Miks mulle meeldib sporti teha Miks mulle meeldib teha sporti?!See on hea küsimus,sest ma pole kunagi sellepeale mõelnud.Sport on väga tervislik ja kasulik tegevus.Minuarvates peaks tegema iga inimene sporti,kui tal vähegi tervis lubab.Minul kahjuks tervis peaaegu üldse ei luba sporti teha.Sport arendab su lihaseid ja füüsilisi võimeid.Näiteks üks spordiala mis mulle väga meelt mööda,kuid ta ei ole kuidagi tervist edendav on tugitooli sport,vahel istume sõpradega kellegi pool ja vaatame telekast auto sporti või siis jalg või korvpalli.See on väga mõnus,sest siis saab veeta aega sõprade seltsis.Pärast seda lähme tavaliselt autoga sõitma(see on ka sport ikkagi) me rallime mööda kruusateid ja hängime niisama külavahel ringi BMW-ga.Ma usun,et hea seltskond on palju tervist edendav kui joosta päevast-päeva.Tuleb pidevalt liikuda ja mitte koju istuma jääda,nii püsid ka noore ja värskena.K...
Head klassikaaslased, Soovime jagada teiega mõtteid tervislikest eluviisidest. Mida aga arvate teie, kas elate tervislikult? Olete vahel mõelnud, mida te tegelikult sööte ning palju te sporti peaksite tegema? Nüüd me räägime siis sellest lähemalt. Tervislikud eluviisid annavad hea enesetunde ning hoiavad tervist. Tervislik toit pole ainult taimetoit, vaid see on mitmekesine ning sinna kuuluvad mahe- ja ökokaubad, ise kasvatatud köögi- ja puuviljad, metsaannid jpm. Tervisliku toidu hulka aga kindlasti ei kuulu rämpstoit, näiteks friikartulid, krõpsud, hamburgerid, mis ei tähenda nüüd seda, et me neid üldse tarbida ei võiks, vaid, et nende tarbimine peab kindlasti olema piiratud. Kindlasti olete vahel mõelnud, et kuidas tipptasemel sportlased sinna tippu jõudsid. Selle üheks suureks osaks on kindlasti olnud toitumine. Tervislikult peaksid tegelikult toituma kõik inimesed. Samas on näiteks linnades igal pool võimalik tervislikult toituda...
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, et tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervislikku toitu kui ka sporti teha. Me kõik arvame, et teame, kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii? Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid tööstuslikke tooteid, kuid ometigi lähevad paljud tarbijad kergemat teed pidi ja asetavad toidukorvi taluvõi asemel kunstlikult valmistatud rasvaine, naturaalse mahla asemel toiduvärvidega mullivee ning lihtsa kodumaise liha asemel pooljahused valmisviilud. Mis on nende valikute põhjus? Kas meie masstootjate reklaamivahendid koos tuntud nägudega, värvikirevad pakendid või hoopiski näiliselt odavamad hinnad? Ma arvan pigem seda viimast, sest tänapäeva lapsevanemad tulevad siis...
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. ...
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks. Tegelikult võiks teha paar võimlemisharjutust ka hommikul, et valmistada end ette päevaseks liiumiseks. Sportimine on kasulik tervisele. Sportimine ennetab haiguste teket, parandab vormi, vähendab väsimuse teket, ...
Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa. Tegelikkus ei ole see tõsi. Muidugi on sportimine tervisele väga kasulik ning suurendab ka energiakulutust, kuid samas võib ka söögiisu tõsta. Sellisest arusaamast, et sportides võib kõike süüa ei pea paika, kuna sellest võib kasvada haigus, mida nimetatakse buliimiaks. Buliimia on söömishäire, mille iseloomulikeks tunnusteks on liigsöömine ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu mõju kaotada oksendamise, lahtistite söömise või siis näiteks spordi abil. Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust va...
Tallinna Tööstushariduskeskus Füüsilise aktiivsuse tähtsus Merilin Adelbert 201/204RS 2012 Kuidas füüsiline aktiivsus ikkagi tervist parandab? Füüsiliselt mitteaktiivsus tähendab selgelt kõrgemat riski haigestuda erinevatesse haigustesse nagu südamehaigused, diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi, luu- ja liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja j...
