Vesinik ja Hapnik | Elementide levik looduses (0)

VESINIK JA HAPNIK
- tähtsamad mittemetallid
VESINIK hydros - vesi
Hydrogenium genos - tekitaja
HAPNIK oxy - oksiid
Oxygenium genos - tekitaja
Sümbol – H
Lihtaine valem - H
I Aatomi ehitus
- on esimene element. Paikneb I perioodis IA
rühmas.
H +1| 1)
aatom
p= 1
é= 1
n= 0
m= 2
Reaktsioonides loovutab oma ainsa é, seega
vesiniku ioon Hon tegelikult prooton .
II Looduses
a) lihtainena Maal ei esine. Hon palju kosmoses. Ta esineb tähtedes, tähtede vahelises gaasis, kosmilises kiirguses jne.
Umbes 90% kõikidest universumi aatomitest on vesiniku aatomid .
b) ühenditena on laialt levinud. Kõige tuntum ühend on vesi. Ta kuulub kõikide looduslike kütuste, süsivesikute, rasvade ja valkude koostisesse.
III Füüsikalised omadused
*on kõige kergem gaas .

• 14,5 x kergem, kui õhk
  
• 16 x kergem, kui hapnik.
  

M (õhk) = 29 g/mol 14,5
M (H) = 1 x 2 = 2 g/mol
M (O) = 32 g/mol 16
- värvuseta, lõhnata, vees lahustumatu
keemistemperatuur ktº = -253ºC
IV Keemilised omadused

• tüüpiline redutseerija, nii nagu kõik metallid. lihtaine ühendid
  

H- 1 é = H
1. Reageerib peaaegu kõikide mittemetallidega - tekivad gaasid.
+ -
H+ Cl= 2HCl
lihtainete o.a. on 0. Hon redutseerija ja loovutab 1 é
2. Ei reageeri metallidega:
H+ Ca ≠
3. H reageerib vähem aktiivsete metallioksiidides oleva hapnikuga. Teda saab
kasutada metallurgias.
CuO+ H= Cu + HO
Sümbol – O
Lihtaine valem O
I Aatomi ehitus
- kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA
rühmas.
O +8| 2)6)
p= 8
é= 8
n=8
Reaktsioonides enamasti ei loovuta elektrone. Liidab 2 é, seega miinimum o.a. on –II.
II Looduses
a) lihtainena on väga levinud, moodustades ~20% õhu koostisest.
b) Ühenditena on Hapnik Maakoores kõige levinum element, moodustades ombes poole maakoore massist. Hapnikku esineb ka õhus:
Õhk - CO~ 0,03%
Pinnases: nt. liiv- SiO; paas CuCO
Vesi: HO
III Füüsikalised omadused
- värvuseta, lõhnata, vees vähelahustuv gaas .
veidi raskem kui õhk:
M (O) = 32 g/mol
M (õhk) = 29 g/mol
ktº = - 183 ºC
IV Keemilised omadused
- kõige tuntum oksüdeerija
O + 2 é = O
lihtaine ühendid
1. Hapnikus oksüdeeruvad aktiivsemad (ja põlevad) peaaegu kõik lihtained
a) mittemetallidega → oksiidid ( happelised )
2-
S + O= SO
b) metallidega → oksiidid (aluseline)
2Cu + O= CuO
2. Hapnikus põlevad paljud liitained , näiteks piiritus, maagaas, naftasaadused jne.
nt. maagaas ( metaan ) CH+2O→ CO+ 2HO
*tekib 2 oksiidi
Elementide levik looduses
a) 8 elementi moodustavad 99,8% maakoore massist, kõik ülejäänud elemendid aga vaid 0,2%
Al, Fe, Ca, Na, Mg, K + O ja Si
6 metalli 2 mittemetalli
b) Õhk
~ 78% (~) on N
~ 21% ( ~) on O
~ 1% on väärisgaasid jt, sellest 0,03% on CO
Väljahingatavas õhus on 4,4% CO-te (süsihappegaas).
Universum , sh ka Päike, koosneb põhiliselt Vesinikust, millele järgneb Heelium .
c) Inimorganismis on 90 keemilist elementi. Neist kõige levinumad on C, H, O, N, P, S.
Vesiniku isotoobid
Isotoop – erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomi tuumas).
Vesinik esineb looduses mitme isotoobina.
Tavaline vesinik e. prootium (
H) – aatomituumaks on prooton.
H aatommass = prootoni massiga (~1 amü)
Raske vesinik e. deuteerium – looduses vähesel määral (tähis H ehk D). Aatomi tuumaks on 1 prooton ja 1 neutron (aatommass ~ 2)
Üliraske vesinik e. triitium (
H ehk T) – aatomi tuumad koosnevad 1p -st ja 2n –ist. Aatommass ületab tavalise H aatommassi ~ 3 korda. Radioaktiivne, looduses esineb väga vähe.
Hapniku allotroopsed teisendid
Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroobina).
O – atomaarne e. monohapnik
O – dihapnik e. tavaline hapnik
O– trihapnik e. osoon