Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud.
Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud.
KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud
Päikeseenergia Elektri ja soojuse Saksamaa ___ Saastust ei teki Tehnoloogia on kallis Taastav tootmiseks Itaalia ____ _____ Alternatiivne Prantsusmaa Maa sisesoojus Elektri ja soojuse Tektooniliselt Jaapan Surve Kasutusala on väike, mis energia taastuv tootmiseks aktiivsed Uus-Meremaa ____ ____ keskkonnale väike saadakse piirkonnad Island Bionassienergia Elektri ja soojuse Igal pool, kus Brasiilia ______ _____ Saasteaineid tekib Saadav energiahulk
Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217 m Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m Haanja Kõrgustik Suurmunamägi 318 m 7. Selgita mõisted: a) platvorm tektooniliselt väheliikuv ulatuslik maakoore osa, mis koosneb kurdunud kivimitega aluskorrast ning kurdumata kivimite ja setetega pealiskorrast. b) pealiskord aluskorda kattev kurrutamata kivimitest koosnev platvormi pealmine osa. c) aluskord platvormi alumine osa, mis koosneb kurrutatud kristalsetest kivimitest ning ulatub sügavale maapõue. d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete.
vulkaanid, kus lõhedest voolab laava välja rahulikult (Hekla ja Laki vulkaan Islandil). Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel ookeanipõhjas, kus maakoor on õhuke. Seal ulatub osa neist saartena üle veepinna, näiteks Hawaii (Mauna Kea) Roheneemesaared jt. Ka need vulkaanid tegutsevad suhteliselt rahulikult. Vulkaan: Mauna Loa Hawaii saared kujutavad endast ürgsete kilpvulkaanide tippe mis ulatuvad üle ookeanipinna. Saarestik asub tektooniliselt aktiivse kolde kohal. Arvatakse, et selliseid koldeid on maakeral u. 30 ja nad on pidevalt seotud Maa siseprotsessidega. Laamade liikumise tõttu tüürivad tektooniliselt aktiivse kolde kohal kujunenud vulkaanid aeglaselt loode suunas ja jälle voolab laama maakoorelõhedest ning moodustub uus vulkaan. Hawaii on arhipelaagi noorim saar ja kasvab veel tänapäevalgi tänu vulkaanide lõõridest väljuvatele laavavooludele. Hawaii saare moodustavadki 5
kõrgust tõsteti viie meetri võrra. Loodusvöönd / loomad Lehtmetsa piirkond. Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. 10% pindalast on kaetud istutatud männi- ja paplisaludega. Palju kasvatatakse aedvilju ja marju (peamiselt maasikaid), millega varustatakse tervet Euroopat. Kasvatatakse palju Hollandi küülikuid, mis on koduküüliku vanim tõug üldse. Umbes miljon lüpsilehma. Huvitavat Tektooniliselt vaikne piirkond. Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed
panna päikesepuudus Hispaania, a vahel paljudesse , väike Itaalia, Hiina, kohtadesse, energiahulk Kreeka tasuv USA, Tektooniliselt Saastevaba, Filipiinid, aktiivsed Geotermaalen tasuv, taastuv, Vajab teatud Uus- piirkonnad, ergia keskkonnasõbr hooldust Meremaa, laamade
Päikeseenergia võimalus panna päikesepuudus, Hispaania, vahel paljudesse väike energiahulk Itaalia, Hiina, kohtadesse, tasuv Kreeka Tektooniliselt Saastevaba, tasuv, aktiivsed USA, Filipiinid, Vajab teatud Geotermaalenergia taastuv, piirkonnad, Uus-Meremaa, hooldust keskkonnasõbralik laamade Mehhiko, Itaalia lahknemine
3)Liugservad- *maavärinad *peale nihestumist üks laam kukub allapoole. MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED *Maa sisejõud poolt pühjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuute aladega. *Makera kerge põhjustab- maismaa pindala suurenemine, ranniku lähedased saared võivad muutuda ps., madalast rannikumerest lahtedest võivad tekkida järved. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS. *KILP- platvormiosa, kus paljunduad aluskorra vanad krist. kivimid. *PLATVORM- tektooniliselt stabiilne ala, millel võib esineda kõikuvliikumisi. MAAILMAMERE PÕHJA RELFJEEF 1-mandrilava e self- mandrite veealune jätk, mille sügavus polerohkem kui 200m.Kõik mmerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfis. 2-mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjas. 3.ookeanipõhi 3a-süvikud- tekkinud ook. laama liikumisel mand. laama alla 3b-vulkaanilised saared/mäed nn kuuma punkti piirkonnas.(KUUMAPUNKT- süva vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamis kolle NB
Samas ei tohi ka unustada seda, et kunagi Eestit katnud jääajajärgne vesi kaalus samuti midagi ja avaldas seega ka mõju maakoore kerkele. 10 4. Kokkuvõte Käesolevast referaadist selgub, et miski siin maailmas ei ole täpselt ette nähtud ja alati võib juhtuda teisiti, kui inimene ette võib ennustada või ette võib näha. Nii on ka maavärinatega, kugi me kõik teame, et Eesti asub tektooniliselt väheaktiivsel alal, ei saa me siiski välistada maavärinate tekkimist neis nõndanimetatud tektooniliselt väheaktiivsetes piirkondades. Samas, kui me teame, et ka Eestis on toimunud maavärinaid, siis on meil jälle juures üks faktor, mis võib vähesel määral muuta paljusid protsesse ja kui neid väikesi faktoreis palju tuleb ja me neid ei arvesta, siis võivad meie teooriad minna upakile. Kuid siiski millised teooriad? Mõelgem siinkohal vanadele jõeorgudele ja neis asuvatele setetele
Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), Seda tähistatakse 3.ndal märtsil. Tangoo-no- sekku on poiste püha,mida tähistatakse 5.ndal mail. Tanabata, mis on tähefestival, mida tähistatakse 7 juulil. Need pühad on ühed tähtsamad Jaapanid ja igat püha tähistatakse erinevate traditsioonidega. Jaapani Loodus Jaapan on tohutult ilus maa. Olgugi,et pinnamood on väga mägine. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku. Tuntumad loomad : korallkalad, merilõvid,nokisvaalad,pruunkaru jne Vaatamisväärsused Jaapanis Kui soovid Jaapani kunagi külastada, siis tuleb sul kindlasti ära vaadata
Epitsenter on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt. Pindmiste ja tehislike maavärinate puhul laguneb kolle epitsentriga enam-vähem kokku. Hüpotsenter jääb tavaliselt maakoore piiresse, s.o kuni 60 kilomeetri sügavuseni maapinnast.Mõnedel juhtudel võib süvavärina kolle paikneda vahevöös kuni 700 kilomeetri sügavusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 8 Kõige tugevamad ja ohtlikumad maavärinad on seotud tektooniliselt ja vulkaaniliselt aktiivsete maakoorelaamade servadega. Eriti just laamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvad ehk nn pusklevad laamad tekitavad maakoorekihtide deformatsioone- kurde, nihkeid ja murranguid. Selliseks tektooniliselt aktiivseks piirkonnaks on Vaikset ookeani ümbritsev kurdmäestike(Andid, Kordiljreerid, Aeluudid) ja saarkatte(Kuriliidid, Jaapan, Filipiinid, Melaneesia) vöönd.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 2.2.Määvärina tegevus
ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse tavaliselt väga kõrgete laineharjadega ookeanilainete seeriaid, mis läbivad pikki distantse. Tegelikult võivad tsunamid tekkida ka järvedes. Ookeanides võib tsunamide kiirus ulatuda üle 800 km/h. Tsunami lainete kõrgus kallaste läheduses on keskmiselt 9 meetrit, kuid kõrgeimad võivad ulatuda ka 30 meetrini. Miks tekivad ja mis vormis esinevad Tsunamid tekivad põhiliselt tektooniliselt tekkinud maavärinatest, mille tugevus on suurem kui 6,5 palli ja fokaalkaugus madalam kui 50 km. Siiski ei ole kõik veealused maavärinad tsunamide tekitajad. See sõltub mereveesamba liikumise iseloomust ja ulatusest. Põhilised tsunamilised nähtused on: Merevee vertikaalsed liikumised , mis on põhjustatud veealustest maavärinatest, mis toovad kaasa järsu maakoore murrangublokkide liikumise merepõhjas; Veesamba horisontaalsed liikumised, mis on põhjustatud maavärinatest
7. Mida me loeme geosünklinaalideks ? Maakoore ulatuslikke suhteliselt liikuvaid ja tugevasti liigestatud väljavenitatud kujuga alasid, mida iseloomustab settekivimite suur paksus, aktiivne seismilisus, magmatism ja metamorfism. Nad asetsevad suhteliselt jäikade maakoore massiivide platvormide vahel. 8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi. 9. Mida nimetatakse kilbiks, mida lavaks ? Platvormide selliseid piirkondi, kus platvormi arenguetapil on ülekaalus kerkimisliikumised ja pealiskorra kivid praktiliselt puuduvad, tuntakse kilpidena;
Puudused: ohtlik transportida(rõhk), esineb suur) Ei peaks nii palju Meil on põlevkivi, millest koos naftaga Pikemas ajas Rajamine väga kulukas odavam kvootidele on lihtsam energiat toota Kasulik tektooniliselt aktiivsetes kulutama ja mille jaoks on piirkondades, taastuv EN allikas infrastruktuur juba Piiratud kasutuspiirkond olemas Üle 25% energiabilansist: Island, Täidetakse EL suured kulutused Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, direktiivi tuuleparkide rajamiseks Jaapan lihtsamini Biomassienergia
kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime
mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas. 1.4. Maavärinad Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat. Aeg-ajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō
Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra