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi t...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond TARBIJAUURINGU ANKEET Üliõpilane: Laura Freivald Üliõpilaskood: KATB142642 Tallinn 2017 Hea vastaja! Olete valitud uuringusse, mida viib läbi Spordihooldus OÜ, mille eesmärgiks on kaardistada hinnanguline spordihooldus toodete kättesaadavus ning rahva liikumisharjumused. Osutusite valituks Rahvastikuregistri juhusliku valiku alusel, mis tagab selle, et valimis oleks esindatud vanuses 16 35- aastased eri piirkondadest. Kõik Teie poolt antud vastused jäävad anonüümseks, mis tagab selle, et hilisemas tulevikus pole võimalik Teie isikut vastustega kokku viia. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 7 minutit ja ei nõu eriteadmisi. Kõigi vastajate vahel loosime välja viis Sparta Spordiklubi 10 korra külastuska...
Essekonkurss Liikumine tervendab maailma Leonid Gorbatš Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium (vene õppekeelega kool) 11B klass Ehitajate tee 68-97 [email protected] 55536221 Juhendaja: Marina Rüütel Tallinn 2014 Liikumine tervendab maailma Viimasel ajal inimesed tihti väidavad, et sportlik eluviis on hea tervise vundament. Olen sellega täiesti nõus, kuid kunagi ei tohi üle oma jõu sporti teha, näiteks ei või ülepingutada igasuguse võistkondliku spordi tegemisega nagu korv- ja jalgpall.Inimesed hakkavad spordiga tegelema oma lapsepõlvest saadik. Tihti vanemad valivad nendele spordiala, kuid see ikka tuleneb laste eelis...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen se...
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis täh...
15 sammu võiduni Gerd Kanter räägib oma raamatus, mida tuleb teha, et jõuda tippu. Muidugi ei taga tema nõuannete järgimine kohe olümpiamedalit, aga need aitavad ka lihtsalt sporditulemusi parandada. Esimese asjana ütleb ta, et sporti tehes peab olema rõõmus, siis paranevad ka tulemused. Ka mina arvan, et kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis oled sa ise aktiivsem. Vägisi ei ole mõtet trennis käia. Kuid kahjuks olen ma näinud inimesi, kes käivad trennis ainult sellepärast, et nende vanemad sunnivad. Teise asjana toob ta välja, et kaotust ei tohi karta. Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Neid ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk. Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama. Kolmandaks tuleb usaldada endast targemaid. Treenerid on enamasti vanem...
SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA Brenda Kozlovki M12 Mina sellisena, nagu ma olen iseenda jaoks- *Iseenda jaoks olen ma tavalise välimusega ,vahel kergesti ärrituv,lõbus tüdruk.Mulle meeldib sporti teha,sageli pean ennast sundima,et vajalikud toimetused saaksid tehtud,sest tihtipeale tuleb laiskuseuss sisse ,teinekord,aga teen meeleldi palju toimetusi vähese ajaga.Arvan,et ma olen tavaline neiu,midagi erilist endas ei leia.Mulle ei meeldi inimesed kes norivad inimesi tema rahvuse pärast.Koolitöid eriti meeleldi ei tee,ma leian endale alati mingi põhjuse,et miks ma seda teha ei saa. Mina sõpradele vaatenurgast, st. millisena ma näitan ennast oma sõpradele *Sõpradele näitan ennast sellest vaatenurgast kuidas parasjagu tuju on.Ma ei ole võtnud endale mingit hoiakut,et peaksin kellegile meeldima.Olen just selline nagu olen ja kui kellegile see ei meeldi ...
Sport kultuur või äri? Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ...
Osalemine maratonil 2013 aastal Ajakasutuse juhtimine Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaasla...
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lään...
Suitsetamine Mõnus sigarett hommikukohvi kõrvale? Või tubli nikotiiniannus pärast pingelist päeva? Eestis on taoliste harjumuste ohvriks rohkem kui pooled mehed ning naistest kuulub suitsetajate ridadesse tubli neljandik. Kõik teavad fakti, et suitsetamine on tervisele äärmiselt kahjulik. Suitsetamine põhjustab näiteks südameveresoonkonna haigusi, raseduse katkemist, erinevaid kasvajaid, suurendab maohaavandite ja osteoporoosi ohtu. Seega -- kui sa suitsetad, siis teed sa üsna palju selle heaks, et võimalikult vara hauda minna. Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest. Niisiis peabki esiteks muutma oma harjumusi, mis kutsuvad esile vajaduse sigareti järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning pro...
