mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks
Ning teisest küljest võime võtta loodusest kõik, mida hindame kasulikuks olemisele ja mõistlikule elule. Igal inimesel on looduse kõrgeimate seaduste kohaselt õigus teha seda, mida ta usub enda huvides olevad." John Locke: ,,Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale." ,,Jgaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda." David Hume: ,,Inimese elu juhib harjumus." Jmmanuel Kant: ,,Kogemus ilma teooriata kobab pimeduses, teooria kogemuseta aga on tühipaljas intellektuaalne meelelahutus." G.W. Hegel: ,,Kireta pole võimalik luua midagi suurepärast." Jean-Jacques Rousseau: ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Arthur Schopenhauer: ,,Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini." John Stuart Mill: ,,Üks inimene, kes usub millegisse on sama tugev kui 99, kellel on kõigest huvid."
kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse-keskne; religiooni staatus on pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1. Empiiria, empiiriline uurimistöö uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab
Näiteid. Et kui on mingi stiimul, mis viib teatud aistinguni, siis selle stiiumuli tunneme ära teooria vahendusel. Teooria äratundmise mitteteadvustamise korral on teadmine vaikiv. Falsifikatsionismi seminari küsimused: 1. Kuidas tuleks Popperi arvates asuda lahendama induktsiooniprobleemi? Kuidas ta kirjeldab induktiivse loogika raskusi? Popperi järgi ei saa ilma teooriata vaatlusi teha, sest need ei tugine millelegi(vaatlus peab olema ju selektiivne, millelegi suunatud, peab olema kindel objekt). Teiseks kui õigustada induktsiooni induktiivselt(a posteriori, kogemus), tekib vigane ring, sest see peaks toetuma ju sellele printsiibile endale. Kui aga õigustus on a prioorne, siis on aluseks pime usk. Popperi järgi ei saa induktsiooniprobleemi rahuldatavalt õigustada
DURKHEIM(ENESETAPU UURIJA) Ühtesid sotsiaalseid fakte saab seletada teiste sotsiaalsete faktide abil. Ta väitis, et seletavask faktiks on sotsiaalne integratsioon. Sotsioloogilised teooriad: Ühiskonna uurimine algab üldiste arusaamadegaselelst kuidas ühiskonnaelu on korraldatud ja kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011 (vaesus, koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad. Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1
Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused. Huvi kandus terviktüpoloogialt osalisele tüpoloogiale, hakati uurima konkreetset kategooriat eri keeltes. Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Tänapäeva keeletüpoloogia teemad --hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 19
Kõige kuulsam neist on kindlasti Charles Darwin, kes lõi evolutsiooniteooria, milles kõik loomad peavad olelusvõitlust, konkurentsivõimetud isendid surevad välja ning edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. Ilma selle teooriata poleks bioloogial mingit alust. Teine väga kuulus ja oluline bioloog on Louis Pasteur. Tema avastas, et käärimine tekib organismide tegevuse tulemusena, tegi algust piima pastöriseerimisega, lõi eeldused Listeri revolutsioonile antiseptilises kirurgias ja alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust. Karl Ernst von Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut
Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Induktsionismi kriitika Induktsionismi järgi toimib teadus nii, et kõigepealt kogutakse vaatlusandmeid, millest siis induktsiooni teel järeldatakse seadusi ja ennustusi. Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei
pigem langenud. Teaduse põhikomponendid: 1. Empiiria - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria - olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta KOOLIASJAD onenote Page 2 Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid: 1. Kirjeldamine Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. 2. Seletamine Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise
" (Krull, 1993) Moekirjanikuna kohandab ta ennast, eriti viimaste raamatute puhul, lugejaga ning pöörab suuremat tähelepanu retseptsioonile, muutes teksti pinnalisemaks, vähem salapäraseks. Teadvustades müügistrateegiaid, teeb ta enesest kui autorist teadlikult kauba, moodsa müüdi. Tiit Hennoste kirjutab pettumustundega uuematest Undi teostest, et need on "pigem kellopeli apelsiinit, väga kergesti analüüsitavad, selged ja lihtsad illustratsioonid. Lugedes neid ilma alloleva teooriata tunduvad nad igavad ja tühjad, tekitades raskesti sõnastatava postmodernistliku pilgu efekti... Unt ise liikus järjest enam ära... Esiteks ikka edasi juba varem alustatud suunas, mis viis hingemaailmast kirjanduse sisse, kirjutama pastisse, nautima omaenese verbaalset osavust, tegema romaani kirjutamise vaevadest (Öös on asju) ja ümber kirjutama Kollast kassi... Ja teiseks: Eestist ära, postmodernse Euroopa/maailma psühhograafiasse ja sotsiograafiasse
Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2
– Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. • Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992
Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on
Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on
toetab või takistab ka erinevaid tõlgendusi. 2) Ajaloolase isiksus. Ajaloolase isiksuse omadustest – so tema võimetest, tema ideelis-kõlbelistest vaadetest (kui äraostetav on inimene) oleneb just see, millisele seisukohale ta uuritava-kirjeldatava suhtes asub. Iga uurija seisukoht on alati sotsiaalne, olenemata sellest, kas ta ise seda tunnetab ja tunnistab – ükski uurija pole teooriata. Subjektiiv-individuaalne faktor määrab lõppkokkuvõttes ära, millisele positsioonile uurija asub, millised meetodid ta valib ja milliste kategooriate alla ta viib faktid. NB! - ajaloolase aususe ja konjunktuurluse probleem! 3) Ajalooteaduse hetkeseis. Et ajaloolane asuks antud probleemi uurima, on vähe sotsiaalsest tellimusest ja ajaloolase subjektiivsest soovist. Peavad olema ka objektiivsed tingimused antud probleemi lahendamiseks – teadus peab olema selleks küps
Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on
Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike teooriata puhul ei piirdu õpitava meeldejäämine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid hõlmab alati ka aktiivset tähenduse konstrukteerimist. Konstruktivistlike mälmudelite kohaselt oleneb õpitava materjali meelespidamise sellest, mil määral suudavad õpilased aktiveerida olemasolevad kognitiivsed struktuurid või kuivõrd suudavad nad luua uusi struktuure õpitava hõlmamiseks ja sellele hilisema ligipääsu tagamiseks.
peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky'likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika.
mälu”. • Erinevad põlvkonnad osundavad erinevatele sündmustele, eelkõige neile, mis on leidnud aset nende nooruseas. Puuronen noorsoouuringute paradigmadest: “positivismid”, realismid, konstruktsionismid Positivismid: • Guba ja Lincoln: positivismi ontoloogilised eeldused on lihtsakoeliselt realistlikud. • Positivistlikud ideed olid aluseks esimestele sotsiaalse maailma teaduslikele uuringutele. • Comte: ilma teooriata andmekogumine on pime. • Loogilisel positivismil baseeruv sotsiaalteadus eeldab siiski, et ka ainult andmekogumine on võimalik. • Põhiküsimus: kuidas mõõta tegelikku maailma võimalikult täpselt. Realismid: • Kõik realismid eeldavad, et reaalsus eksisteerib sõltumata inimestest ning reaalsust liikumapanevaid jõude pole võimalik otseselt jälgida. Selle asemel tuleb püüda leida
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei
surma. On üks, mis kindlalt Leonardo tehtud: 1495. a. paiku visandas ta kahe poolega värava, mis oli varustatud väikeste luukidega vee laskmiseks lüüsikambrisse või sealt välja. Varem olid lüüsiväravad tõstetavad ja langetatavad. 1497 ehitati seesuguste väravatega lüüsid Milaano kanalile, mille insener Leonardo oli. Tegi palju täiustusi tekstiilimasinatele, mis tulid käiku pool sajandit pärast tema surma. Pidas tähtsaks teadmisi. Praktikal ilma teooriata pole väärtust: oma tegudest sissevõetu, kui ta neist aru ei saa, on otsekui meremees, kes astub laevale, millel puuduvad tüür ja kompass, iial ei või teada, kuhu see sind kannab. Lepnardo da Vinci oli õppinud maalikunsti, kuid ei rahuldunud sellega. Tahtis mõista kunstiteoses kujutatava olemust. Uuris valgust, liikumist. Samas oli tema inseneritegevuses kätketud tragöödia. Ta oskas küll leiutada masinaid igaks otstarbeks, suutis neid ka väga hästi
Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4.Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1
Feministlik teooria ja kunst. 20. sajandi naiskunstnikud on võidelnud meestekeskses kunstimaailmas võrdse kohtlemise eest kunstnikena. 1970ndate alguses kirjutas Linda Nochlin essee "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke". Postmodernistliku mudeli aktualiseerumisega tõusis 1980ndate New Yorgis esile palju noori naiskunstnikke, kelle tegevust on hakati ka tunnustama: näiteks 1990. aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega. Max Ernst Näiteks:
riigivõim, tootlikkus, haruldus, tulevaste hüvede hinnang, tegevusreeglid. Peamine tegevusvaldkond rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Majandustsüklite uurimine, kasutades matemaatilisi võtteid. Wesley C. Mitchell (1874-1948) Rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Majandustsüklite probleemide uurimine, kasutades matemaatilist analüüsi. Lähenes majandusküsimustele empiiriliselt („empiirik ilma teooriata”). Tsükli faasid (depressioon, elavnemine, tõus ja retsessioon).