Tserski mäestik on mäestik Venemaal Sahhas (Jakuutias) ja Magadani oblastis. Tserski mäestik kulgeb loode-kagu suunas. Selle kõrgeim tipp Pobeda mägi on 3003 meetri kõrgune. Mäestik on tekkinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tektoonilise plaadi piirile. Selle piiri loomus on siiamaale välja selgitamata. Oletatud on nii seda, et mäestiku piirkonnas liiguvad laamad teineteisest eemale, kui ka seda, et mäestik on tekkinud laamade kokkusurumise tulemusena. Tserski mäestik on tektooniliselt aktiivne. Mäestiku avastas 1926. aastal Sergei Obrutsev, Vladimir Obrutsevi poeg, ning nimetas selle maadeavastaja ja geograafi Jan Czerski järgi. 3 1.2.2. Verhojanski mäestik Verhojanski mäestik on mäestik Jakuutias. Mäestiku pikkus on umbes 1200 km, laius 100250 km, põhjaosa kulgeb põhja-lõuna suunas, lõunaosa kaardub loode-kagu suunda. Mäestiku kõrgus on lõunaosas keskmiselt 20002300 maksimaalselt 2389 meetrit, põhjaosas keskmiselt 300
liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord
aluspõhjas täielik. Enam-vähem terviklikult, suuremate lünkadeta, on esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub sellel veel küll liivakive, kuid nende täpsem vanus pole esialgu päris selge. Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis. Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib Baltikumis settelünk, siis võib öelda, et paleozoiline aegkond algas Ida- Euroopa platvormi loodeosas tektooniliselt väga ebastabiilses olukorras. Kõrvuti merega kaetud aladega Ievisid laialdased mandrilised piirkonnad. Üldse kuhjus kambriumi ajastul setteid Baltoskandiast osaliselt katnud laiutises meres Norra ja Rootsi aladelt üle Poola, Baltikumi ning kirdes Valge mereni. Põhjas haaras see meri osalt ka Balti kilbi lõunapiirkondi, lõunas aga ulatus Ukraina kilbini ja ümber viimase kuni Musta mereni. Ligikaudselt näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi
Majanduslik otstarbekus. Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja Keibu lahe äärne vana karjääriala. Tuumaenergeetika mõju keskkonnale hinnatakse üheks väiksemaiks võrreldes kõigi teiste
kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra.
Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra
Näiteks Uuralid märgivad kungist laamade põrkepiirkonda. Mäestikud koosnevad enamasti moondekivimeist, esineb ka vulkanismi, mistõttu võivad ka tardkivimid olla laialt levinud. Mäestike jagatakse vanadeks ning noorteks. Selle klassifikatsiooni aluseks on kurrutustsükkel, mis vastava mäestiku tekitas. Mägismaa - Ebakorrapärase pinnamoega mägine ala, kus vahelduvad teineteisega mäeahelikud, üksikud mäemassiivid, lavamaad, mägedevahelised ja sisemägised nõod. Mägismaad tekkivad tektooniliselt aktiivsetes piirkondades. Mägismaale on iseloomulikud suured absoluutsed kõrgused ja väikesed suhtelised kõrgused. Tüüpilised mägismaad on Armeenia mägismaa, Iraani mägismaa ja Tiibeti mägismaa. Mäestike teke - Mäestikud ja mägismaad on tekkinud kauges minevikus ja tekivad tänapäevalgi laamade servades. Maakoore liikumise tagajärjel painduvad kivimikihid seal kurdudeks või kerkivad ja vajuvad piki maakoorde rebitud lõhesid.
Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa. Klindisaar klindiplatoost saarena eristuv osa. Klindisaart ülejäänud klindiplatoost eraldav väin peab läbi lõikama vähemalt ühe seda katvatest kivimilasundeist. Klint pankrannikul esinev ulatusliku levikuga aluspõhjaline rannajärsak, võib olla osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm. Kukersiit Eestis kaevandatav põlevkivi. Lade teatud piirkonnas geoloogilise ea jooksul moodustunud kivimid; lademe nimi on tuletatud kohanimest, kus lade on tüüpilisel kujul esindatud. Ladestik ladestu alajaotus, vastava ajastiku jooksul moodustunud kivimid; ladestiku
Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne). Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas
nende vahele veel nn. graniitne ja keskmistest kivimitest koosnev kiht. Kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistelt madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Ofioliitne kompleks on aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment, mis on tektooniliselt mandrite peale lükatud. 19. Ookeanikoore teke ookeani keskahelikus ja hävimine subduktsioonivööndis. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli käigus. 20. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Kontinentaalne koor
P Paekallas, vt klint. Pank e järsakrand - mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak. Pankrannik - Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist. Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid. Pinnakate - aluspõhja katvad kobedad setted (moreen, kruus, liiv jm). Platoo, vt lavamaa. Platvorm - tektooniliselt püsiv maakoore osa, koosneb kurdunud kivimitest aluskorrast, seda katvast kurdumata kivimitest ja settekivimitest pealiskorrast. Polaarpäev - periood, kui päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaarpäeva pikkus oleneb geograafilisest laiusest Polaaröö - periood, kui päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaaröö pikkus oleneb geograafilisest laiusest.
annaabi.ee 
