Peaosa peab andma ammendava õlevaate koostatud tööst, alates probleemi(de) püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste (ettepanekute) esitamiseni. Töö põhiosa annab vastused (lahendused) sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele. Sageli koosneb põhiosa kahest- kolmest peatükist. Esimeses neist analüüsitakse probleemi, antakse ülevaade uuritavast problemaatikast kirjanduse põhjal ja esitatakse olukord praktikas ning töö teoreetilis-metoodilised lähtekohad. Teises peatükis antakse uurimuse metoodika kirjeldus. Veel iseloomustatakse uuritavat objekti, antakse uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Kolmandas peatükis esitatakse uurimise (analüüsi, prognoosi) käigus saadud lahendused ja tulemused. Sageli esitatakse andmeid (tulemusi) loeteluna töö tekstis, tabelitena, arvjoonistena või valemitena.
arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks. Heino Liimets mõistis kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist
kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) Teine artikkel käsitleb maastikku pigem teaduslikumas suunas: nimelt geograafilises mõttes ja sellest tuletades eraldada inimest ja ühiskonda tuginedes teoreetilis-metodoloogilistele aspektidele. Käsitledes maastikku, kui geograafia uurimisobjekti on autor rõhutanud mõistete tähtsust: „Maastiku-uurimine on seotud laiemate teadusfilosoofiliste küsimustega, mis suunavad meie ja teiste arusaamu maastikust. Mõisted on olulised vahendid, mille abil on võimalik arutada ontoloogilisi küsimusi olemise mõistest ja selle põhilist iseloomu elamise raamides.“ (Jauhiainen 2001) Läbi autori silmade on kirjeldatud ka maastiku uurimise suundi Eestis
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja
olema käsitatav integraalse teadusena, mis ühendaks teoreetiliselt kõik didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua 9 metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Nüüdseks on Tema teooriad täiendunud ja laialt levinud. Kahju ainult, et Ta seda ise näha ja kogeda ei saa. Kasutatud kirjandus
Hüpoteesi kontrollimiseks küsitleti 100 meest ja 100 naist ning saadi järgmised tulemused: Empiiriline jaotus Kasutame funktsiooni CH mehed naised KOKKU Actual range empiirilis meeldib 20 10 30 Expected range teoreetilis neutraalne 50 55 105 Funktsioon leiab olulisuse ei meeldi 30 35 65 Kui p> siis pole erine KOKKU 100 100 200
Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse,
olukorras on kindla strateegia abil saadud maksimaalne tulemus, siis kahetsus puudub. Iga teise tulemuse puhul tekib kahetsus, mis kujutab endast maksimaalse tulemuse ja vaadeldava tulemuse vahel. Mida suurem on kaotus vale otsuse tulemusena, seda suurem on ka kahetsus. 2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelite klassifitseerimine tunnuste järgi. 1. Sihipärase kasutuse järgi teoreetilis-analüütilised meetodid rakenduslikud mudelid 2. Tasandi ja problemaatika järgi makromudelid mikromudelid problemaatikamudelid 3. Matemaatiliste seoste järgi funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi
Russelli paradoks (1901), demonstreerib mõningate teooriate ahtasust. Antud juhul jäävad kitsaks hulgateooria raamid, millised ei võimalda 4 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 käsitleda-lahendada probleemi olemasolevate teooriate piires. Teoreetilis- loogikaliselt väljendatuna probleem on selles, et mõned klassid sisaldavad liikmetena iseennast, s.t. abstraktsete objektide klass, näiteks, on ka ise abstraktne objekt. Teisalt aga näiteks oinaste klass ei ole ise oinas. Mõelgem iseennast mittesisaldavate klasside klassist: kas see klass on iseenda liige? Kui ta on, siis ta ei ole, ja kui ta ei ole, siis ta on seda!!? Formaal-loogilise vasturääkivuse lubamatus sisaldab järgmisi reeglist tulenevaid ettekirjutisi:
leidmine, soodsaima variandi väljavalimine ja rakendamine otsusega(juhtimisaparaadi (ideaalmudelid):a)kujutlusmudelid, b)märkmudelid. 2.1.Mudelite klassifitseerimine teises kohas; 3)vanasse asukohta jäämine. Kui potentsiaalsete asukohtade detailne analüüs tööetapp). Juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhtiva süsteemi mõjutamiseks (kavandatavate 1.sihipärase kasutuse järgi: *teoreetilis-analüütilised mudelid, *rakenduslikud mudelid ei garanteeri vaadeldud variantidele piisavat tulu, võib ettevõte jääda äraootavale tegevuste kirjeldus). Juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisprotsess 2.tasandi ja problemaatika järgi:*makromudelid, *mikromudelid, *problemaatikamudelid seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks. Asukohavalik koosneb neljast etapist: 1)valitakse
seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises. Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480). Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna, kuid siiski küllalt ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa: proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks. Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida jumalanna olevat Parmenidesele ütelnud. On tähelepanuväärne, et Parmenides on asetanud oma õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus.