mõttemudeleid. • Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. • Tänapäeva keeletüpoloogias päevakorral nt: – suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. TERMINID: Noam Chomsky- on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Teooria – uute ideede loomine, olemasolevate ideede analüüs ja süstematiseerimine. Ütleb kuidas asjad peaksid loogiliselt võttes olema. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus sotsiolooge tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige
1997. aastal valminud Educatoriumis, mis on Utrechti ülikooli hoone. [7] 1995. aastal kirjutas Rem Koolhaas uue raamatu ,,S, M, L, XL", mis võtab kokku 20 aastat tegutsenud OMA projektid ajal, millal arhitektuur on vaid kõrvalvaataja majanduse ja globaliseerumise kõrval. Raamatu ühes essees käsitleb Koolhaas probleemi suurte hoonetega pilvelõhkujatega. Peamine probleem on teooria puudumine mis on maksimum? Ainus viis ilma teooriata seda teada on suuri vigasid tehes. [5] See ei jäänud muidugi viimaseks raamatuks. Koolhaasi või tema firma poolt ilmub praktiliselt iga aasta midagi. Rem Koolhaasi eramute puhul ei saa mööda vaadata Bordeaux' villast, mis on välja toodud ka Richard Westoni raamatus ,,Key Buildings of the 20th Century". Bordeaux villa on ehitatud 1998. aastal Prantsusmaale vaatega Bordeaux' linnale. Villa on projekteeritud vanemale
Teooria kriitiline pool puudutab arvusid ja väärtusi, mis on omal viisil seotud ka tulevikuga. Teooria ilma praktikata on poolik. Samas praktika ilma teoreetilise orientatsioonita annab heuristilisi elamusi, aga ei võimalda leida nähtustele seletust, mistõttu jääb arusaamatuks ka asjade sügavam tähendus. Seega ei ole teooriat ilma 12 empiirilise osata ja empiirilist osa ilma teooriata, teaduslikul teadmisel on olemas mõlemad pooled. Empiirilise osa abil saame uusi tähelepanekuid ja kontrollitakse ning tõestatakse teooria paikapidavust. 1.4 Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu Tinglikult võib teadustööd jaotada uurimusteks ja üldistusteks. Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne
Näeme asju, mida me tahame näha vs isepäised faktid. * muidugi ei saa ka teooria läbi ilma faktideta, aga faktid iseenesest ei ütle mitte midagi. Neid lugeja alati tõlgendab. Ohuks on see, et ta tõlgendab neid sügavalt järele mõtlmata, n-ö. tavatarkusest. # Kanepi kasutamine noorte seas -> Parem: teadlik suhtumine, faktide tähenduse otsimine läbi selle, et nad seatakse teoreetilisse konteksti. * teine probleem: ilma teooriata ei saa sotsioloog ka arendada oma n-ö. uurimusagendat (,,päevakord" ~ programm, kava), vaid jääb reageerima tellijate soovidele. # samas: tellija pole enamasti eriti pädev seda ütlema, missugust teavet ta tegelikult vajaks. Sotsioloog peab oskama uurimusteemas näha uurimusprobleemi, selle leiabki läbi selle, et teema asetatakse teor. konteksti. (nt. ukrainlased: mis on niisiis rahvus?) Nagu läheks arsti juurde: ,,mul on siin raha, tehke näiteks kardiogramm."
annaabi.ee 
