Rakvere mõis Hoone ajalugu 1669.a. Hakati ehitama uusi hooneid 1850 hakati ehitama uut peahoonet 1919 rahvamaja 192840 ehitati teatrihoone Kirjeldus Lihtne klassitsistlik hoone Esimesel korrusel suur saal soklikorrusel olid kunagi majapidamisruumid Üldseisukord ja hooldusaste Kasutatakse rahvamaja ja teatrina Hiljutine remont Hooldusaste on hea Mõisapark Säilinud korrapärane teedevõrk Pärnaalleed 3 tiiki Hooldatud Aktiivselt kasutatav Üldine seisukord rahuldatav Vajab korrastamist Kasutatud allikad http://www.mois.ee/viru/rakvere.shtml http://www.puhkaeestis.ee/et/rakveremoisjamoisapark http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15722 http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15723 http://www
Pärast ,,Vanemuise" seltsimaja hävimist tulekahjus ehitati (enamjaolt üldrahvaliku korjanudsega kogutud raha eest) Tartusse uus rohke teatrihoone, teatri juhiks palgati Saksamaal lavastamisoskusi omandanud Karl Menning ning lavale astusid esimesed elukutselised näitjelad. ,,Vanemuine " kui kutseline teater alustas 1906 aasta augustis, avateoseks oli valitud August Kitzbergi draama ,,Tuulte pöörises". Vaid mõni nädal hiljem alustas Tallinnas esimest hooaega kutselise teatrina ,,Estonia". FAKTE JA VÄITEID 1) 1881.a. elas Eestis umbes 880000 inimest, neist 90% oli talurahvas. 2) 1884.a.õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 3) 1888.a. avaldas Jakob Hurt rahvaluule suurkogumise üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele". 4) 19.sajandi lõpul tegutses Tartus Wiera teater. 5) 20.sajandi algus tõusis esile uus haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Jaan Tõnisson, Villem Reiman, Oskar Kallas. 6) 1906.a
MARCELLUSE TEATER VIDEO!!! ASUKOHT ROOMAS FAKTE ·Marcelluse teatri lasi ehitada Julius Caesar, ehitamise lõpetas Augustus, kes nimetas teatri oma nõo järgi. ·Istekohti 12 000 ·Poolkaarekujuline istumisala oli 111m lai ja 50m kõrge FAKTE VIDEO!!! ·Teater valmis 13 aastat eKr ·Algul kasutati seda kindlusena, hiljem teatrina. Nüüdseks on teatri ülaosa jaotatud paljudeks korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega
Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar
· Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992
võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9
sellega võisteldes-hakkas oma kaasaja professionaalsele tasemele jõudma ka eesti kultuur.Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle venad Paul ja Kristjan Raud ja Ants Laikmaa.Viimane asutas ka 1903.a. Tallinnas ateljeekooli. Tulekahjus hävis ,,Vanemuise ,,seltsi maja.Otsustati korraldada rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks,mille avaldamine 1906.a. oli rahvuslik suursündmus.1906.a alustas teatrina tegevust ka ,,Estonia" ja 1913.a. avati Pärnu ,,Endla" teatrimaja. Varsti tõusid esile uue põlvkonna poliitilised liidrid."Postimehest"sai eesti tähtsaim ajaleht.Üldpoliitilistes küsimustes oli ,,Postimees"mõõdukalt liberaalne,pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 19.sajandi lõpul hoogustus linnade areng.Tallinnas hakkas ilmuma teine päevaleht"Teataja". Oli tekkinud vastuvõtlik pinnas Saksammalt ja Venemaalt Eestisse uluatanud sotsialistlike
luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga; vabastada kirjandus igasugustest seostest ajastu ühiskondlike nähtustega, loobuda tegelikkuse nö objektiivsest kujutamisest. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse Ch Baudelaire'i. Platoni õpetustest lähtudes tunnistasid sümbolistid kahe- ideaalse ja reaalse maailma olemasolu, kusjuures reaalne maailm tundus neile nagu Platonilegi igaveste ideede ajutise kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel ei ole võimalik seda nn ,,teist maailma" tunnetada, vaid poeesia vahenditega on võimalik tabada ideaalset ilu, nähtava maailma taga asuvat nähtamatut hinge- või vaimumaailma. Kõrgeimaks kogemuseks pidasid nad sisemist kohemust, mis põhineb intuitsioonil, müstilisel
Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" Carl Maria von Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. Korraldati rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks, mille avamine 1906. a. oli rahvuslik suursündmus. 1906. a. alustas Tallinnas kutselise teatrina tegevust "Estonia", kus mängisid ja lavastasid andekad näitlejad Paul pinna, Theodor Altermann jt. "Estonia" uus hoone valmis 1913.a. Poliitiline elu Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist jäi rahvuslikku meelsust hoidvaks keskuseks Eesti Üliõpilaste Selts Tartus. EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sini-must-valge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis. Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Toimetaja
Sellest algas tema kiire muusikukarjäär, mis sidus teda esmalt mitmete Põhja-Saksa linnadega. Ajaloos on sageli selliste üksikisikute roll väga suur ning kümme aastat Tallinnas tegutsenud Meder oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades. Võrreldes Itaaliaga hilines ooperikunsti sünd Saksamaal ligi sajandi. Ooper sündis saksa kultuuris kolmes variandis: õukonnaooperina 1670. aastate lõpul mitmel pool üheaegselt, linnakodanike avaliku teatrina 1678. aastal Hamburgis ning kooliooperina 1680. aastal Tallinnas. Tallinn tõusis omaaegses Põhja-Euroopa muusikapildis nii tähtsale kohale mitmel põhjusel: arvatavasti oli ideoloogiline surve siin kindlasti väiksem kui protestantlikul Saksamaal, eriti sealsetes ülikoolilinnades. Samas suutis Tallinn ilmselt mõjutada vanade hansasidemete (Hansa Liit - 13. ja 17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit)
Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on
Ainuke tallinna kirik, mis on originaalselt seest säilinud. 2lõõvi , tänav oli ees, ning ei saanud kolmandat lõõvi ehitada. Põrand oli puidust(hauad all) Tallinnas oli kasutusel kui vaestemaja. *Toomkirik(turismivip)-põhiplaan basiilika, Torn barokne, Puidust nikerdatud vapid, peal mingid kotkad vms. *Niguliste kirik- basiilika, tornikiiver barokne. Põles viimati 1979a. Praegu taastatud, oli kaupmeeste kirik. *Katariina kirik- madal ning eesti pikim kirik (vanalinnas) tänapäeval teatrina, vanal ajal garaazina. Pirita kloostri kirik k6ige suurem kirik tallinnas ja see on varemetes Renessanss 14-16 Sajandid. Vararenessanss 1400-1500- keskuseks Firenze Kõrgrenessanss- 1500-1530 Rooma, veneetsia Teistes maades 1500-1630 Eestis 1530-1650 Muutused teaduses, tekkisid ülikoolid, anatoomia tund. arhitektuuris, maalikunstis.- Kunst arenes koos teadusega. Kunstnik pidi osav olema paljudel aladel. Kunstnik hakkas oma töid signeerima.