kõige sinna juurde kuuluvaga. Me näeme, et endine Marx on juba kõvasti sugeda saanud, kuid et tema dekonstruktsiooniga lõpuni minna, peame pöörduma teise teoreetilise väljundi poole, mida Marxistliku teooria probleemid pakkusid. Hegemooniateooria Liikumine hegemoonia teooria suunas sai alguse niinimetatud "marksismi kriisi" (1898-1914) perioodil, mille lõpuks kattis kinni ortodoksne marxism-leninismi so. Kolmanda Internatsionaali teoreetilis-poliitiline horisont, mis niiöelda monopoliseeris lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas eelkõige proletaarse liikumise lõppsihi ja sotsialistlike praktikate vaheline lõhe (nt, kas teha koostööd või mitte teiste parteidega, töölisklassi monoliitsuse purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne). Aga jätkakem lahendustega, mida tollal peeti mõeldavateks: 1
Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid esiletoodud probleemide lahendamiseks. Töö põhiosa esitatakse tavaliselt järgmiste osadena: · esimene peatükk - analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ning-teoreetilis-metodoloogilistest lähtekohtadest; · teine peatükk - metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted, küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel; · kolmas peatükk - esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused, nende interpretatsioon ning järeldused.
kõige sinna juurde kuuluvaga. Me näeme, et endine Marx on juba kõvasti sugeda saanud, kuid et tema dekonstruktsiooniga lõpuni minna, peame pöörduma teise teoreetilise väljundi poole, mida Marxistliku teooria probleemid pakkusid. Hegemooniateooria Liikumine hegemoonia teooria suunas sai alguse niinimetatud "marksismi kriisi" (1898-1914) perioodil, mille lõpuks kattis kinni ortodoksne marxism-leninismi so. Kolmanda Internatsionaali teoreetilis-poliitiline horisont, mis niiöelda monopoliseeris lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas eelkõige proletaarse liikumise lõppsihi ja sotsialistlike praktikate vaheline lõhe (nt, kas teha koostööd või mitte teiste parteidega, töölisklassi monoliitsuse purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne). Aga jätkakem lahendustega, mida tollal peeti mõeldavateks:
Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid esiletoodud probleemide lahendamiseks. Töö põhiosa esitatakse tavaliselt järgmiste osadena: · esimene peatükk - analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ning-teoreetilis-metodoloogilistest lähtekohtadest; · teine peatükk - metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted, küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel; · kolmas peatükk - esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused, nende interpretatsioon ning järeldused.
pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude käsitlemine hinnana on maksustamise võrdsusprintsiibi aluseks. 36.Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse positivistliku teaduse olemus seisneb avaliku sektori süsteemses kirjelduses nii reaalse nähtuse kui ka mudelkujutisena. Ajaloolise lähenemisviisi korral on uurimise objektiks avaliku sektori rahanduslike institutsioonide ja protsesside arengukäik, sotsiaalmajandusliku lähenemisviisi puhul selgitatakse välja ühiskondlike jõudude ja jõuvahekordade mõju
protsess, mille käigus diferentseerus varasemalt suhteliselt homogeenne ja staatiline ühiskond erihuvilisteks ühiskonnaosadeks, kelle jaoks senini traditsiooniga etteantud ühiskonnakorraldus oli saanud dünaamiliseks, avalikult debateerivaks ja eesmärgipäraselt kujundatavaks asjaks. Neid väheseid teateid, mis filosofeerivate sofistide mõtlemisest on säilinud, tulekski vaadelda selle ühiskondliku protsessi avalduste teoreetilis-mõisteliste üldistustena. Samas ei olnud sofistid-teoreetikud osutatud ühiskondliku transformatsiooni erapooletud vaatlejad, vaid sotsiaalse nähtusena ise antud protsessi poolt tekitatud ning selles aktiivselt osalejad, kes ka peegeldavad osutatud muutust iseenda positsiooni perspektiivist. Mõisted ja küsimusepüstituse viisid, millega muutunud ühiskonnaelu teoreetiliselt mõtestada, pärisid filosofeerivad sofistid aga juba kujunenud filosoofia-traditsioonist.
enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav (näiteks riigikaitse). Maksustamisprintsiibi puhul võiks kõne alla tulla mõned kaudsed maksud nagu näiteks riigilõiv mingi teenuse eest (printsiipi konspektist ei leidnud, arutlesin ise). 36. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus? ASÖR positivistliku käsitluse olemus seisneb avaliku sektori kui reaalse nähtuse ja mudelikujutise kirjeldamine. Ajaloolise lähenemisviisi korral uuritakse AS rahanduslike protsesside ja institutsioonide ajaloolist arengut. Näiteks uuritakse avaliku sektori eelarve sissetulekute muutust ajas nii absoluutsuurusena kui ka suhtena ja struktuurselt. Sotsiaalmajanduslik ASÖR lähenemisviis selgitab ühiskonnas valitsevate jõudude ja nende
stressireaktsioonid (ainevahetuse häired, adrenaliinhüpertroofia, otsingu/uudishimukäitumise pärssimine, sotsiaalse käitumise pidurdamine ja impulsiivsuse kasv jm). Kasutades selliste loomade juures uusi psühhofarmakoloogilisi aineid (nt antidepressante), on võimalik välja selgitada nende toimet ja kasutamisperspektiive (või modifikatsioonisuundi). Biomarkerite uurimine seoses isiksuseomadustega (sh kohanemiskäitumise kontekstis) on väga aktuaalne teoreetilis-rakenduslik uurimissuund. Eesti psühholooge 15
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust
Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid. 2.2. Algõpetuse etapil luuakse õige liigutusoskuse kujundamise eeldused. Alguses peab õpilane lahti mõtestama õpitava ülesande. Seejärel luuakse kujutlus selle sooritamisest. Eristatakse piltlikku, teoreetilis-abstraktset ja motoorset kujutlust. Piltlik kujutlus luuakse ettenäitamise, video vaatamise või pildiseeriate abil. Kujutlus on tekkinud kui õpilane suudab näiteks mitme sõiduviisi seast eristada õpitava sõiduviisi. Teoreetilis-abstraktne kujutlus luuakse sõnalise kirjeldamisega. Tervikliku kujutluse loomisel rõhutatakse korrektset kujutlust kogu karjutuse üksikosadest (üksikud faasid ja nende piirasendid) ning nende järjestikkusest. Kujutluse tekkimisel suudab õpilane näiteks
see suund püsis ka 18.sajandi saksa kirjanduses. Ideedel oli üsna suur mõju. Sel ajal tekkis Saksamaale ka ajakirjandus. Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) propageeris mõistuse puhtust. Temalt tuli kirjanduse kohta mitmeid väärt ideid. Tahtis sakslaste kirjanduslikku maitset muuta. Huvide keskmes teater, eriti prantsuse klassitsism. Võitles keelepuhtuse eest. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik. Tema poolt mitmeid teoreetilis vaateid. Oli Gottschedi ideede vastu, sest oli kindel, et too üritab Saksamaale prantsuspärasust tuua. Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kunstikriitik, võrdles kirjandust kujutava kunstiga. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar.