Inimesed ja nende valikud Inimesed Eestis peavad tihti mõtlema, kuidas elu elada ja milleks. Tihti tehakse otsuseid millestki lähtuvalt ja arvestades asjaolusid. Valimistest on möödas kuu ja koalitsiooni kõnelused on luhtumas. Paljud inimesed mõtlevad, kas nad andsid hääle õigesti või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Alati ei ole olemas õigeid ja valesid otsuseid, aga oluline on see, et valik oleks tehtud kaalutletult. Eestlased on liialt enesekesksed ja mõtlevad tihti peale vaid iseendale. Meie riigi kodanikud peaksid olema rohkem sallivamad üksteise vastu. Kohati on näha kihistumis ja inimesed suhtuvad üksteisesse eelarvamusega. Viktoria Ladõnskaja raamatut „ Lasnamäe valge laev“ lugedes mõistsin, kui raske on venelasel Eestis elada. Kui Ladõnskaja läks Tartu Ülikooli ja rääkis, et ta on Lasnamäelt pärit, ei usutud teda. Sellepärast, et teiste meelest oli ta normaalne ja oskas liialt hästi eesti keelt. ...
Alkoholisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Täna tahaksin rääkida teemast, mis puudutab paljusid noori, kui ka täiskasvanuid täpsemalt alkoholisõltuvusest. Ühiskond on teinud oma suhtumisega tänapäeva noortele nii öelda karuteene ümbritsedes noori ja ka täiskasvanuid ilusate alkoholireklaamidega, mis on kergesti meeldejäevad ja isuäratavad. Kõiksugu uued alkohoolsed joogid on poelettidel väga kergesti märgatavad. Kõige hirmsam on see, et paljud täiskasvanud on noortele suuresti eeskujuks. Tihti jätavad nad mulje õhtuti üks õlu ei tee paha, vahel ka suurem napsitamine mitte. Paraku võtavad noored täiskasvanutelt paljuski eeskuju ning on nendega seetõttu samal arvamusel. Tihti põhjendavad noored oma käitumist sellega, et kõik teised ju teevad ka ning nooruses tuleb kõik järgiproovida. Soovides olla teistega samasugune või veelgi ägedam, tuleb tihti mängu alkohol. Siis on vaja n...
Erika Salumäe ,, Jääda ellu'' Karm lapsepõlv, eesmärk ellu jääda see on kui põnevusromaanist. Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haaras mind kaasa. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekor...
Tervislik toitumine ja eluviis Alusta päeva hommikueinega. See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda e...
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ................................
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teisme...
Tervis, sport ja sisukas vabaaeg! Tervis on väga oluline meie elus, kuid on palju neid, kes ei oska seda väärtustada. Ära hoidmaks selle riknemist, tuleks tegeleda mitmete vabaaja veetmis võimalustega ning hoida ennast. Elu tervemaks muutmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Tervise jaoks kõige olulisemaks asjaks on toitumine. Õige ja tervislik toitumine aitab igati hoida tervist. Tänapäeval on väga palju rämpstoitu, mida inimesed söövad igapäevaselt. Igas väiksemaski toidus, mida poest ostame, on sees väga mitmeid keemilisi aineid, mille hulgas ka säilitusained. Need omakorda muudavad inimese tervisliku olukorra nõrgemaks, sest organism vajab mitmeid vitamiine, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Mitmed arstid ja teadlased soovitavad päevas süüa mitmeid puu- ja juurvilju, kust saab kätte vajaliku koguse aineid, mida tervis vajab. Mida vähem tarbida erinevaid burgereid, kartulikrõpse, limonaade, seda paremini peab tervis vastu. On välja uu...
Lugemis ülesanne variant 4 1. Nimeta viis nähtust, mis artikli autori arvates soodustavad depressiooni tekkimist. Põhjenda, millist neist peab ta kõige olulisemaks. 2. Mis on depressiooni ealised ja soolise iseärasused? Millist käitumist need võivad esile kutsuda? 3. Tee teksti põhjal kolm järeldust selle kohta, kuidas vältida depressiooni. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks 1. Artikli autori arvates on depressiooni tekkimise tegureid väga palju. Peamised põhjused on psühholoogilised traumad, kehalised haigused, pärilikkus, hormonaalsed muutused ja ületöötamine. Kõige olulisemaks põhjuseks peab autor aga inimeste vahelisi suhteid, sest halvad sotsiaalsed suhted mõjutavad meeleolu muutumist ning see soosib depressiooni tekkimist. 2. Depressiooni ealised iseärasused, ehk erinevate vanusegruppide iseärasused. Näiteks Lastel esineb meeleolu languse korral kõige enam just psühhosomaatilisi ja käitumuslikke häireid. Näiteks ...
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval. Pärast iga küsimuse hoolikat lugemist valige üks kolmest (kahest) vastusest, mis on teile tüüpiline. Valitud vastuste arv summeeritakse ja võetakse punktide arv. 1. Mitu korda päevas sa sööd? 1. 3-5 korda 2. 1-2 korda 3. 7-8 korda nii palju kui ma tahan. 2. Kas olete hommikusööki kodus enne koolist lahkumist? 1. Jah, iga päev 2. Mõnikord ei ole mul aega 3. Mul ei ole hommikusööki. 3. Mida valite rikkalikku hommikus...
