Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate
aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming · Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. · Maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid · Portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. · 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Seltskonnaelu · seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne.
niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie
AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PETERBURIS A. SIMIRNOVI ASUTATUD JOONISTAMISÕPETAJATE KURSUSTEL. • RAUD VÕTTIS TUNED KA 1918. AASTAL TÖÖD ALUSTANUD TALLINNA TEHNIKUMIS LOOMING • TEMA TÖÖD OLID VABAD, INTENSIIVSE LAADI NING HEA KARAKTERITUNNUSEGA • KUNSTIVOOLUD: IMPRESSIONISM JA REALISM • MAALIS PÕHILISELT UEXKÜLLI PEREKONNA PORTREID • PORTREED JÄLGIVAD PARIMAT AKADEMISTLIKKU TRADITSIOONI, KUJUTAVAID ON STILISEERITUD JA IDEALISEERITUD. • 1890. AASTATE LÕPUPOOLE ISELOOMUSTAB PAUL PAUA MAALILAADI IMPRESSIONISTLIK MULJEVÄRSKUS JA TUNDLIKKUS VALGUSE SUHTES. „DAAM PUNASES KÜBARAS“ „POOLAKT“
Ira Lember Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut
tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks Lapsepõlv · sündis 12. detsembril 1863 Lotenis · lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos · ta isa Christian Munch oli sügavalt usklik sõjaväe arst · ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane · tuberkuloos viis hauda ka Edvardi 15 aasta vanuse õe Sophie · ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige Kunstnikukarjäär · Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. · 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus ta alustas tööd tulevaste tõeliselt populaarsete taieste kallal. ,,Haige laps" mis valmis aastal 1906 oli tolle aja üks kuulsamaid töid. Pildil kujutas
Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile
märts 1928), paremini tuntud Jaan Toorop oli Jaava Hollandi kunstnik kelle teosed jäävad sümbolistliku maalikunsti ja juugendi vahele. Edvard Munch (12. detsember 1863 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. Oskar Kallis (23. november, 1892 1. jaanuar, 1918) oli eesti maalikunstnik. Aastatel 19131916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Osales kunstiühingu
MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis. MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid
erievaid põhimõtteid. Ta võib olla sõber sinuga, aga kas ka sinu rahvuse ja kodumaaga? Järgmine lugu rääkis isast ja pojast, kes õhtuti konutasid sauna eelruumis juttu rääkides ja päeval koos tööd tehes. Poeg Karl-Eerik leiab ühel päeva oma isa kiirköitja, kus on vahel pikem jutustus millestki. Tegemist oli isa kaua aega tagasi kaduma läinud köitega. Kooliajal olevat ta huvi tundnud ilukirjandusliku loomingu vastu ja tegelenud sellega tehnikumis, kus ta õppis pärast põhikooli. Isa annab siis selle pojale lugeda ja palub hilisemat arvamust mitte ainult enda teada jätta. Lugu pärines isa koolieast ehk siis paarikümne aasta tagant. Lugu rääkis poiste kambast , kes tõmbasid tänaval möödakäiatel mütse peast ära. Ühesõnaga tegemist oli sulikambaga. Tegemis oli ajaga, kus midagi polnud saada. Defitsiit oli sõnade sõna. Kellele sugulane välismaalt paki saatis-võis päris õnnelik olla
sajandi alguse Riia? Baltimaade metropol. Saksakeelne kõrgkiht, tööstus – sest on insenerid. Baltisakslased kui riik riigis. Baltimaades usk teine, mis ülejäänud liidus. Luterlus tolerantsem hariduse suhtes, kasinus, klassivahe väike. Riia juugend. 2. Milline oli arhitektuuriõpe 20. saj. alguse Riia PI-s? Õppejõud mingil määral eesti arhitektuurilooga seotud. Kupferi raamat “ žiloi dom” on olnud aluseks 1920. Eesti arhitektide tööle, sest selle järgi õpiti Tallinna tehnikumis. 3. Milline oli korporandi elu Riias? 4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale
ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes läbis kõik kolm aste, sai inseneri või arhitekti ettevalmistuse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis
1932, ja sama mehe projekteeritud villa Tallinnas Roosikrantsi tänaval (samuti 1932). Olev Siinmaa 1881 Pärnu 1948 Norrköping, Rootsi, oli eesti arhitekt, sisekujundaja ja mööblikunstnik, pikaajaline Pärnu linnaarhitekt. Olev Siinmaa õppis aastatel 18901894 Pärnu Ülejõe Algkoolis ja erakoolides. Seejärel töötas ta oma isa juures, kes oli Pärnus tisleritöökoja omanik. 1911. aastal läks ta Saksamaale Wismarisse arhitektuuri õppima, aastatel 19121914 õppis tehnikumis Konstanzis. Pärast seda töötas ta Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina. Ta disainis Pärnu raekojale juugendmööbli ning ta kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta
alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – 5 kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud. Kunstnikukarjäär Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke – Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest kunstivooludest. 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus ta alustas mitmed oma tulevased tippteosed. "Haige laps", mis valmis aastal 1906, oli tolle aja üks kuulsamaid töid. Pildil kujutas kunstnik oma õde Sophiet
Norra pealinnas Oslos. Ta isa oli sügavalt usklik sõjaväe arst, kes sisendas lastele tugevat kartust patustamise ja austust jumala ees. Ema suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 15 aastase õe. Kunstniku õde, Laura tunnistati juba noorest peast vaimuhaigeks. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Need läbielamised on tema kunsti suuresti mõjutanud. Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttes kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias, teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Tema varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsusmaa realistlikest vooludest. 1885 aastal läks Munch Pariisi, kus ta alustas tööd tulevaste tõeliselt populaarsete maalide kallal. Tema poolt maalitud ,,Haige laps" oli tolle aja üks kuulsamaid töid. Pildil kujutas kunstnik oma õde Sophiet. Maal
Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale
Et tudengeid värvatakse sõltumata nende intellektuaalsetest võimetest, pääsevad tänasel päeval akadeemilisse õppesse raha eest ka tudengid, kelle eeldused on alla keskmise. Tööturul neid n-ö kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste vaja ei lähe. Jaak Aaviksoo on avaldanud arvamust, et need gümnasistid, kelle riigieksamite tulemused jäävad alla keskmise, ei tohiks akadeemilisse õppesse kandideeridagi ja peaksid jätkama õpinguid kutsekoolis või tehnikumis. Üldjoontes õige lähenemine! Olen veendunud, et korralik kutseharidus tagab tööturul suurema konkurentsieelise kui kesine ülikooliharidus. Kokkuvõttes on vaja selekteerida valdkonnad, mida on üldse otstarbekas ja põhjendatud õpetada. Kunagise haridusministri Väino Rajangu sõnutsi ei tea ettevõtjad, kui palju ja millise ettevalmistusega spetsialiste meil 10 aasta pärast täpselt vaja läheb. Tal võib isegi õigus olla, kuid julgen väita, et üsna
klasside tantsurühmad, võimlemisrühmad, noorte segarühm ja valikrühmad. Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid Tantsupeod Ullo Toomi (aastani 1935 Ulrich Taumi) sündinud 1902. aastal Tallinnas. Rahvatantsupidude üks algatajaid, rahvatantsupedagoog ja koreograaf-lavastaja. Rahvatantsuga seotud 1924. aastastast algul pillimehe, sisi tantsija ja tantsujuhina. Töötas tantsuõpetajana Tallinna Võimlemise Instituudis, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumis, Tallinna Koreograagiakoolis, juhtis erinevaid tantsukollektiive. Asutas ENSV Riikliku Filaharmoonia rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962. Kogunud, seadnud ja loonud palju tantse. 1953. aastal ilmus tal raamat ,,Eesti rahvatantsud". Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht. Noorte tantsupidude aujuht kahel aastal. Tema tantse on tantsitud kõikidel noortepidudel, ,,Oige ja vasemba" on kavas esimesest noortepeost alates.
3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis. Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis Friedebert Tuglase novelliauhinnad 1975.a, 1996.a, 2002.a, ja 2007. aastal. Mats Traadi looming
kvalifikatsioon. Kursused toimusid Peterburi Kunstide Akadeemia juures suvekuudel. Kursustel, mida juhendas I. J. Repin, oli tööplaanis joonistamine ja maalimine ning loengud kunstiajaloost, anatoomiast ja pedagoogilistest ainetest. 1915. aastal soovis Paul Raud talle omase põhjalikkusega süvandada oma pedagoogilisi teadmisi ning täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming Paul Raud maalis põhiliselt Uexkülli perekondna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku (Vaata ka LISA 8). Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Portreed
Gümnaasium oli 5-klassiline. Gümnaasiumiõpilaste arv kasvas, kuid puudusid erialaoskused. 1934. ja 1937. aastail tehti haridusreform. Reformi tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsekoolide populaarsus hakkas suurenema, sest kutseõpilastele tehti mitmeid soodustusi. Tartu Ülikoolis õppis 1920. aastate keskel umbes 4700 tudengit. Kõrgharidust sai omandada ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Veel Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, Tallinna Tehnikumis. Veel Tallinna Konservatooriumis ja Riigi Kõrgeimas Kunstikoolis. 1930. aastate lõpul seati kõrgkoolides sisse konkursseksamid, üliõpilaste arv veidi langes. Tartu ülikool kujunes juhtivaks teaduskeskuseks. Selle juures tegutses rida teadusasutusi ja -seltse. Botaanikaaed, tähetorn, kliinikud; Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Ülemaailmse tuntuse saavutasid nii mõnedki Eesti teadlased.