põhjal sensomotoorsel ja pertseptiivsel tasandil (näiteks palli lennu kiirus), • b) ettevalmistavate liigutuste alusel pertseptiivsel, kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil, s.t lähtudes sooritusele eelnevatest ettevalmistavatest liigutustest (näiteks jalgade ja keha asend hoovõtul enne 11 m karistuslööki jalgpallis), või • c) toetudes seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil (näiteks vastase tegevuse „üleskirjutamine“ või spordiala teoreetiliste alustega tutvumine). Kui kolmest nimetatud võimalusest kahe viimase korral saab ettevalmistuses kasutada informatsiooni analüüsiks teadlikku tegevust, näiteks videosalvestiste analüüsi või spordialade spetsiifikaga seotud kirjanduse lugemist, siis liikuvast objektist saadava informatsiooni mehhanismi juures on sportlikus tegevuses
metakeel), mis baseerub juriidiliste terminite ning definitsioonide süsteemil. Sissejuhatus õigusteooriasse koolitab seega juristi spetsiifilist mõtlemisviisi, mille põhikomponentideks on süsteemsed teadmised ja mõtlemine kindlate kategooriate, mõistete ning käsituste adekvaatse kasutamise abil. § 5. ÕIGUSTEADUSE NING ÕIGUSTEOORIA FUNKTSIOON Õigusteaduse ning õigusteooria funktsioonid on: 1) teoreetilis-metodoloogilised; 2) rakenduslikud; 3) kasvatuslikud. Teoreetilis-metodoloogilist funktsiooni nimetatakse veel tunnetuslikuks, st selle funktsiooni alusel on õigusteooria ning -teaduse ülesandeks riigi ja õiguse nähtuste teoreetiline uurimine vastava metodoloogia ning meetodite abil. Olulisim ülesanne on seejuures riigi ja õiguse kui nähtuste arengu objektiivsete seaduspärasuste väljaselgitamine ja mõistmine. Mõistmise pinnalt tekib võimalus näha
· tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid; · anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks. Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa. Selle maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö. 2.4. Diplomitöö Diplomitöö on üliõpilase stuudiumi lõpetav nõuetele vastav aktuaalset probleemi kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt või kvalitatiivselt käsitlev kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus. Selle koostamise käigus omandatakse teadustöö kogemusi ja oskust analüüsi tulemusi sisuliselt tõlgendada ning üldistada. Diplomitöö kujutab endast tavaliselt kursusetöös käsitletud teema süvenenumat ja põhjalikumat käsitlust. Põhimõtteliselt võib koostada kaht liiki uurimistöid: teoreetilisi ja empiirilisi. Diplomitöö koostamisel erinevate uurimistöö liikide kasutamise võimaluse otsustab eriala õppetool. Diplomitöö koostamise eesmärgid on:
Loomingulisus ning hiline retseptsioon o 19 saj. Saksamaal seotud ajaloolise koolkonnaga Ülikool on ainuomane euroopalikule õiguskultuurile, tähtsamad Bologna 1088 (euroopa õigusteaduse häll) ja Pariis. (Baltimaades teaduslik läbitöötatus alles 19 ja 20 saj. Alguses. Enne tuli igal juristil kõigepealt kindlaks teha milline õigus kehtis nn Veski tn jagas tartu linna- ja maaõiguse vahel. Von Bunge lõpetas eraõiguse seostamise 1897 oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis- praktilist käsitlust. Balti-sakslaste õigust loetakse Eesti õiguse lahutamatuks osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma alles 1930. aastate paiku.) Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja vaimuliku õiguse erinevusest. Just pluralism ja sellega kaasnev konkurents on olnud oluliseks teguriks õiguse arengul. 1865 jõustunud balti eraseadus kehtib terve esimese eesti aja kuid sellega paralleelselt kehtivad siin ka vene
propageerimist selle kohta, kuidas mitte saada kuriteo ohvriks, eriti kaasaegsetes tingimustes, kui riik ei ole võimeline kaitsma kõiki kodanikke kuritegelike rünnete eest. 16 Eduard Raska. (2002). Kriminoloogia. Tallinn: Juura, lk 186. 17 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 12 Kolmandaks kriminaalse viktimoloogia funktsiooniks tuleb lugeda teoreetilis-harivat, millel on oluline osa juristide, praktiliste töötajate ettevalmistamisel. Kahjuks tuleb konstateerida, et vaatamata suure empiirilise baasi kogumisele kriminaalse viktimoloogia valdkonnas ja suurele huvile selle vastu, on uurimistööde tulemused nii kriminaalse viktimoloogia enda raames kui ka teaduste liitekohtades (kriminaalõiguse, kriminaalprotsessi, kriminalistika, kohtupsühholoogiaja
annaabi.ee 
