Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna tööstushariduskeskus    Trinity   Raudsepp , SKApe21 Tehis - ja sünteeskiud Referaat                                                                                              Tallinn  2022
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus...................................................................................................................2 TEHISKIUD ....................................................................................................................3 VISKOOS .......................................................................................................................4 MODAAL ........................................................................................................................ 5  VASKAMMONIAAK.......................................................................................................6 ATSETAAT ....................................................................................................................7 SÜNTEESKIUD.............................................................................................................8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10

1
Sissejuhatus

Kiud on kergesti  painduv  peen  niitjas   moodustis  või niisuguste 
moodustiste kogum. Kiud võivad olla looduslikud või valmistatud 
keemiliste protsesside tulemusena. Kiud on paberi- ja 
tekstiilitööstuse  peamine toormaterjal.  Looduslikke   kiude  saadakse 
loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata  lõngaks  ja sellest 
kududa  kangast . Keemilised on kõik kiud, mida toodetakse 
kunstlikult keemiliste ja tehniliste menetluste abil looduslikest või 
sünteetilistest polümeerides ja ka anorgaanilistest ainetest. 
Tehiskiudu saadakse looduslikke polümeere (nt tselluloosi, 
kautšukit) keemiliselt muundades. Sünteeskiudu  saadakse, 
keemiliste sünteesimenetluste teel polümeeridest või muudest 
lähteainetest.

2
TEHISKIUD

Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks 
tselluloosi,  valgud  ja looduslik  kautšuk . Selleks on vaja need 
lähteained  muuta kiukujuliseks. Selleks peab aga looduslik  molekul  
olema sobivalt pikk ning kiu  ketramine  majanduslikult  otstarbekas
Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende tootmine 
aina väheneb.Tehiskiududest enim toodetud kiud on viskoos.
Tehiskiud on: ● viskoos
● modaal
● vaskammoniaak
● atsetaat
●  triatsetaat           Tehiskiudude suurimad tootjad on Hiina, Jaapan, USA, Saksamaa, 
India,  KanadaSuurbritannia  ja paljud muud.  

3
VISKOOS

  
Viskooskiu  tooraineks  kasutatakse enamasti  kase , kuuse, pöögi või 
eukalüptipuu tselluloosi. Viskoos meenutab  puuvilla  kuid on siiski 
õrnem ja selle poolest tuleb tema hooldamisel sellega arvestada. 
Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. 
Viskooskiule on iseloomulik kiu ristlõikepinna kuju, ebaühtlasemate 
või siledamate  servadega . Tavaviskoosi pind on sile ja seal võib 
esineda  täppe  või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Värvusel on 
viskoos läbipaistev,  kollakas  ning pleegitades muutub see valgeks. 
Tänapäeval on viskooskiu hind võrreldav puuvilla hinnaga, mis tõttu 
ei ennustata ka tootmise märkimisväärset  suurenemist , sest 
tootmisseadmed  ja märgketrus on väga kallid, samas on aga 
viskooskiu tootmine odavam kui puuvilla kiu tootmine.
Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma 
omadustelt. Nad mõlemad  taluvad  kuumust, kuid 
triikismistemperatuur peab olema madalam. Viskoos märgub kiiresti,
sest see  imeb  endasse palju rohkem vett kui  puuvill , ent  kuivab  
aeglaselt, mis omakorda hõlbustab  viskoosi  värvimist hea imavuse 
tõttu. Viskooskiust esemete  pesemisel  peab olema  ettevaatlik , sest 
need rebenevad kergesti, eriti veel tsentrifuugimisega. See eest 
talub see aga hästi keemilist puhastamist, ent pestes saab paremini 
puhtaks, kuivpuhastus on aga  kõiges  soovitatavam puhastus 
meetod. Samuti ei kannata viskoos ka keetmist ja pikaajalist 
päikesevalgust. Viskoosi head omadused on, nt: ●  hingav  -  hoiab külmaga  soojas , palavaga jahutav masinpestav - rõivaid peab harvemini  pesema  kui sünteetilisest kiust
rõivaid, kuid kui aeg on käes, võib neid pesumasinas 
pestahüdroksüülrühmadest on atsetüülitud ● allergiaohutu - viskoosi naturaalsed kiud ei tekita  allergiaid ,  seetõttu sonin hästi tundlikule nahale.

4
MODAAL

Modaalkiud  on koostiselt puhas  tselluloos  ning viskoosile sarnaste 
omadustega kiud,  millelt  on kõrvaldatud peamised viskoosi 
puudused nagu kostsuvus, väike tugevus märjalt ja 
kokkutõmbamine . Seega kortsub modaal vähem kui viskoos, ent on 
märjalt oluliselt nõrgem kui puuvill, samas tugevam kui tavaline 
viskoos. 
Kuna modaal on tsellulooskiust, on omadused sarnased 
puuvillakiuga. Sellel on puuvilla pehmust,  siidi  läige ning  veeimavus  
ja õhu läbilaskvus on paremad kui puuvill. Värvitavus on sarnane, 
väiksema niiskusimavusega ja  venib  halvemini kui viskoos. Seda 
kasutatakse staapelkiuna  voodipesu , pluuside, särkide ja vaba aja 
riiete valmistamisel. Segatuna teiste kidudega muudab modaal toote
pehmemaks, kergemaks ja läikivamaks.
 Valmistatud  kangal  on see heariie, sest see säilitab pärast mitut 
pesu endiselt  erksad  värvid.
Hooldus

