Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
R - gaasijoa pöörlemisraadius, m. Tegur 2/R on tsentrifugaaltegur, mis iseloomustab osakese sadenemiskiiruse suurenemist võrreldes gravitatsioonilise sadenemidega. Tsükloni arvutuse lähteandmed on: - gaasi mahtkiirus ja füüsikalised omadused - tolmu sisaldus ja osakeste suuruse jaotus - vajalik puhastusaste. Arvutuste alusel määratakse tsükloni diameeter D ja selle alusel valitakse tsükloni tüüp ülejäänud standardmõõtmetega. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega (15-25 m/s) puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tsükloni puhastusaste oleneb tolmuosakestele mõjuva tsentrifugaaljõu suurusest ja kasvab viimase kasvades.
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites
, mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda, mille eraldamine ja paigutamine tekitab omakorda probleeme. Gaasi puhastusefekt on ~90%. Keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist märgatavalt. Väävliühendite eraldamine tselluloositööstuse tehnoloogilistest heitgaasidest on olnud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Tselluloosi tootmisel leeliselises keskkonnas (nn. sulfaatmeetodil) eralduvad tehnoloogilise protsessi mitmesugustes staadiumides (aurutamine, oksüdatsioon, lahustamine, pesemine jt
a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid ( SO 2 ): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid ( NO X ): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika.(määrusega kehtestatud piirväärtused) Saasteallikate allutamiseks kontrollile on kehtestatud lubade ja aruandluse süsteem. Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem. Tsüklontolmupüüdurites sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu toimel. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tolmufiltrid- puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtermaterjali, kus sõelaefekt ning osakeste põrkumine filtriva pinnaga. Erineva suurusega tolmuosakestele valitakse erinevad
niklit, kroomi, vaske, tsinki, vanaadiumi, tsirkooniumi jt. metalle. Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. SNCR-protsess (Selective Non Catalytic Reductian, selektiivne mittekatalüütiline taandamine) Põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-C) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas - madalamatel temperatuuridel ammoniaak ei reageeri eraldub atmosfääri, kõrgematel temperatuuridel aga tekib lämmastikmonooksiid (NO). Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. 4.Reovete koostis ning omadused
..................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust
h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks. j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2
jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; · Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; · Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine, anaeroobne käitlus · Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; · Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine Jäätmekäitluseelistused: · Ei eksisteeri ühe ja ainsat parimat käitlusviisi · Vastuolud käitlusmeetodite vahel · Alati unikaalne · Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka · Prügila- viimane ja kõige kallim jäätmekäitlusviis jäätmetekitajale
okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva
– elavhõbe, plii, kaadmium, kuuevalentne kroom ja tule levikut pidurdavad PBB ja PBDE ained. JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU • Jäätmevooks nimetatakse jäätmete kulgu tekkekohast käitlusse ning lõpuks prügilasse. • Jäätmete liikumise teekonnal on PALJU osalisi: – Jäätmetekitaja (igaüks meist) – Majahoidja, kojamees, koristusfirma (koristab meie tagant) – Prügivedaja (viib ära meie prügi) – Jäätmekäitleja (teeb meie jäätmetest midagi kasulikku?) – Prügila (see peaks olema viimane puhkepaik prügile; aga ära unusta, et eksisteerib ka prügila jäätmevoog ning osa materjale tuleb sealt tagasi kasutusse!) • Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. • Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga
muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7 Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2. Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond
seemnete levitamiseks. Rakkude elutegevus toimub vesilahustes. · Hoovused. 2. Keemilised: · Niiskus, · Atmosfääri gaasid, · Soolsus ookeanides 3,5%, soolajärvedes, Surnumeres <30%, Läänemeres 2-6%, osmoos vee kandumine lahjemast lahsuest kangemasse. · Toitained põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik. · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vabade vesinikioondie arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. pH <3 ahjustuvad taimede juured, võib olla mürgistes kogustes rauda ja mangaani, pH >3 mineraalained vähelahustuval kujul ja seega halvasti kättesaadavad. Biootilised tegurid: 1. Toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu. 2. Troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal,
Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest jäätmematerjal (vanaraud) loomasööt ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU kasvuhoogegaasid osoonikihi hävimine ÕHK hais müra (vältimatu) linnud, putukad, närilised tolm taimestiku hävimine lendpraht, tolm (vältimatu) PINNAS pinnase reostus pinnavee reostumine põhjavee reostus VESI Vee ja õhureostus jäätmekäitlusplatsidel Veereostus jäätmete kogumisel ja säilitamisel TERVIKJÄÄTMEKÄITLUS mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega eemaldada keskkonnast võimalikult palju jäätmeid. Jäätmekäitlushierarhia- jäätmehulga vähendamine; korduskasutus; taaskasutus; biokütus;
Esimene prügipõletusettevõte rajati Inglismaal 1874 aastal. Aastaks 1912 oli Inglismaal juba 76 põletustehast ja mujal maailmas 17. Eesti prügilate arengut seostatakse: linnastumisega, tootmise koondumisega suurettevõtetesse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnas ja tehismaterjalide kasutuselevõtuga. Jäätmete kogumiskorraldus sõltub: o elamute tüübist o omandi või haldusvormist o jäätmete sortimisviisist o jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest o seadusenõuetest Prügiveokorraldus ehk kuidas saavad inimesed oma jäätmeid ära anda: o Kogumiskeskus- koht, kuhu saab tuua mis tahes teisest tooret o kokkuveopunkt- suurkonteinerid, nt kaubanduskeskuste juures, mitmete materjalide jaoks o kokkukandepunkt- elmurajoonides käimisulatuses olevad tavaliselt teisese toorme kontienerid o kokkukandekoht- koht, kuhu teatud ajal tohib jäätmeid tuua o ukse-eest vedu
UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed · 05 01 02* Soolaärastussetted · 05 01 03* Mahutite põhjasetted · 05 01 04* Alküülhappesetted · 05 01 05* Lekkinud õli · 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed · 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei
· Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
· Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
keskkonnas lagunevaid jäätmeid. · Paber ja kartong- kuivad paberitooted, ajalehed, ajakirjad, valged pabertooted, paberist, kartongist ja lainepapist pakendid ja tarbeesemed. · Puit- mööblijäätmed, raamid, pakendid, pakendiosad, korgist jäätmed, puude oksad, v.a. ohtlike ainetega immutatud puidujäätmed. · Tekstiil- naturaalsest ja kunstainest tekstiilse iseloomuga materjalid ( kudumid, nöörid, niidid, võrgud). · Reoveed reovee puhastusseadmete sete. · Põllumajandussaadusi tootvate ettevõtete orgaanilised jäätmed. · Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Muud bioloogiliselt aeroobses või anaeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed. Orgaanilise aine võib jaotada lagunemiskiiruse järgi kahte rühma: · kiiresti lagunevad ained lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat;
Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa.
elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale. Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad. Hapnikusisaldus Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Toitained Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40. Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites. Tähtsamate toitainete ülesanded organismis Element Leidub organismis Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa Kaalium Rakuvedelikus Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel. Samad jäätmed võivad kuuluda erinevate kategooriate alla. Nii võib tekkida olukord, kus samad jäätmed satuvad erinevatesse kategooriatesse ning võib tekkida topelt liigitus. Kehtib põhimõte, et jäätmeid on mõistlik liigitada eelkõige nende omaduste järgi, millest sõltub nende käitlus kõige rohkem. Kõige efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne. Jäätme liigiti Eestis Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid
Päevavalguslambid - elavhõbe ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid külmikud - freoon süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam patareid ja akud - raskemetall (vähk) liimid, lakid, värvid - raskemetall mürgid Muud ohtliku jäätmed Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed sõjaväe reostus ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed põlevkivi jäägid tööstusjäägid Eestis tekkivad ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja
inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes
Reostuse näitajad: (mg/l), Heljum, Lahustunud O2, BHT7, NH4-N, NO3-N, Üldlämmastik, PO4-P Üldfosfor Veekogude eutrofeerumine: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse
Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