Torni,kuhu ta on aheldatud,on tõlgendatud ka inimese hinge piirava keha sümbolina. *Hispaania "kuldse ajastu" dramaatikale omane auto zanr saavutas oma hiilguse just C barokses loomingus. Selles lühinäidendi zanris kasutas ta tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka autosid,mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Neist kuulsamad on "Suur maailmateater". Teos on puhas allegooria.Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll. PIERRE CORNEILE(1606-1684) *XVII saj 1.poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia. *Esialgu kirjutas ta barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid,nagu need saj alguse Pran moes olid. *Esimese tõelise menu osaliseks saanud näidendis "Cid" (1636) oli aines laenatud XVII saj alguse hispaania dramaatiku Castro teosest
,,seadused" : ,,Igast loomast, taimest ja esemest sai tema hingestamise kaudu teha omale abilise, hinge sissepaneku või valdjaga sidumise kaudu." Sama lugu on ka seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see sobib, aga enamikule meist tundub paraku naeruväärse teatrina. Sass väidab: ,,Otseselt on teada ja levinnud üks keelatud hing naistele s.o. Paehk Kärbseseene isand peremees (valdjas), mis on põhjas nõidade seas laialt levinud. Kaifis olev nõida aitab seenevaldjas Pa ja tema ümber olevad abistajad. Nende käest võib kõike küsida: võid saada endaga seotud mõne vägeva haldja, keda saab kasutada ka siis, kui sa pole kaifis. NB! Ei tohi Pa 'iga mängida,
improvisatsiooni rolli. Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri
nende sotsiaalset ja kultuurilist tausta, teatrikäitumist. d) Retseptsiooniuuringud uuritakse etendusi või gruppe ning seda, mida inimesed nägid: kas vaatasid näitlejat, konkreetset tegelast või üldist lugu, kui palju pöörasid tähele konkreetsetele meediumitele tähelepanu. Retseptsiooniteooria püüab etenduse vastuvõtuprotsessi üldistada. e) Teatrisemiootika teadus teatri märkidest ja märgisüsteemidest. Teadvustati, et teater vajab uurimist teatrina, omaette keelena, mitte kirjanduse illustratsioonina. Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja polüfunktsionaalne). f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia
Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet
Peatselt hakati korraldama juba eesti kunsti ülevaatenäitusi (esimene 1906). Kiire arengu tegi läbi teatrielu. Tartu "Vanemuise" seltsis pikka aega (1878-1903) küllaltki menukalt tegutsenud August Weira näitetrupp jäi küll ajast maha, kuid peale uue teatrihoone avamist (1906; vana hävis põlengus) asus seal tööle Tartu seltside parimaist näitlejaist moodustatud kutseline näitetrupp, mida juhtis Karl Menning. 1906. aasta sügisel alustas Tallinnas kutselise teatrina tegevust "Estonia", kus mängisid ja lavastasid andekad näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann. "Estonia" uus hoone valmis 1913. aastal. Veidi varem (1911) oli avatud Pärnu "Endla" teatrihoone. Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. Ajakirjandus 1896. aastal ostsid rahvusmeelsed Tartu haritlased K. A. Hermannilt ajalehe "Postimees". Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda
Seniste populaarsete muusikategelaste Karl August Hermanni ja Miina Härma järel asus Tartus tegutsema näiteks Rudolf Tobias. Korraldati sümfooniakontserte, kus esitati ka eesti heliloojate loomingut. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul on Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. 1906. aastal avati põlengus hävinud ja rahva seas korjanduste raha eest taastatud ,,Vanemuise" seltsi maja. 1906. alustas Tallinnas kutselise teatrina tööd ,,Estonia", kus mängisid andekad näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann. ,,Estonia" uus hoone (praegune) valmis 1913. aastal. Veidi varem avati Pärnus ,,Endla" (1911). Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. 1896. aastal osteti K. A. Hermannilt ,,Postimees" ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. Tema juhtimisel sai ,,Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht. Kaastööd tegid ajalehele A. Kitzberg, Anna Haava, K. A. Hindrey jt.