5
 VASKAMMONIAAK

Vaskammoniaak ehk  kupro  on kallis vase kõrge hinna tõttu kuid on 
väga  peenikeRiie  meenutab siidi, hoolduselt aga viskoosi. 
Alates 1990ndatest  aastatest  on vaskammoniaakkiust taas saanud
soositud moekiud selle siiditaolisuse ja pehmuse tõttu.
Kuprot toodetakse  Jaapanis  ja Itaalias.  Kogused  on aga väga 
väikesed. 
Tooraineks kasutati varem ainult puuvillalinterit, tänapäeval on 
ülipuhas puidutselluloos selle välja tõrjunud.
Tänapäeval suudetakse  vaski   koguda  ja  taaskasutada .

6
ATSETAAT 

Atsetaat on tselluloosatsetaatkiud, millest vähemalt 74%, kuid alla 
92%  hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud.  Kaubanduslikud  
nimetused on neil: Carolan, Celebrete, Celanese, Dicel,
Silcor.
Tähtsamad atsetaati tootvad riigid on Ameerika  Ühendriigid ,
Jaapan, Suurbritannia ja  SRÜ  riigid.
Atsetaati toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest.
Atsetaatkiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.  Atsetaadi  
niiskussisaldus  on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Aga on 
tugeam kui viskoos.
Atsetaat on viskoosist veidi  elastsem , kuid on paljusi  sarnasusi .
Kasutatakse nii puhtal kujul, kui segatuna.
Atsetaadi kasututakse peamiselt  toodetel , mis eeldavad siidjat läiget
ja langust.
Pidurõivasteks ettenähtud kangastes, lipsudes, kardinates, paeltes, 
kettkoetoodetes ja lausmaterjalides.

7
SÜNTEESKIUD

-Akrüül -Polüamiid/nailon -Polüester - Spandex  ehk elastaan (kaubamärgina  Lycra ) Sünteeskiud on keemilised kiud, mida toodetakse tööstuslikult 
madalmolekulaarsetest lähteainetest.
Sünteeskiude liigitakse:  Molekuli valmistusmehhanismi järgi 
 Kiuketrusmenetluse Kiuketrusmenetluse järgi Kõiki sünteetilisi tekstiile kasutatakse peamiselt rõivatööstuses. 
Sünteetilised  tekstiilid  on vastupidavad ja kerged, neid on kerge 
hooldada  ja pesta, need kuivavad kiiresti.

8
KOKKUVÕTE

Tänapäeval on kasutusel tehis- ja sünteeskiud väga paljudel 
toodetel. Mina pole varem  riide  materjalist nii palju huvi  tundnud
aga nüüd on huvi palju kasvanud. 
Kuna tänapäeval sisaldavad enamus riided tehis- ja sünteeskiude, 
kuna seda on odavam toota, siis on see kasutusel rohkem. 

9
KASUTATUD KIRJANDUS

hariduskeskus .ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid___Tehiskiud">https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid___Tehiskiud
tktk .ee/id/eprint/154/1/keemiliste_kiudude_jaotus.html">https://eprints.tktk.ee/id/eprint/154/1/keemiliste_kiudude_jaotus.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Keemilised_kiudained
acetate - fiber -acetate-fiber- production ">https://est.mentorbizlist.com/4008994-acetate-fiber-acetate-fiber-production
Viskooskiud ">https://et.wikipedia.org/wiki/Viskooskiud
https://foorum.naistekas.delfi.ee/read.php?9,940753

10

Document Outline

  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • TEHISKIUD
  • VISKOOS
  • MODAAL
  • VASKAMMONIAAK
  • ATSETAAT
  • SÜNTEESKIUD
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS

  • Vasakule Paremale
    referaat #1 referaat #2 referaat #3 referaat #4 referaat #5 referaat #6 referaat #7 referaat #8 referaat #9 referaat #10 referaat #11
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2022-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Trinityy Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tehis ja sünteeskiud uurimustöö
    10
    doc

    Tehis ja sünteeskiud uurimustöö

    TEHIS JA SÜNTEESKIUD Jõhvi Gümnaasium Toomas Tint Sisukord Tehiskiud ....................................................................................................... 3 Viskoos ........................................................................................................... 3 Viskoosi tüübid ............................................................................................ 4 Modaal ............................................................................................................ 4 Lyocell..........................................................................................................5 Vaskammoniaakkiud.................................................................................5 Atsetaat.........................................................................................................6 Triatsetaat.....................................................................................................6 Bamboo Rayon......

    Keemia
    Tehis- ja sünteeskiud
    8
    doc

    Tehis- ja sünteeskiud

    SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE................

    Keemia
    Sissejuhatus materjaliõpetusse
    15
    docx

    Sissejuhatus materjaliõpetusse

    Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine sa

    Materjaliõpetus
    -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained
    24
    doc

    „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

    Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud................

    Kiuteadus
    TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS
    69
    docx

    TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud ­ painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on

    Ettevõtlus
    Tekstiilkiud
    28
    xlsx

    Tekstiilkiud

    Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime,

    Materjaliõpetus
    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud
    42
    doc

    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

    Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided ­isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun