ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2) • Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes» (VVS § 51 lg 4) • Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras • Ministri käskkiri (VVS § 52) • (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». • (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Umbusalduse avaldamine (PS § 97)
Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist RT-s kui ei ole sätestatud teisiti. V: Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt (e. õigustloov akt), mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV-i volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT- s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: -subjektid, objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
läbivaatamise ettevalmistamine ja eelmenetlus halduskohtus.(Riigikohtu halduskolleegiumi praktika aastatel 2000-2002). 2003:1323). Haldukohtusse kaebuse esitamisel tuleb osata piiritleda halduskohtu pädevust üldkohtute pädevusest. Näiteks halduskohtu pädevusse kuuluvad vaidlused Avaliku teenistuse seaduse §160 lg 1 alusel, mille kohaselt on ametnikul õigus HKMS-s sätestatud tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste, otsuste ja sooritatud toimingute peale. Riigikohtu halduskolleegium oma 15.juuni 2001.a määruses haldusasjas nr 3-3-4-1-01 (RT III 2001, 24, 25) ja 13.oktoobri 2005 a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-05 (RT III 2005, 33, 331) märkis, et halduskohtutes lahendatakse ametnike teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi ning tööõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse üldkohtutes. Sellisest halduskolleegiumi selgitusest ilmneb üheselt, et
on individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. O.võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus.
seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. õigussuhte elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused (lubatud käitumise
MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: Subjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: • Subjektid
MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. • jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: • Subjektid
(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Määrus täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seaduses ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Millal need õigusaktid jõustuvad 1)seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega 2)määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega 3)käskkiri jõustub selle allakirjutamisel, kui käskkirjas ei ole teisiti ette nähtud. 7. Õigussuhe õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline suhe, mida
Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. õigussuhte elemendid: 1. Subjektid 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. õigussuhte elemendid: 1. Subjektid 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused 3.objekt
madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. õigussuhte elemendid: 1. Subjektid
käskkirjaga ning Ameti peadirektori käskkirjaga, kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid; 13) Veterinaarkeskuse juhataja teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid. (2) Veterinaarkeskuse juhatajal on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, põllumajandusministri määruse või käskkirja või Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes ja Veterinaarkeskuse asjaajamise korraldamiseks käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi. Juriidline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest- see on öeldud tavaposti mitte elektronposti kohta. 11 10.10.2013 haldusakt C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS
Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Käskiri- Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit.Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 7. Õigussuhe ja selle elemendid- Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Selle elemendid: 1.Subjektid 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused 3.objekt 8.
● VV määrus on õigustloov akt. Valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. ● VV korraldus on üksikakt. Korraldus annab ülesande valitsusasutustele. Jõustub allakirjutamisest. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. ● Ministri määrus on õigustloov akt, mis viitab seadusesättele. ● Käskkirju antakse teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes, jõustub allakirjutamise päeval 5. VV komisjonid Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. Tallinna Majanduskool 2017 9
Valitsusasutus, § 39 lg 3 Teostab täidesaatvat riigivõimu § 39 lg 1 Luuakse jms seaduse alusel, § 40 lg 1 Aruandekohuslane ministri ees, § 41 lg 1 Põhimäärus, eelarve, pitsat, sümboolika, § 41 lg 2 Ainujuhtimine – peadirektor § 41 lg 4, allub ministrile § 73 Pädevus seaduses või põhimääruses, § 42 Peadirektoril õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, § 74 Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse? Uus tegevusvaldkond Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada Järelevalve funktsiooni täitmiseks Tegevusvaldkond ja ülesanded kattuvad Koostöö korraldamise asemel on lihtsam ühte liita Pole (enam) iseseisvat tegevusvaldkonda Liiga väikesed – mõttetud juhtimiskulud
Amet on phele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid. Valla või linna ametiasutuse struktuuri kinnitamine, konkreetse ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine jne kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutuste moodustamise kord kuulub sätestamisele valla või linna põhimääruses. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus amitiasutuse töö korraldamiseks anda teenusalaseid akte. Valla ja linnavaltsus kaks tähendust: 1) Valitsus kui kollegiaalset linnapeast ja linnavalitsuse liikmetest või vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest koosnev KOV organ 2) Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus
riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: 1. Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. 2. Riigikogu, 3. KOV volikogu, 4. Eesti Panga nõukogu ja 5. kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: 1. minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, 2. riigisekretär, 3. ministeeriumi kantsler, 4. ameti ja inspektsiooni peadirektor, 5. vallavanem, linnapea, 6. Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: 1. Vabariigi Valitsus, 2. peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor.
Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2) * Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes» (VVS § 51 lg 4) * Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras Ministri käskkiri (VVS § 52) · (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. · (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». · (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Lugemissoovitused · Taavi Annus ,,Riigiõigus", lk 145-151 · www.valitsus.ee
Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad – individuaalsed aktid. Otsusega nimetab VP ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu. Käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. Vabariigi Valitsuse korraldused – üksikaktid, millega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne). Ministeeriumi juhi käskkiri – teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes Kohtu otsused ja määrused Peaministri korraldused KOV volikogu otsused KOV valitsuse korraldused Maavanema korraldused Vallavanema või linnapea käskkirjad Õiguskantsleri ettepanek 5) Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas kõikide teiste sama või kõrgema juriidilise jõuga õigusaktidega
teenistusülesandeid. Ametnik keeldub korralduse täitmisest, kui o Korraldus on vastuolus EV põhiseaduse või muude õigusaktidega o Tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise Ametnik võib korralduse täitmisest keelduda o Kui selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidistatud o Tal puudub vastav haridus või töökogemus AMETNIKU PIIRANGUD Ametnik ei tohi streikida ega osaleda muudes kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides. Kui see ei ole seadusega keelatud, võib ametnik kõrvaltegevusena tegutseda ka: o Töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel o Valitaval või nimetataval ametikohal o Ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus o Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena AMETNIKUL ON KEELATUD Teostada vahetult ja püsivalt järelvalvet iseenda või endaga seotud isiku üle
viidata ka VV määruse sellekohasele sättele. (3) Ministri määrus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. (4) Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». (5) Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Ministri käskkiri: (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. (2) Ministri käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele
korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas lisaks seadustele ka Vabariigi Presidendi seaduste ja Vabariigi Valitsuse määrusega. Ministrite määrustel on normatiivne, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja nendele kirjuta alla minister. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutava alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär, need peavad oleme valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud.
konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Üksikaktide liigid otsused, käskkirjad, korraldused, ettepanekud. Otsused - Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
2) Ministritel Minister annab määrusi ja käskkirju ja jällegi seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Ka ministrite määrustel on normatiivne iseloom, käskkirjadel aga mitte. Oma positsioonist tulenedes peavad ministri määrused olema kooskõlas seadustega, presidendi seadustega aga ka valitsuse aktidega. Määruse kirjutavad alla minister ja kantsler ja määrused avaldatakse Riigi teatajas. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja nendele kirjutab alla ainult minister. 3) kohaliku omavalitsuse volikogul ja täitevorganil (vallavalitsus või linnavalitsus) annavad normatiivsete aktidena samuti määrusi. Mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja omavalitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsuste aktid peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega.
Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 12.Õigusakti ajaline kehtivus
Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Määrused ja korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministrite määrustel on normatiivne, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja neile kirjutab alla minister. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivste aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi
annaabi.ee 