OSASTAV MITMUS. ANKEET. ! OSASTAV MITMUS........I.....U.....E I.......E NIMETAV OMASTAV OSASTAV OSASTAV mit. PILT PILDI PILTI PILTE KLASS KLASSI KLASSI KLASSE E....I LEHT LEHE LEHTE LEHTI LAPS LAPSE LAST LAPSI NB!!! A..U A.....I LINN LINNA LINNA LINNU SEIN SEINA SEINA SEINU OSASTAV MITMUS A......U VAIP VAIBA VAIPA VAIPU LAUD LAUA LAUDA LAUDU MAJA MAJA MAJA MAJU SID.........ID JÕGI JÕE JÕGE JÕGESID AUTO AUTO AUTOT AUTOSID ...... ID TEATER TEATRI ...
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Tihti on nii, et millestki räägitakse, kuid tegelikult ei vallata teemat või räägitakse, kuid teema sisu ja olemus jäävad ka rääkijale endale arusaamatuks. Nii on ka selle, pealkirjaks oleva küsimusega. Sageli võib kuulda, et sporditegemise olulisusest räägitakse, kuid kui paluda seda olulisust lahti mõttestada, siis nagu ei osatagi midagi konkreetset öelda. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, täna räägiksin ma teile sportimise kasulikkusest ja vajalikkusest. Niisiis...miks on sportimine kasulik..miks sportimine noores eas on vajalik ja kasulik? Ma ei hakka rääkima spordi kasulikkusest kehale, tervisele, seda on juba palju tehtud. Pigem räägin sportimise mõjudest inimese kujunemisele ja mõjudest. Sportimise mõjudest inimese ellusuhtumisele on tegelikult väga ammu aru saadud. Targad mehed on on öelnud, et sport arendab kehalisi võimeid, vaimseid võimeid, soodustab suhtlemisoskust ja omab tohutut rolli isiksuse kujundamisel. Ma julgen ...
Kiire elutempo mõju meie tervisele Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte ta...
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
Neli kuud enne 2016 aasta suve olümpiamänge on ikka veel õhus paar väga suurt küsimust, üks neist puudutab Zika viirust ja olümpia edasilükkamist või asukoha muutmist ja teine Venemaa osalemist olümpial. Seda kirjandit kirjutades toetun Kristjan Port’i arvamusele “Kõikide osapoolte jaoks oleks parem, kui Venemaad ei lasta olümpiale” (sport.err.ee, vaadatud 23.05.2016) Esiteks, olümpia harta näeb ette seda, et kui sa osaled olümpial, pead sa järgima kõiki olümpia harta punkte. Meditsiinireeglistiku lõigus on kirjas, et dopingut sportlased ei või kasutada nii võistlusvälisel kui ka võistluste ajal. Venemaa on rängalt eksinud just selle punkti vastu. Umbes paar nädalat tagasi, lahvatas üks maailma suurimaid dopingujuhtumeid, kus tuli välja et 33 Venemaa Londoni olümpa medaliomanikust oli tarvitanud üks kolmandik dopingut. Seda tunnistas endine Venemaa antidopingutegelane Grigori Rodtšenkov. Põhjus, miks see nii hilja välja tuli oli see, e...
Üldine ja lihtne teadmine tervislikust toitumisest. Üldiselt on soovitatav süüa 4-6 korda korda päevas(hommik, enne lõunat, lõuna, peale lõunat ja õhtu poole vajadusel) ning pöörata tähelepanu eriti sellele, et vahepalad oleksid täisväärtuslikud. Süües tihti, väikeses koguses täisväärtusliku toitu, hoiad ainevahetuse kiire ning väldid tühja kõhuga mõttetut ahmimist, mis põhjustab rasvumist. 1. Hommikuks võib süüa põhimõtteliselt kõike head mida soovid, sest keha vajab ärkamiseks energiat(kuigi tuleks alati võimalusel vältida rasvaseid toite). Müslid, pudrud, võileivad jne. 2. Enne toekamat lõunat võiks olla väike vahepala puuviljade näol. 3. Lõuna ajal söö korralikult sooja toitu ning jälgi, et see sisaldaks võimalikult palju salateid jm. aedvilju(50% portsijonist). Söö kõrvale 1-2tk leiba ja joo võimalusel pärast sööki. 4. Peale lõunat võid lubada endale väikse maiuse(küsist, sh...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 ...
