Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika
üht aja- ja kolme ruumimõõdet. Stringiteooriaid on mitmeid, need erinevad selle poolest, millised omadused stringidel olla võivad. Kui uurida, kuidas kümnest aegruumi dimensioonist saada neli, siis teooriate arv kasvab, sest on olemas väga palju võimalusi selleks, et kuus muud dimensiooni oleks nendest neljast kõvasti väiksemad. Viimasel ajal on stringiteooriate hulk ka vähenenud, sest on selgunud, et mida seni on peetud erinevateks teooriateks, on tegelikult sama teooria erineva nurga alt. Enne 1990. Aastate keskpaika selgus, et on olemas viis erinevat stringiteooriat, mis pole omavahel seoses ja on kõik erinevad. Stringiteooriad Teooria Aegruumi tüüp dimensioonid Detailid Bosonite 26 Ainult bosonid, fermione ei ole, see tähendab, ainult jõud,
falsifitseerimise eest. Selliseid teisendusi, kus teooriasse lisatakse uusi või muudetakse juba olemasolevaid postulaatae, millel pole mingeid kontrollitavaid järeldusi, võrreldes muutmata teooriaga, nimetatakse ad-boc modifikatsioonideks. Samuti räägib autor falsifikatsionismi ebaadekvaatsusest ajalooliselt taustal. Seal selgub, et kui ajaloo jooksul oleksid kõik teadlased rangelt jälginud nende metodoloogiat, oleks paljud praegu teaduse parimateks teooriateks hinnatud teooriad olemata. Need oleksid lihtsalt juba varakult kõrvale heidetud. Silmas on peetud nt Newtoni teooriat, Bohri aatomiteooriat, kineetiline teooria jne. Seda osa oli minu jaoks väga põnev lugeda, sest sellistele asjadele polnud ma varem mõelnud ning need tundusid huvitavad ja uudsed. Selles osas ei olnud autor ka niivõrd kriitiline vaid rääkis pigem seda, mida ta ka ise uskus. Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn)
füüsika harude vahel nõrk. Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja kõikehõlmavad, senised väheseostatud ning lünklikke teadmisi ühendavad teooriad. Peale mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1) Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv
universumis kasutati terve hulga sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste tegevusalade jaoks, viidates vaid populatsioonile ja vahekaugusele. Nende kahe teguri omavahelise suhtega üritati valitseda või siis kontrollida rahvastiku liikumise mooduseid ja viise. Inimvabadustele keskenduvad arvamused kujunesid välja 1970ndatel kriitika ja vastureaktsioonina ruumiteaduse deterministlike ilmingute rõhutamisele. Neid arvamusi nimetatakse humanistlikeks teooriateks. Humanistliku geograafia seisukoht oli, et ruumiteaduse alusel inimkäitumise raudkindlate tõdede otsimine jätab inimloomuse tähendust määravad ning edasiviivad väärtused: loovuse ja omadused, arvestamata. Raudkindlate tõdede otsimise asemel toetasid need kriitikud lähenemist, mis uurinuks aspekte, mis on kõige silmatorkavamalt "inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused. Taoline lähenemine on annab
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus
kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4. Nimetage maa kui loodusressursi iseärasused. 5. Majandusteooria üheks loomise põhimeetodiks on abstraheerimine. Mida see tähendab
keskonnatingimuste muutumise pärast, kuigi see ei anna vastust küsimusele, miks dinosaurused said kõige rohkem kannatada. Kliima muutust omakorda seletatakse väga erinevalt, toodes erinevaid tõestusi, kuid senini ei ole olemas niisugust teooriat, mis seletaks, miks tänapäevane maailm on niisugune nagu ta on, miks ühed loomaliigid elavad siiamaani, aga teised surid välja. Need teooriad jäävadki ainult teooriateks. 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Allaby, M. 2009. Maa entsüklopeedia. Sinisukk, Tallinn, 256 lk. 2. Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A.; Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009. Imeline maa : entsüklopeedia : geoloogiline areng, hiidmandrid, kliima, pinnavormid, loomad, taimed. Koolibri, Tallinn, 576 lk. 3. Gornitz, V. 2009. Encyclopedia of paleoclimatology and ancient environments.
Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · piirangute teooria · õppiv organisatsioon Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes
Mis mulle aga lugemise juures väga meeldis, olid Gouldi kirjutatud juhised, näiteks „jäta nüüd meelde, seda vaatleme veel järgmistes peatükkides“. Ta suhtles lugejaga ja suunas teda märkama olulist, mis tegi raamatu lugemise palju personaalsemaks. „Vääriti mõõdetud inimest“ soovitan lugeda inimesel, keda huvitab, kuidas sajandeid tagasi pakuti lahendusi välja sellele, miks osad rassid ei ole nii intelligentsed kui teised. Lugeja peab olema valmis absurtseteks teooriateks, mis võivad teda täiesti vihale ajada, kuid samas ka aru saama, et uurijad püüdsid ainult seda tõestada, mis nende arvates oli õige. Seega soovitan lugeda raamatut omal vastutusel! 12 Pildid olulisematest lehekülgedest Pildil on võrreldud inimeste koljusid ahvide omadega. 13 Pilt 1. Mortoni lõppkokkuvõte kolju mahutavusest rasside järgi
järgult. Kultuuri allakäigu põhjustes pole teadlased seni veel kokku leppinud. Algselt arvati, et selle võisid põhjustada indoeurooplastest India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 5 aarjalaste sissetung Indiasse. Hiljem on kultuuri allakäiku seotud rohkem looduskatastroofide ja kliimamuutustega. Enim levinud teooriateks on laiaulatuslikud üleujutused, maavärinad, Induse või selle lisajõgede voolusängi muutumine. On arvatud ka seda, et kultuuri allakäigu põhjustas süvenev põud või põllumaade ülesooldumine liigse niisutuspõllunduse tõttu. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 6 3. AARJALASTE SISSETUNG INDIASSE: 3.1. Aarjalaste sissetung Indiasse:
ja joonistused. See on lihtne ent võimas meetod aitamaks inimestel saavutada arusaama holistilisest integratsioonist. LOOVUSE HUMANISTLIKUD DEFINITSIOONID Humanistlikud loovuse definitsioonid erinevad definitsioonidest, mis on postuleeritud teiste psühholoogiliste koolkondade poolt. Teised defineerivad loovust pigem kui teisest fenomeni mitte esmast sisemist inimlikku liikuma panevat jõudu. Neid teooriaid võib kutsuda "kompensatsiooni puuduste teooriateks". Nad sisaldavad traditsioonilist psühhoanalüütilist teooriat, mis väidab, et loovus on libiido sublimatsioon ehk seksuaalenergia juhtimine ühiskonna poolt heakskiidetud asendatud vormidesse. Freud (1925, 1958) uskus, et tsivilisatsiooni suurimad saavutused tulenevad libiido sublimatsioonist või inimese sisemisest seksuaaljõust. Idee, et Leonardo da Vinci lõi oma ülevad maalid, Michelangelo oma surematud skulptuurid, Shakespeare oma näidendid ja sonetid ja
IQ üldine tõus viimase kolmekümne aasta jooksul on kõige tõenäolisemalt tingitud olude ja toitumisvõimaluste paranemisest. Tõusis c 20 punkti. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Praktilise intelligentsuse teooriate olemus ja põhierinevus traditsioonilistest intelligentsuse käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta. Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost.
