Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd
PAUL RAUD Referaat Sissejuhatus Paul Raud on Eesti kunstnik, kes tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst.
Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja
Võnnu Keskkool EESTI KUNSTI SUURKUJUD JA TEOSED Paul ja Kristjan Raud Referaat Autor: Klass: Juhendaja: SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 ELULUGU...........................................
............................................................................... 4 ELULUGU............................................................................................................................... 5 Lapsepõlv............................................................................................................................ 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu...................................................................................................................... 5 Vendade erinevused............................................................................................................ 6 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus..................................................................... 6 Kristjan Raud Tallinnas..............................................................................................
haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”
lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Ikebana pärineb buda templitest, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. See kujunes välja 15. sajandil Kyōtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on Shiun-Ji ehk Purpurpilve Tempel. Nimelt oli seal üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad ja pärast ka teiste kloostrite mungad tema juurde lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega. Origami Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.
raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut.
Kõik kommentaarid