· Tihe seos teatripraktikaga · Struktuuri vabadus Postdramaatilise teatri kultuuriline kontekst · Meediaühiskond · Infokanalite ja infohulga plahvatuslik kasv. · Multimediaalsus (palju erinevaid infokanaleid). · Eklektilisus, fragmentaarsus, killustatus info edastamise viisides. · Vastuvõtustrateegiate muutumine: aeglase ja süveneva lugemise taandumine. Teatraalsus (theatricality) näitamise ja vaatamise akti rõhutamine, teatri spetsiifika rõhutamine, teatrina toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega
Aadlik alati iseseisev suurus, õukondlane aga kuninga sõltlane. Õukondlane alati etiketiinimene, etiketi rikkumine hullem ku isurm see tema olemuse alus, tema absoluut. Prantsusmaal hakkab kehtima absoluutne monarhia, kunstis peab toimuma samuti pööre. Barokk enam ei sobi, sest see aadlike teema. Vaja monarhistlikku stiili klassitsism kõige monarhistlikum oma loomuselt. Barokist samm edasi tõepärasuse nõude kehtestamine ehk siis klassitsism. Barokk vaatles kogu elu teatrina. Klassitsistid nõudsid, et teatritegevus peab mahtuma 24 tunni sisse, muidu saab rikutud tõepärasuse efekt. Ideaalis peaks näidend mahtuma 2-3 tunni sisse mil toimub näidend. Tegevuse ülekandmine ühest kohast teise on ebareaalne, rikub mõistlikkust. Süzee pidi olema lihtne, ei tohtinud olla palju süzee liine (hajutaks keskendumist peamisele). Kehtestati teatrile ainuomased seadused (teatri enesemääramise protsess)
vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida selle rolli täitjalt oodatakse. Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega. Tavaliselt inimesed teavad mida nad esitavad. Selle teistele
1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri
Calderoni intellektuaalse rõhuga barokkdraamas on tegelastel tunded, oma koht on lüürikal ja huumoril. Ometi on sümbolid ja allegooria esiplaanil nii tugevalt, et tegelased kaotavad oma vahetut konkreetsust, st nad pole nii ,,elavad" kui Shakespeare'il. Calderoni ajalooteemalistes teostes pole faktitäpsust, sest teda ei huvita ajalooseigad, vaid üldistavad moraalsed järeldused, mida seigad teha võimaldasid. Calderon kujutab elu teatrina, näidendina, millel on oma algus ja lõpp ja kõigil elavatel on oma roll mängida. Elu on unenägu (Calderón) Pasun ja Rosaura lahkuvad kodumaalt. Pasun on pahane, et kaasa tuli, sest nüüd on nad eksinud. Nad näevad lossi. Lossi juures on vangla, kus on ahelais Segismundo. Segismundo kurdab rasket elu. Kui näeb, et Rosaura ja Pasun pealt kuulsid, raevub, kuid leebub ja halastab mõlemale. Clotaldo ja sõdurid ajavad Rosaura ja Pasuna, silmad kinni seotuna, vanglast nii
Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida selle rolli täitjalt oodatakse. Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega. Tavaliselt inimesed teavad mida nad esitavad. Selle teistele esitatava rolli täitmise ajal me kontrollime
demokraatliku Ateena ja totalitaarse Sparta vahel, kuhu ühel või teisel poolel olid kaasatud peaaegu kõik Kreeka linnriigid. Sõjad laastasid ja nõrgendasid Kreekat suuresti. Ometi loodi ka sel perioodil rida suurejoonelisi ehitisi, millest üks väljapaistvamaid oli 4.saj. eKr ehitatud Väike-Aasia linnriigi Halikarnassose valitseja Mausolose haudehitis (arh, Pytheos jt.., üks seitsmest maailmaimest, hävitati 15.saj.). Mausoleum oli kavandatud nii valitseja hauakambri kui ka teatrina . Nelinurkse põhiplaaniga hoone mõõtmed olid 66/77 m, kõrgus 46 m. Alumise korruse moodustas hauakamber, mille siseruumis toetasid lage 15 dooria sammast, välisseinu aga katsid reljeefid, mille autoriteks olid oma aja tuntumad skulptorid (Skopas jt). Hoone teine korrus oli väljaspoolt ümbritsetud joonia sammastikuga, siseruumis aga oli lae toestuseks 15 korintose sammast, samas paiknesid ka Mausolose ning tema naise Artemisisa kujud
annaabi.ee 