· Õppis Rakvere 3. algkoolis. · Vanemad lahutasid, kui poiss oli päris väike. Ema abiellus uuesti ning et uues abielus oli poisike ülearune, jäeti ta vanaema-vanaisa kasvatada. · 1944. aastal kolis pere Jägala-Joale · Harjumaal õppis noormees Jägala ja Kodasoo mittetäielikus keskkoolis, kus tema vanaisa Alfred koolijuhatajaks sai. · Pärast sõda aastast 1947 õppis Hans-Erik Tallinna Elektromehhaanika Tehnikumis elektriinseneriks. · Pärast lõpetamist 1951. aastal töötas Hans-Erik mitmetes firmades · 1951-1953 töötas ta ETKVL-is energeetikuna · 1953-1972 Elektrivõrgus valvedispetserina · 1972-1992 Keilas Harju KEK-i juhtiv konstruktorina · Hiljem käivitas ta päris uue firma Harju Elekter ja asus 1992. aastal selle etteotsa · Praeguseks on Hans- Erik Laansalu pensionil ja pühenduud kirjutamisele.
Kotli skulptuuri õppimisest, kuid tugeva autoriteediga isa oli vastu. A. Kotlil ei jäänud muud üle, kui minna kompromissile ja otsustada arhitekti ameti kasuks, mis perspektiivikatest elukutsetest tundus kunstilähedasem. Kuigi tollal oli Eestis võimalik arhitektuuri õppida Tallinna Tehnikumis, püsis usk välismaa kõrgkoolide paremasse haridusse, ja antud juhul oli see õigustatud. A. Kotli saatis sisseastumisavalduse Danzigi (Gdansk) Vabalinna Tehnikaülikooli. Saanud teada, et teda on võimalik vastu võtta alles 1923. a. kevadel, otsustas ta aastat mitte kaotada ja sõitis Tartusse
Hilja Uudemets oli 1947. aastal Tallinn-Moskva teatejooksuvõistkonnas kiiremaid naisjooksjaid, Eesti meistrivõistlustel võitis ta kokku neli pronksmedalit. Emmi Junolainen võitis 1955. aastal Eesti esivõistluste pronksi 400 meetri jooksus ning kuulus samal aastal ka Eestit krossijooksu võistkonda. Laine Erik-Kallas alustas oma sportlasteed 14-aastaselt Türi rajooni meistritiitli ja 100 m jooksu rekordiga 13,2, tehnikumis juhendas teda Hans Lööper. Kahel korral kaitses Laine Erik NSV Liidu spordiau olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos ta tuli naiste 800 meetri jooksus kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal. Lisaks edukale esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri jooksus 1967
Harry Moikov, kellele anti teenelise sporditegelase aunimetus. Selle aasta üleliidulistel krossimeistrivõistlustel päästis meie mootorisportlaste au kalevlanna Helgi Kollom, kes 125- kuubikuliste klassis tõi koju pronksmedali. Siis oli kätte jõudmas aeg, mil järelkasv endast tõsiselt märku andma hakkas. Otsa tegi lahti Kohtla-Järve noor andekas krossisõitja Mart Mägar, kes krossikooli oli saanud Tihemetsa tehnikumis õppimise ajal omaaegselt tuntud sõitjalt Sulev Saarelt. Tehnikaspordialade üleliidulise talispartakiaadi finaalvõistlustel saavutas Mägar 250-kuubikuliste klassis esikoha . See ei jäänud temale sel aastal viimaseks üleliiduliseks tunnustuseks. Nõukogude Liidu suvistel meistrivõistlustel tuli pronksmedal samas masinaklassis. Selle sama klassi võitja oli siis kõige teramas tipus ja selleks oli Gennadi Moissejev.
