaa. Suhted demokraatlike riikidega Abi saada demokraatlikelt riikidelt tundus ebatõenäoline. Esimeseks häirekellaks oli Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et inglased on valmis jätme Läänemere sakslaste kätte ja ka Venemaa. Suhted Venemaaga Näiliseslt olid suhted head. Venemaa tahtsi Eesti kaasata Saksamaa vastasesse rünnakusse, Venemaa soovis oma baasid rajada Eestisse, kuid see ei kukkund välja, sest Eesti juhtkond
saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga. Rahu kindlustamiseks Euroopas sõlmiti ka mitmesuguseid lepinguid. Mõnda aega tundus, et rahulootused võivad isegi täituda. Kuid 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord Euroopas ja kogu maailmas järsult teravnema ning Aasias ja Euroopas tekkisid mitmed sõjakolded. 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et on saabunud püsiva majandusliku õitsengu aeg, siis pärast
Kahepooluselise maailma vastasseisud Teise maailmasõja lõpul oli NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem jõudnud ühelemeelele. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamiseks põhjuseks osutus see, et NSV Liidu tegevus Ida-Euroopal. Nimelt ta aitas oma vallutatud piirkondadele kommunismi võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks. Kuid sellega asi ei piirdunud, seal valitses julm totalitaarne diktatuur. Demokraatlikud, kapitalistlikud riigid nagu nt. Usa ja tema lääneliitlastele ei meeldinud NL kommunismi levik. Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a
Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB
II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pakti sõlmimine. Stalin, aga tahtis oma alasid suurendada lääne poole. 2. Majanduslikud eeldused Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et Saksamaad majanduskriisist päästa. Ta võttis suurtööstuste omanikelt laenu ja lubas vastutasuks nende käsutusse anda
majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut Kehtestati tollieeskirjad kolooniad pidid emamaale toorainet müüma suhteliselt madalate hindadega, asumaades toodetud valmiskaupu Inglismaal turustada ei tohtinud Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end ameeriklastena tundma Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida nüüd hakati vaatama kui vallutajad
*Laiendati riigiettevõtteid,suurendati riigi osalust eraettevõtluses *Suur tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. *Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus. Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks
astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle aluses läksid NSVL mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. SM mõjusääfri läksid Poola lääneosa ja Leedu. selgita II ms puhkemise põhjuseid ! 1. Poliitilised eeludsed – Versailles süsteem osutus ebapüsivaks, RL ei suutnud ülesannetega hakkama saada: suurriike ei suudetud ohjeldada. 30 lõpul hakkas rahvusvaheline olukord oluliselt teravnema, eriti muutus sõjakaks SM. Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe ja Austria-tsehhosslovakkia vallutamine ning MRP andsid Hitlerile kindlust. 2. Majanduslikud eeldused – Hitler otsustas SM majanduskriisist välja viia arendandes sõjatehnikat, natsid võtsid palju laene, lubades laenu andjatele anda vallutatud maad. Nii vajas Hitler edukaid vallutussõdu. Sama oli ka NSVL-ga, kelle suur Punaarmee vajas rakendust. 3
Teine maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused? Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid
1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest. Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla. Sekkusid ka Atandi esindajad, kelle nõudel kirjutati 3 juuli alla vaherahule. Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Määrati kindlaks Estile sobilik
Ajalugu Kordamine 1. Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas
Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused (või, peekon, munad). Impordis olid esikohal tööstusseadmed ja toorained (raud, kivisüsi, nafta). Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti jäi siiski alla tööstuslikult arenenud lääneriikidele, kinnistus Ida-Euroopasse. Edestas mitmeid Ida- ja Lõuna-Euroopa riike (Ungari, Poola, Bulgaaria, Portugal). Välispoliitika 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Ohuallikateks kujunesid natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa. Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada. Liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 1935. aastal sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. Ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Baltimaadele pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping. Eesti tõrjus kõik ettepanekud, sest aimati, et abist võib saada sõjaline okupatsioon.
2.5. Hiina RV välispoliitika: · Hiina RV- NSV Liidu suhted: HKP-l olid NSV Liiduga tihedad suhted juba alates 1920-ndatest aastates, kui saadi majanduslikku ja sõjalist abi Hiina valitsusvägede vastaseks võitluseks. Hiina kodusõja ajal toetas NSV Liit kommuniste jaapanlastelt võetud relvadega ning oli kuni 1950-ndate teise pooleni Hiina RV peamiseks kaubanduspartneriks ning abiliseks. 1950-ndate teisest poolest hakkasid Hiina RV suhted NSV Liiduga teravnema: · Mao Zedong ei suhtunud hästi isikukultuse kritiseerimisse NSV Liidus · Mao lootis Stalini surma järel haarata liidriroll kommunistlikus maailmas enese ja Hiina RV kätte · 1960.aastast algasid esimesed relvastatud kokkupõrked piiril · Hiinast saadeti minema nõukogude spetsialistid ja nõuandjad · 1966.a. katkestati suhted HKP ja NLKP vahel · suhete madalseis kestis kuni 1980-ndate lõpuni · Hiina RV ja USA suhted:
Toetuse otsimine suurvõimudelt · Eesti otsis toetust ja abi ka Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult · Erilisi lootusi pandi Suurbritanniale · Eesti poliitikud püüdsid osaleda Rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid osalesid kõigil rahvusvahelistel nõupidamistel ning ühinesid kõigi oluliste otsuste ja kokkulepetega. Ohu kasv Juba 1930.aastatel hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. · Peamisteks ohuallikateks kujunesid sõjakalt tugevnevad kommunistlik Venemaa ja natsistlik Saksamaa · Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus kindlustada rahu · Kollektiivse julgeolekusõstemi asemele astus sõjalis-poliitiliste blokkide ja liitude süsteem, mis näiliselt küll tugevdas liikmete turvatunner, kuid tegelikkuses süvendas olemasolevaid vastuolusid Suhted demokraatlike riikidega
Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB
- Eesti valuutakursi tõus - uus rahandusminister Leo Sepp * Eesti majandusliku orjentatsiooni muutmine - orjenteerutakse ümber Lääne-Euroopa turule - tööstuse eelisarendamiselt orjenteerutakse ümber põllumajandusele * 1928 uus rahareform (- Eesti kroon) * välisturu suur huvi põlevkivi ja tuletikkude vastu * 1930 1934 ülemaailmne majanduskriis Välispoliitika ALATES 1930 * 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema * sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõelisteks ohuallikateks * ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia * sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale * olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja koikn sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud
Soomes ei jäädud ootama. Esimene salk saadeti teele selle varustusega, mis oli. Soomlased jõudsid Tallinna 30.detsembri hommikupoole, mõni tund varem kui oli oodatud. Sadamasse olid juba püssid vastu saadetud, mis siinsamas välja jagati. Hiljem tehti valmis ka plaan, otsustati, et soomlased lähevad välja Raasiku sihis. Jaam oli vaja päästa. Samal ööl jõudsid soomlased veel eelliinidele. (Runnel 1999). 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid
ka tema pidi arvestama, et tema vallutuskavad ei meeldi Suurbritanniale. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist segamata, kuid neist ei saanud sõbrad. Vastuolud natsionaalsotsialismi ja kommunismi vahel säilisid ning varem või hiljem pidi see viima sõjani. II maailmasõja põhjused. 1. Poliitilised eeldused. Versailles' süsteem osutus ebasobivaks ja Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Seetõttu hakkas olukord riikides teravnema, eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Hitlerile lisasid kindlust Molotovi-Ribbentropi pakt, lisaalade vallutamine. 2. Majanduslikud eeldused. Saksamaa majanduskriisist väljaviimiseks otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid laene, lubades anda vastu vallutatud maade tööstuse, toorained ja odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutussõdu, kuid ka Punaarmee peaeesmärk oli luua tugev sõjavägi ja vallutada maid. 3. Ideoloogilised eeldused
Kolm inimest said eluaegse vanglakaristuse. · Ida-Euroopa sakslased otsustati saksamaale umber asustada. (üle 14 milj inimese) · Saksamaa liitlaste (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) tuli sõlmida rahulepingud, mis valmisid Pariisi rahukonverentsil Juulist Oktoobrini 1946. Määrati riikide piirid ja reparatsioonid. · Jaapanile esitati ultimatum alistumiseks Külm sõda Pärast teise maailmasõja lõppu hakkasid teravnema võitjariikide suhted. Septembris 1945 algas Londonis välisministrite nõukogu istungjärk kus jõuti üksmeelele ainult ühes küsimuses, et mis kell on lõunasöök. Lääne ja Nõukogude liidu suhete teravnemise tingis Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika. Enda mõju all olevaid riike hakkas Nõukogude liit nimetama
Saksa Liitvabariik võeti NATO-sse. 1955 - Saksa Liitvabariigis (SLV), ilmus Halsteini doktriin - SLV lubas katkestada diplomaatilisedsuhted kõigi riikidega, kes tunnustavad Saksamaa Demokraatliku Vabariiki (SDV) de jure. Üks erand - Nõukogude Liit. SLV pidas ennast Saksamaa ainuesindajaks ja ei tunnustanud SDV-d. Sotsiriigid tunnustasid ametlikult SDV-d. 1955 lõpetas Nõukogude Liit SDV okupeerimise. Sellest ajast alates hakkasid teravnema suhted kahe Saksamaa ja kahe Berliini vahel. Nõukogude Liit nõudis ähvardustega, et lääneriigid tunnustaksid SDV-d. Jalgadega hääletamine - Ida-Berliini elanikud hakkasid Lääne-Berliini minema. Esimestena läksid haritlased. Et inimeste väljavoolu lõpetada, selleks rajati NLi poolt Berliini Müür 13.08.1961. Müüri rajamisega lõppes Berliini kriis. Sõlmiti rahvusvaheline kokkulepe, et Lääne-Berliin jääb iseseisvaks linnaks. 6.3 KUUBA KRIIS/KARIIBI KRIIS
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
annaabi.ee 