Kuid, nagu juba mainitud, võib suurt osa IV kvartali 1,8 miljardi kroonisest kasvust pidada siiski väga lühiajaliseks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/ rahapol/2000_03/1.html). 27 KOKKUVÕTE Käesolevas kursusetöös on uuritud raha seotust majandussüsteemiga Eesti raha ja rahapoliitika kaudu. Erinevate koolkondade käsitluste põhjal võib rahateooriaid üldistatult jaotada eksogeense ja endogeense raha teooriateks. Eksogeense raha teooriad väidavad, et keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle, s.t. ringluses oleva raha hulga üle. Endogeense raha teooriad seevastu on seisukohal, et raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju siin on tühine. Rahal on mitmesuguseid erinevaid funktsioone ja kvaliteetne raha on selline raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed. Seega, mida paremini raha oma
tõhustamiseks. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama. Tähelepanu pööratakse juhtimise sotsiaalpsühholoogilistele külgedele ja meetoditele, milledele eelnevad koolkonnad osutasid vähem tähelepanu. 48. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad 49. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: Kvantitatiivne juhtimisteadus - eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma- ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude juhtimisel, organisatsiooni finantsmajanduslike näitajate analüüsimisel. Operatsioonide juhtimine valdkond, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel, näit. laomajanduses, tööplaneerimise koostamiseks, tootmise planeerimiseks
küsimusele, mida tahtis antud tekstiga öelda selle autor. Niisiis on antud juhul õige tõlgendus niisugune, mis vastab autori kavatsusele (intentio auctoris). Tõlgendaja ülesanne on autori kavatsuse võimalikult täpne väljaselgitamine. Intentio auctoris kannab juriidilises tõlgendusteoorias seadusandja tahte nime. Tõlgendusteooriaid, mis tõlgenduse õigsuse kriteeriumina käsitavad seadusandja tahet, nimetatakse vahel ka subjektiivseteks teooriateks Mida ütleb tekst e. intentio operis Teine suund küsib aga selle järele, mida ütleb tekst. Niisiis on tegemist fiktsiooniga, kus tekst pärast selle loomist läheb ise laia maailma ja autori esialgsel kavatsusel pole interpreteerimise seisukohalt mingit tähtsust. Siin on õigsuse kriteerium teose enese suundumus või kavatsus (intentio operis). Traditsiooniline tekstikeskne või tekstitaotluslik lähenemine püüab määratleda teksti mõtet eelkõige selle enese
tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1. Traditsiooniline-tuleneb inimesest ja positsioonist 2. Karismaatiline-isiku omadustest 3. Seaduslik-reeglitest ja regulatsioonidest 34. 35. 36. Neoklassikalised juhtimisteooriad inimsuhete koolkonna teooriateks 37. H.Münsterberg, Mary Parket Follet, Elton Mayo inimressurssi koolkonna teooriad 38. Abraham Maslow, Douglas McGregor jt 39. 40. 41. Kaasaegsed juhtimisteooriad 42. 43. Süsteemiteooria · Organisatsiooni eduks on vajalik tegutsemine avatud süsteemina, mis reageerib väliskeskkonna mõjudele. · Organisatsioon on süsteem, mille kõik allsüsteemid peavad töötama efektiivselt ja üksteisega
Ta ei usalda oma alluvaid. Ta ei usu eriti oma töötajatesse. Juhil on pidev kontrollimise vajadus. Y teooria – juht, kes usub/eeldab, et tema töötajad on loovad ning usaldusväärsed. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni, mis aitab teha õigeid otsuseid ja suurendada org.-ni tõhusust. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: 3.1. Kvantitatiivne juhtimisteadus (Management science) …eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist – leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma- ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude juhtimisel, org.-ni finantsmajanduslike näitajate analüüsimisel. 3.2. Operatsioonide juhtimine (Operations management) – valdkond, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel, näit. laomajanduses, tööplaneerimise ja –
maailmamajanduses seda keeruline välja tuua, riigisiseselt lihtsam. 3. Tehnoloogiline koolkond – kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Sõjatööstus, Modelski, Thomson slaid: Militaarne tsüklilisus (viimane: globaalne konflikt?) 4. hübriidsed – eelmised kokkupanduna 2. Liberalism – kuidas tõlgendab tänapäevast süsteemi Liberalism kui RV suhete teooria jaguneb väga arvukateks teooriateks, aga antud juhul käsitleme süsteemiteooriat, mille puhul eristatakse kahte suurt valdkonda: 1) Liberaalne institutsionalism ↓ Režiimiteooriad – tänapäevast süsteemi püütakse lahti seletada režiimiteooria järgi, maailm koosneb režiimidest. Need on kokkulepetele tuginevad koostöövormid. Kokkulepped üldreeglina kuidagimoodi kirjapandud, põhimõtted fikseeritud. Ühelt poolt võivad olla institutsioonid ise, teiselt poolt institutsioonide
Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: · Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) · Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused
Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia – ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. 37 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele)
Need on need jooned, mis on tugevamini ja selgemini väljakujunenud, ja tihti on ka omavahel seotud. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned ja need võivad olla olemas, aga need ei ole piisavalt selged ja tugevad, et kasutada seda isiksuse iselooustamiseks. Need ei ole väga püsivad (tulevad, kaovad). See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. Seda laadi käsitlusi ongi hakatud nimetama isiksusejoonte teooriateks. 2) Raimond Cattell võttis järgmise etapi isiksusepsühholoogia arengus. Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Ta pani kõik sõnad ritta ja üritas katseliselt välja selgitada, milline tunnus on mingi teise asjaga seotud. Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit
tõenäolise tulemuse hinnanguna. Ootus on motivatsiooniline konstrukt nii iseseisvalt kui ka koos talle omistatava väärtusega. Reeglina hinnatakse mõlemat koos, kujundades sellega ootuste- väärtuste teooria olemuselt hedonistlikuks motivatsioonikäsitluseks Selle idee kohaselt valime võimalikest meeldivatest alternatiividest sellise käitumise, mis toob maksimaalse positiivse emotsionaalsuse.Ootuste- väärtuste teooriaid nimetatakse seetõttu veel ka tunnetusliku valiku ehk otsustuste teooriateks (Edwards, 1961). Nende valikute tegemisel lähtuvad inimesed eeldatavalt kulude- tulude hindamisest nii ootuste kui väärtuste osas · Tunnetusliku motivatsioonikäsitluse järgmine variant kannab eesmärkide püstitamise teooriate nime. Inimesed motiveerivad end tulevikuks eesmärke püstitades (Locke & Latham, 1990). · Eesmärgid on motiveerivad, sest nad 1) tõmbavad tähelepanu, 2) mobiliseerivad, 3) püsivust ja 4) strateegiaid
tervitada uue, naiseliku keele tulekut, mis lakamatult kummutab neid patriarhaalseid binaarseid skeeme, kus logotsentrism naisi rõhuda ja vaikima sundida püüdes mängib kokku fallotsentrismiga. Naiselik teooria Naiselik teooria tähendaks oma lihtsaima definitsiooni kohaselt teooriaid, mis tegelevad naiselikkuse tõlgendamisega. Feministlikust vaatenurgast on säärase mõtlemise viga selles, et ta on eriti aldis biologismi rünnakuile ja pöördub tihti kogemata hoopis teooriateks naissoo olemusest. sqamal ajal võivad kõige sihikindlamad konstruktsionistlikud teoooriad olla väga hästi mittefeministlikud. Näiteks Sigmund Freudi teosed on hiilgavaks näiteks teoorialoomest, 67 mis, olemata sugugi feministlik annab määrv aluse sooerinevuse mitteessentialistlikuks analüüsiks. Kuigi psühhoanalüüsi tuleb siiski veel loovalt ümber kujundadavastavalt
sõna tähenduse mõistmiseks vajalik? Kas kõikvõimalikud pisiasjad seoses koertega on olulised sõna "koer" tähenduse mõistmiseks? Kas iga kord koertest midagi uut teada saades tuleb meil koera mõiste tähendust uuendada? Seega kipub tähenduse entsükolpeediline teooria kujunema liiga entsüklopeediliseks. Ei see ega ka eelmised kaks teooriat pole tänapäevases kognitiivses psühholoogias kasutusel. Ühe käsitluse järgi tuleb neid kolme teooriat pidada tähenduse "klassikaeelseteks" teooriateks, millele järgneb "klassikaline" komponendiline teooria (Komatsu, 1992). Tähenduse komponendiline teooria: Lähenemine defineerimise kaudu Tähenduse komponendilist teooriat nimetatakse veel teisiti tähenduse definitsiooniliseks teooriaks. See teooria väidab, et tähenduse mõistmiseks tuleb sõnad jaotada tähenduskomponentideks, mis üksikult võttes on vajalikud ja koos piisavad sõnaga väljendatava mõiste defineerimiseks (Katz, 1972)
kasutamine. 2.4.3. Juhtimise kvantitatiivsed teooriad70 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad hakkasid levima Teise maailmasõja ajal, mil Inglise ja USA armeedel oli vaja tõhustada oma armeede varustamist ressurssidega. Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni, mis aitab teha õigeid otsuseid ja suurendada seeläbi organisatsioonide tõhusust. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: · kvantitatiivne juhtimisteadus (management science), · operatsioonide juhtimine (operations management), · infosüsteemidega juhtimine (management information systems).71 2.4.3.1. Kvantitatiivne juhtimisteadus Kvantitatiivne juhtimisteadus eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist. Kuigi Eestis kasutatakse vaadeldava teoreetilise suuna nimetusena valdavalt juhtimisteadus, on seda kritiseeritud kui ühekülgset lähenemist juhtimisele
annaabi.ee 