ühest Birminghami lauljast, kellestki muinasjutulisele printsile sarnanevast Robert Planti nimelisest pikast blondiinist. Saabus 1968. aasta suvi. Sellel ajal saabuski Plantile Londonist Peter Grantilt telegramm. Telegrammis oli öeldud, et ta helistaks Grantile. Kutse oli vajalik, sest Robert ei saanud vaesuse tõttu telefoni lubada. Pärast telefonikõnet sõitis Peter Grant koos kahe muusikuga laupäeval Birminghami, kus Robert Plant laulis õhtul ühes tehnikumis. Plant hämmastas Jimmy Page'i ja teisi oma musikaalse metsikusega, ennekuulmatu bluusilise primitiivsusega. Nüüd oli puudu ainult trummar. Lahenduse leidis Robert Plant, kes otsustas kutsuda bändi oma sõbra John Bonhami. Omal ajal mängisid Plant ja Bonham ansamblis Band of Joy kuni selle lagunemiseni 1968. aastal. Kohtumise hetkeks ei olnud nad teineteist juba kolm kuud näinud. Bonham oli selleks ajaks saanud juba üsna soliidsesse kontsertansamblisse,
Algul nägi asi välja töötute omaabina, kuid ühisel jõul loodetakse kasvada arvestatavaks majandusjõuks. M ja P Nurst AS ning Dagöplast näiteks on juba Hiiumaa kohta päris suured ettevõtted. Moodi järgib ka Läänemaa (Örnplast Taeblas, teeb Volvole allhanget). Hiiu plastivabrikandid toetavad ka plastitöötluse seadistajate ettevalmistamist Suuremõisa tehnikumis (esimene lend 2004. aastal), mis on haruldane positiivne näide kogu Eesti kutsehariduses. Hiiu plastitööstus on tugevasti orienteeritud ekspordile. Pisiettevõtted tegelevad Hiiu- ja Läänemaal ka pilliroo lõikamise ja sellest toodete valmistamisega. Hiiumaa võiks pakkuda huvi ka turistidele-linnuvaatlejatele. Saaremaa on võrdlemisi edukas tervishoiuteenuste ekspordil ja sellega seoses on rajatud või rajamisel rahvusvaheline lennuühendus ja tunduvalt parandatud sidet
1910-1902 Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis 1902-1910 Peterburi KA 1910 alustas tegevust Tallinnas (projekti allkirjastamis õigus 1937) Ehitused: “Kalevi” seltsimaja; elamud Viljandis ja Pukas; Tallinnas Tatari 21b; Viru 4/Sauna 1, Väike-Karja 1 (koos A. Pernaga); Tartus Eesti Panga hoone (koos A. Matteusega) Arhitektuur 1920-1930 1918-36 alustati arhitektide ettevalmistamist Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 33 arhitekti. 1921 asutati Eesti Arhitektide Ühing 1920ndatel valitses ekspressionism ja traditsionalism 1929 esimene funktsionalistlik elamu 1930ndate II pool esindustraditsionalism Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas 1924-44 töötas linnavalitsuse projekteerimisbüroos
1917 naases. Töötas kuni 1921. aastani päevatöölisena. 1921 astub üldhariduskooli, siis veterinaariakooli, siis Biskeki Pedagoogilisse Kõrgkooli, mille lõpetab 1930. Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Erkin Too" 1924, esimene luulekogu aga 1931. Hiljem avaldas veel kaks luulekogu, 1930. keskpaigast hakkas kirjutama ka proosat. Tõlkinud vene klassikuid. 85 Sõidab koos nõukogude parteitöötajatega komandeeringusse Kirgiisia lõunarajooni. 86 Õppis 1929-33 Frunze Pedagoogilises Tehnikumis. Hiljem töötas erinevates ajalehtedes. Esimne luuleraamat ,,Hommikuluuletused" ilmus 1935. 87 Nupukas mees võidab mõistatamismängus khaani. 88 Jutustab ühest lahingust Kaukasuse pärast, milles osaleb peakangelane Dsapar. 89 A. Osmonovi luuletuskogu ,,Minu kodu" leidis 1950 sooja vastuvõtu (Fadeejev nimetas teda üheks paremaks nõukogude poeediks). Proosa. Kirgiisi realistlik proosa algab Kasõmalõ Bajalinovi (1902)90 populaarseks saanud
tagamaaks oli ka üleliiduliselt vaadatuna see, et kui ükskord tuleb võitlus NATO-ga, on vaja inimesi, kes NATO sõnavarast aru saaksid, ka sõjandust õpetati inglise keeles. 1957 a-st hakati ülikooli võtma sisuliselt neid noori, kes olid juba varem 2 a töötanud. Tootmisalane kogemus H jaoks oli väga oluline. Nii kujundati pmst üldhariduskoolide süsteem nii, et kui õpilane oli 8 klassi jõudnud, siis oli tal võimalik edasi minna õpingutele tootmiskoolis või tehnikumis, kus oleks korraliku hariduse saanud, teiseks minna tööle või jätkata õpinguid õhtukoolis, kolmandaks võimaluseks oli jätkata õpinguid polütehnilises keskkoolis, mille lõpetamise järel oli võimalik minna edasi kõrgkooli, aga ka vastavasse erialainstituuti. H oli selles veendunud, et töökogemus ja kutseoskuste omandamine on kõige olulisem, kõrgkooli astumisel oli 50ndate lõpus töökogemus vajalik. Selge oli see, et tegelikkuses selline haridusmudel väga hästi ei
annaabi.ee 