Pirita Majandusgümnaasium Maarja Pohl Eesti Vabariik aastal 2017 Tallinn 2007 Eesti Vabariik aastal 2017 on tuntud ülemaailma. Ta ei ole enam see väike abitu linn kuskil Venemaa kõrval. Eesti on see väike tugev riik Euroopas, mis kuulub nüüdseks maailma viie rikkaima riigi hulka. Viisavabadus enamike riikidega. Välissuhted on eriti head Ameerika Ühendriikidega ja Saksamaaga. Eestlased on teinud endale nime kui suurepärase kultuuriga rahvas. Muutunud on ka rahaühik. Kui vanasti oli selleks kroon, siis nüüd on käesolevaks rahaks euro. Euro tulekuga muutus Eesti elu kallimaks, kuid tõusid ka palgad, nii et selles vallas jäi kõik samaks. Eesti kultuur on väga rikastunud lauluga ja uudse spordiga. Eestlased on väga- väga suur laulurahvas. Oma lauluga on nad sillutanud tee Euroopa südamesse. Tallinna Vanalinnast on saanud üks maailma turistiderohkemaid paiku. Viru tänav töötab 24/7 ja võõru...
Jüri Gümnaasium TERVIS JA LIIKUMINE Juhendaja: Jüri 2011 SISUKORD 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 Kui tähtis on liikumine....................................................................................................4 3 Kohti ja rajatisi liikumiseks.............................................................................................5 4 Kuidas saab ülekaaluline kõige paremini kaalust alla võtta............................................6 5 Kokkuvõte...............................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendav...
Referaat Kerttu Rakke Janetta Lille Abja Gümnaasium 9B 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 Mõne teose tutvustus lk 6 Pildid lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Kerttu Rakke kodanikunimi on Kadi Kuus. Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go." Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline. Kerttu Rakke figureerib sageli kollases ajakirjanduses, kus teda on ka...
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme tead...
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "nor...
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, vil...
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. L...
Motivatsioon spordis Kodune ülesanne nr 4 Põhjuseid, miks lastel võib tekkida vastumeelsus spordiga tegelemise osas, on mitmeid: 1) Neile võib tunduda see konkreetne spordiala, millega tegeletakse, või tegeleda proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud spordiala tundub lastele igav, siis ei viitsita pingutada või üldse kaasa teha. 2) Kaaslased ning keskkond, kus ja kellega koos sporti tehakse, ei ole sobivad või muutuvad ebameeldivateks. Esineb psüühilist vägivalda, ehk et noritakse, kiusatakse. Samas võib olla ka see, et kui teistel kaaslastel tuleb paremini välja ja endal ei tule, siis lastakse pea norgu ja n...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
Ajaloo KT küsimused ja vastused PTK 32 1) Iseloomusta kultuuri arengut maailma ajaloos Külma sõja tingimustes peale II MS. Erinevate vaadetega riigid üritasid näidata ,et just nende poliitiline kord on õige, selle tõestamiseks tehti palju propagandasi- milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid, raadiot, ajalehti, televisiooni, kirjandust jne. Kuid samal ajal sündis ka palju häid kirjanduse- ja filmiteoseid tavakodanike vaatenurgast ja nende tunnetest, muidugi riigipeadele need ei meeldinud ja autoreid hakati taga kiusama. 2) Iseloomusta kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina 20 sajandi teisel poolel. Riigid tahtsid näidata oma tugevust spordivõitude kaudu, söötes sisse võistlejatele laborites välja töödatud aineid, mida tänapäeval nimetatakse dopinguks, kuna see kahjustab organismi, keelati see rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt ära. 3) Kirjelda ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................
Gümnasisti stressi põhjustest ja selle lahendamise võimalustest Keskkooliaeg on etapp, mis külvab iga indiviidi ellu hulgaliselt uusi olukordi, inimesi, vastuvõtmist vajavaid otsuseid, konflikte ja kõigi nendega kaasneb paratamatult tohutu stressitaseme tõus. Kas ja kuidas on võimalik gümnasisti stressi leevendada või üleüldse eemal hoida? Arvan, et kui küsida ükskõik millise gümnasisti käest, kas tal esineb nähtus nimega ,,stress", on vastus jaatav. Samuti olen üpris veendunud, et stressi esmaseks põhjustajaks peetakse õppetööga seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu lõpptärmin ja suur hulk tunnikontrolle nõuavad keskendumist ja vaeva ning puhkamiseks aega ei jää. Ülesannete tegematajätmine tekitab aga omakorda veel suuremat nördimust ning stressi. Lisaks õppetööle on suurem enamus g...
annaabi.ee 
