,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist) surnud maeti maa alustesse kaevus-, hiljem kuppelhaudadesse Atreuse varakamber 13,6 m. kõrge 14,2 meetrit läbimõõt kuningas agamemnoni surimask - kullast
Raamatus oli palju omapäraseid lauseid ja ütlusi, mis mulle meeldisid ning lugemise veelgi huvitamaks tegid. Näiteks: „Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna“. Sellega põhjendaski Carmen miks ei või noored teineteist armastada. „Oled tõeline kanaarilind, nii väljast kui seest“. Seda ütles mustlasneiu mehele, kui too ütles, et peab kasarmusse loendusele minema. Mulle meeldis, et romaan oli kirja pandud lühidalt, kuid väga põnevalt. Suurepäraselt oli kirjeldatud tegevuspaiku, inimesi jm. Kirjanik oli kokku pannud lihtsad ja tavalised sõnad nii, et need koos toimisid väga hästi. Soovitan seda teost kindlasti lugeda. See on lühike, põneva süžeega ja kutsub lugema, sest koguaeg tahad teada, mis edasi saama hakkab.
kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaassirme, kust parun Taruk välja ilmus. Need pidevalt pöörlevad peeglid ja sirmid rõhutasid etenduse liikuvust, hoogsust ning erinevaid illusioone. Ka valgustus oli hämar ning mõjus salapäraselt. Erinevaid rekvisiitite polnud palju, sest kõik oli mitmel otstarbel kasutatav. Nõidumise ja
Romaani ,,Noore Wertheri kannatused" saamislugu ja mõju lugejatele Goethe teose ,,Noore Wertheri kannatused" oli saksa kirjanduses esimene bestseller, mis sai otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti
Audiogiid esitab põnevaid fakte kaldalt paistvate ehitiste kohta. Hind ühele reisijale alates 312 EEK Gospeli kolmapäev-See ekskursioon toimub vaid kolmapäeviti ning pakub New Yorgist täiesti enneolematu elamuse.Tuur algab huvitava ringsõiduga ajaloolises mustade linnajaos Harlemis ning lõpeb kultuurikeskuses, kus saate osaleda võimsal gospelkoori kontserdil. Hind ühele reisijale alates 600 EEK Bussiekskursioon mööda filmi Sex and the City tegevuspaiku-3-tunnisele ingliskeelsele tuurile mööda kuulsa filmiga seotud paiku saab külastada tööpäeviti kaks korda, nädalalõppudel kolm korda päevas. Hind 1 inimesele 510 EEK. Väljasõit Philadelphiasse Amishite kogukonda-See päevapikkune ekskursioon viib erakordsesse Amishite kogukonda. Tuur sisaldab Phildaelphia põnevaimate vaatamisväärsuste külastamist ning külaskäiku Amishite juurde. Külastame majapidamist, kus kohtute Amishi perekonnaga, kes tutvustab elu ilma elektri ja
Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolhoosis ja vanal Liivimaal. Muid tegevuspaiku on kirjeldatud väga üksikasjalikult ja veenvalt. Süzeeliine on mitu. Üks neist on muistsel Liivimaal, teine 70.aastate Eestis toimuv. Olemus ja saatus Peategelane Ra on väga mõtlik, analüüsiv, ümbrust jälgiv, introvertne ja nukker inimene. Seevastu Johannes on töökas, tark ja kohusetundlik - arvatavasti liigse töö pärast muretsemise tõttu mees haigestubki. Pille, Johannese laps, on väga uudishimulik, nutikas ja palju küsiv tüdruk. Samas räägib
lugemisproov, millele järgnevad lavaproovid peaproovid lõpuks on esietendus KUULDEMÄNG- sündmustiku tempo on kiire ja kokku surutud, saab kasutada erinevaid muusikaid ja helisi, tegevuse ajalist ja ruumilist ülekannet. TELELAVASTUS- teleekraani kaudu olev teatri etendus, teleobjektiiviga saab lisada erinevaid tegevuspaiku ja tegelastel on rohkem liikumis vabadust, kasutatakse filmitrikke, põnevaid helisi ja mürasi, saab teha seda mida teatrilaval kastutada ei saa. EESTI TEATRI SÜND Esimene eestikeelne näidend lavastati Tartus Vanemuises 25.juunil 1870. pealkiri oli ,,Saarema onupoeg" ja autor Lydia Koidula Esimene kutseline teater avati tartus Vanemuises aastal 1906, pealkiri ,,Tuulte pöörises" ja autor August Kitzberg. FILM
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul.
tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed etendused ning komöödiad. Esimeseks suurimaks heliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper ,,Orpheus" oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad
kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutuste ja ümberasumise kohta 1850 1860ndail aastail. Samuti käis ta kohapeal ajaloolisi tegevuspaiku vaatamas ja rahvapärimusi kogumas. Kirjanikuna aga ei piirdunud vilde olemasoleva materjaliga, vaid kasutas seda nii ajaloo.iste kui ka väljamõeldud tegelaste suhete ja võitluse kirjeldamiseks ning arendamiseks. Triloogia esimene osa mahtra sõda käsitleb üht hutu talupoegade massilisest vastuhakkudest põhja eesti mõisates. Romaanis on kirjanik üksikasjalikult valgustanud kohtuprotsessi ja süüdimõistetute karistamise eelluguning andnud sügava käsitluse talurahva meeleheitele.
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud
ning kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853.aastal pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Peateos "Carmen" Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Autor alustab raamatut sõnadega: "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," mis võtab kokku Carmeni olemuse.
,,Piibu jutus'' ta hoiatab joomise ja elu mõttetu raiskamise eest. Oma teostes tõstab ta esile tarkust ja töökust, naeruvääristab inimesi, kes hindavad vaid välimuse järgi. Käsitles talurahva igapäeva probleeme. Muistendite eeskujuks oli antiikmütoloogia. Tänu tema muistenditele jätkus eesti rahvusliku mütoloogia kujundamine, suurenes eestlaste rahvuslik iseteadvus ning organisatsioonid said muistendite eeskujul endale nimed. Ta on seotud ,,Kalevipojaga'' sest ta kirjeldas tegevuspaiku ning esitas ülevaate Kalevipoja elust, vägitegudest ja surmast. K.J.Peterson Kirjutas oode ja pastoraale, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ning ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema kirjanikusuuruse aitas avalikkuse ette tuua Gustav Suits. Luuletused: ,,Kuu'', ,,Laul'', ,,Laulja''. Pärast pärisorjuse kaotamist seadsid eesmärgiks rahvuskultuuri pooldajad, eesotsas Rosenplänter ning ka Peterson kõik eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise
Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru tõi pähe loo ,,Kassike ja kakuke" aastal 1995 ja 2006 ja talulähedases kruusakarjääris ehitavad vanakraamist hubast kodu ,,Pintselsabad" värsslugu aastal 1995, jutt aastal 1998 ja 2006 ja metsast koju toodud juurikatest ja talukraamist meisterdatud kratt tegutseb ,,Isand Tuutu ettevõtmistes" aastal 1997. ,,Kullast vilepill" aastal 1997 räägib idülliliste metsamaastike taustal areneva looduslapselikult puhta armastusmuinasloo
Filmile on iseloomulik erinevate tegevuspaikade näitamine samal ajahetkel. Samal ajal kui tüdruk astub samm-haaval lähemale maniaki seatud püünisele, näidatakse, kuidas tema ema seab lauale õhtusöögitaldrikuid ja pere istub söögilauas. Susie koht on tühi. Visuaalsed efektid ja värvid toetavad süzee arengut kogu filmi kestel. Kui tüdruk sammub vastu saatuslikule hetkele, on tema rõivad värvilised, kogu ümbritsev põld aga hall, justkui surnud. Filmi arenedes näeme tegevuspaiku kahes paralleelmaailmas. Kui tüdruk püüab jõuda veel elusana kokku lepitud kohtamisele, vajub ta justkui sohu, sest tal pole tagasiteed elavate maailma. Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja. Isaga samaaegselt hoiab ta peos mõrtsuka aias kavasvat roosiõit.
toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad. Selles eas õpib laps kirjeldama sündmusi, tegevuspaiku, edastama oma kavatsusi ja mõtteid (Smith 2008:346). Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat; · kasutada oleviku vormi (nt kutsa sööb); · täita lihtsamaid korraldusi (nt ,,Tule emme juurde", ,,Pane see ära"); · vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes,mis,kus (nt küsimisel ütleb oma nime);
,,Hamlet" William Shakespeare · Näidendi tegevus toimub keskajal. See kestab umbes kuu aega. · Tegevus toimub Taanis, Helisngöri lossis. Autor ei ole tegevuspaiku põhjelikult kirjeldatud. Loss on seest uhke. · Esimeses vaatuses näevad valvurid öösel surnud kuninga vaimu ning räägivad sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse
asemel on tegelase sisemin psüühhiline tegevus pinge. Iseendaga võitlev tegelaskuju. Romaan koosneb episoodidest( need annavad võimaluse ühte mõtet välja arendada). Romaanides kasutatakse kiirentatud jutustust. Aega kasutatakse vabalt. Episoodid jagunevad kaheks: tegevust otse edasi viivad ja siis vahel on vaheepisoodid, milles iseloomustatakse mõnd tegevust, olukorda, ajajärku või muud sellist. Romaani seisukohast on olulised kirjeldused: kirjeltatakse tegevuspaiku ehk miljööd, loodust, tegevuskohti, tegelaste välimust. Tegevuse peamine edasi arendamise viis on dialoog ehk tegelaste vaheline kõne. Dialoogiga antakse edasi nii mineviku sündmusi kui ka praegu toimuvat, maailma vaatelistest seisukohtatest ja loomulikult iseloomustab dialoog ka tegelasi. Romaan annab võimaluse kujutatada ulatuslikult oma tegelase mõtteid. Üheks meetodiks on tegevuste mõtete edasi andmiseks on siirdkõne( autor
psühholoogiliseks romaaniks, ulmeromaaniks jne Kuulsaid romaanikirjanikke ja nende romaane: Stendhal ,,Punane ja must", Dickens ,,Oliver Twist", Dumas ,,Kolm musketäri"; eestlastest Tammsaare ,,Tõde ja õigus", Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid. Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Zanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed",
Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa
Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5
WILLIAM SHAKESPEARE `` HAMLET`` Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis . Autor kirjeldab tegevuspaiku suhteliselt üksikasjalikult . Enamus tegevustikust toimubki Helsingöri lossis . Autori kirjelduste järgi on võimalik väga hästi endale ette kujutada , kuidas kõik võiks välja näha . Iga tseeni alguses on kirjeldatud lühidalt, kus tegevus toimub ja milline tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi
ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam). Kui sõditakse omavahel nõrgestab see riiki tervikuna. Eelkõige kritiseerib Goethe ahneid ja enesekeskseid feodaale. ,,Götz von Berlichingen" Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1. sõjas kaotatud käe asemel on nüüd raudprotees ja 2. tugev ja enesekindel juht
Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.! ! Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). ! ! 1. Vaatlus.! Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. ! Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle
Näiteks kaob majapidajanna preili Schneideri (Eva Püssa) ja juudi kaupmehe Schultzi (Aivar Tommingas) romansi areng taustapillerkaari peaaegu ära. Näitlejate dialoogist mõjub peibutavamalt efektselt riietatud neidude ja konferansjee tants ning teksti jälgimine nõuab lisapingutust. Tundub, et saksa lavastaja Roman Hovenbitzer ongi pööranud tähelepanu eelkõige efektsele lavakujundusele ja kostüümidele. Suure saali pöördlava annab võimaluse kiirelt tegevuspaiku vahetada ning neid eraldav suur kahekorruseline ustega sein toimib edukalt nii pansionaadi numbritubade kui ka rongiakende, kabaree särava ruumi või videoekraanina. «Cabaret» jätab teatrist lahkujale mõtetesse võibolla sama suure segaduse, kui oli 1929. aasta Berliinis. Ühest küljest pimestavad vaatajaid säravad kostüümid, mõjuvad
Kivimürakad olid nii suured, et neid suutsid tõsta vaid klükoobid.Sellest ka nimetus klükoopide müürid. 6. Millises antiikaja teoses räägitakse Trooja sõjast? Kus Trooja asus? Homerose eepostes mainitud Trooja oli järjekorras kuues linn. Trooja asus Hisserlini künkal Väike-Aasias. 7. Kes oli Heinrich Schliemann? Miks räägime temast seoses egeuse kunstiga? Sakslasest Heinrich Schliemann (1822-1890) omandas äriga suure varanduse. Hakkas 1864 a. otsima ja uurima "Iliase" tegevuspaiku. Ta leidis türgis Hissarlini künkal tõelise Trooja jäänused.Tema panus Egeuse kunsti avastamisse oli ülisuur. Vanakreeka kunst 1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana- Kreekas? Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. 2. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreeka kunst? Lisa aastaarvud. Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 1.Arhailine e. vana aeg 600-480e.Kr 2.Klassikaline e
Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis, kujutades aga Maidu ja Leena armulugu muutu ta väljendustes kaastundlikuks ja soojasüdameliseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Enne ,,Prohvet Maltsveti" kirjutama asudes, külastas Vilde ajaloolisi tegevuspaiku, mida ta raamatus kasutada tahtis ja vestles erinevate inimestega. Romaanis esitatakse tõetruu pilt talurahva õigusetust olukorrast saksa feodaalide ikke all. Eesti talupoeg oli harjunud, et mõisnik on tema täielik käsuandja. Kahele talupojale, esitatakse süüdistus ja karistuseks on 150 piitsahoopi. Ühehetkega muutuvad karistatute kaaslased talupojad - alandlikest armupalujaist vaprateks vastuhakkajateks, kes päästavad mehed peksupingilt. Teiseks
Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust. Eelistas kirjutada isiklike kogemuste põhjal, armastas külastada tegevuspaiku. Veel on ta kirjutanud · "Salambo". · "Püha Antoniuse kiusamine". · "Tundekasvatus". Kujutab suurte kirgede ja tunnete mandumist ja väärastumist ühiskonnas, ühiskonna surve tõttu. Selles teoses proovis uut kirjutamisviisi: ühe inimese silmade läbi. Ei anna hinnanguid, lugeja mõelgu ise. Teose peategelane eksleb sihitult, jõuab vaimse surmani, ei julge elada ja armastada, väikekodanlik. Väikekodanlikkus puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti.
Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti
Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4
Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust. Eelistas kirjutada isiklike kogemuste põhjal, armastas külastada tegevuspaiku. Veel on ta kirjutanud · "Tundekasvatus". Kujutab suurte kirgede ja tunnete mandumist ja väärastumist ühiskonnas, ühiskonna surve tõttu. Selles teoses proovis uut kirjutamisviisi: ühe inimese silmade läbi. Ei anna hinnanguid, lugeja mõelgu ise. Teose peategelane eksleb sihitult, jõuab vaimse surmani, ei julge elada ja armastada, väikekodanlik. Väikekodanlikkus puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti.
Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks suursuguseid ja ülevaid tundeid, mida tragöödia jaoks vaja oli, edasi kanda. Tragöödia pidi kestma vaid ühe ööpäeva, piirduma ühe tegevuspaigaga, et säilitada näidendi tõepärasust. Kuna tegevuspaiku muuta ei saanud, suurenes tegelaste monoloogide osa. Nende pikad arutlused ja mõtisklused aitasid kaasa psühholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris. Corneille 17. sajandi I poole uurim prantsuse kirjanik oli Pierre Corneille, kelle loomingust algab klassitsistlik teater, kuhu kuulub ka tragöödia. Alguses kirjutas ta barokkteatri lähedasi komöödiaid ning tragikomöödiaid, mis siis Prantsusmaal moes parasjagu olid
1609. poeemi vormis arutlus ,,El Arte nuevo de Racer Comedias`` hispaania rahvusliku draama põhimõtted. Arvab, et antiigist päris näidenditele poleks publikut. Paljud kirjanikud paistavad silma uudsusega. NB! Kõrge ja madala stiili vahel ei pea olema selget piiri, ehk komöödia ja tragöödia vahel. Hispaania draama on lähedasem moodsa draama põhimõtetele. Teose pealiin pidi põhinema tegevusühtsusele, kuid aja ja kohaühtsus polnud vajalikud. Ajal ega kohal pole piiranguid, tegevuspaiku võib olla palju, teos mitmete aastasadade vältel. Hisp. rahvuslik teater väga liikuv. Samamoodi inglise teater. Hispaania draama sobib kõige paremini 3 vaatuseks. Võeti kasutusele palju stroofivorme. Üks stroof järgneb teisele. Hispaania draamas on väga sobiv kasutada romansivormi (8 silbile värss, mis ühendatud assonantsriimiga) hispaania klassikaline draama on kolmejaotuseline. Tähtsaim romansivorm assonantsriimidega. Lope de Vega peatykk maailmakirj. õpikus
mõttekäike ja on sisult sügav. Järgmisel neljapäeval jääb loeng ära, samuti 9 16. mail!!!! 29.04.09 Thomas Nashe ,,Jack Wiltoni elukäik". Kelmiromaan. Ajaloolisolustikuline seiklus juba. Satub reformatsiooni ja sellele järgnevate sõdade keerisesse, 16. saj algus. Esimene kelmiromaan andis erijooned: minajutustus e esimese isikus narratiiv, autori vaated ei lange kokku tegelase vaadetega, mitmemõtteline, peategelane läbib erinevaid olukordi ja tegevuspaiku, tema teekonna kaudu peegeldatakse kogu ühiskonda. Barokile omaselt rõhutatud välise ja tegeliku vastandatus. Avaliku ja varjatu vastandus. Paljastatakse seda, kuidas asjad tegelikult on. Noor peategelane. Bioloogiliselt ebaküps. Elukäik, milles toimub ka füüsiline küpsemine. Realistliku romaani tunnusjooned, mh Tegelane ei ole lahus ühiskonnast, vaid seoses sellega. Ühk maised ja matreiaalsed tegurid mõjutavad teda. Ei ole vaba mõjudest.
annaabi.ee 
