Kui keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktid asetsevad ühel ja samal liikumatul sirgel , siis nimetatakse liikumist pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Mehaanilise liikumise mõõdud on kineetiline energia ja impulss. LIIKUMISE SUHTELISUS Liikumine on keha asukoha muutumine. Asukohta saab aga alati määrata ainult mingi teise keha suhtes. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese. Sellele vaatamata paistab Maa paigalseisvana ning liiguvad hoopis Päike ja tähed. Sama ese võib mõne keha suhtes liikuda ja samal ajal teise suhtes paigal olla. Liikumine on suhteline.
jooksja punktmass) 10. SI-süsteemi põhiühikud Pikkus 1 m (meeter) Mass 1 kg (kilogramm) Aeg 1 s (sekund) Temperatuur 1 K (Kelvin) Voolutugevus 1 A (amper) Ainehulk 1 mol (mool) Valgustugevus 1 cd (kandela) 11 Mis on trajektoor ja kuidas liigitakse liikumis trajektoori kuju järgi?Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Mida nimetakse taustkehaks?Taustkehaks nimetakse keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. 13. Mida kujutab endast taustsüsteem? Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem14. Mis on teepikkus ja nihe + tähised ja ühikud? Teepikkus on vahemaa mõõdetud mööda trajektoori. Tähis l (või s) ja ühik 1m (meeter).Nihe on vahemaa linnulennult võetuna, kõige otsem tee. Tähis ja ühik 1m (meeter).15. Millist liikumist nimetakse ühtlaseks ja sirgjooneliseks liikumiseks?
on tegemist võnkliikumisega ehk võnkumisega. Veel eristatakse teineteisest kulgevat ja pöörleva liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma eelmiste asenditega paralleelseks. Kulgevalt liigub ka rööplükke tegemisel kasutatav joonlaud. Kulgeva liikumise korral on keha kõikide punktide trajektoorid ühe suguse kujuga. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Kui keha liigub, siis tema asukoht muutub. Muutub keha kaugus algasukohast. Kaugust algasukohast võib aga mõõta mitmeti. Kui mõõdetakse täpselt piki trajektoori, saadakse läbitud tee pikkus ehk lihtsalt teepikkus. Valemites tähistatakse teepikkust tähega l. Mõõtes kaugust algasukohast mööda sirgjoont, n.ö
vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täiendavat kokkulepet pole, on taustkehaks Maa. Mass: iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmet. Tähis m, ühik 1kg. Jõud: iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. Tähis , ühik 1N. Rõhk: näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1N/m2=1Pa. Valem p=F/S (S pindala). Tihedus: näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Tähis . Valem =m/V. Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva pöörlemine poolusel: Poolusel asuvale vaatlejale paistab maailmapoolus (põhjapoolusel Põhjanael) otse vertikaalselt „pähe“, kõik taevakehad tiirlevad mööda ringjooni, mis asuvad muutumatutel kõrgustel. 3. Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt, kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine. Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4. Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb
Mõistete seletused Liikumine meie ümber Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe ajaühiku jooksul. Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev
– sirgjooneline – kõverjooneline – ringjooneline ! Iseloomu järgi – ühtlane liikumine - kiirus aja jooksul ei muutu – mitteühtlane liikumine - kiirus muutub aja jooksul – võnkumine – perioodiliselt korduv liikumine – kulgev liikumine - kõik keha punktid liiguvad paralleelsetel trajektooridel – pöörlev liikumine - kõik keha punktid liiguvad ringjoonelistel 6. Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse nim. taustkehaks 7. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). 8. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. 9. keha poolt läbitud trajektoori pikkust nimetatakse TEEPIKKUSEKS(Tähis-s; Ühik- 1m) 10. keha trajektoori alguspunkti ja lõpp-punkti ühendavat sirglõiku nimetatakse NIHKEKS.( Tähis ) 11. Kui alg- ja lõppasukohad langevad kokku.
all tavaliselt vaid ühe punkti, s.o. punktmassi liikumist. Punktmass on selline keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nimetatakse suhteliseks liikumiseks. Näiteks, parv liigub vabalt allavoolu. Kalda suhtes ta liigub, kuid vee suhtes mitte, sest jõe vee kiirus ühtib paadi kiirusega. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadisik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Auto liikumise trajektoor Lennuki pööre trajektoor avarii ajal Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Liikumist võib liigitada traektoori järgi: Nihkeks nimetatakse keha alguskohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. Ühtlane sirgjooneline liikumine
Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Liikumist,
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell
väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Mida kujutavad endast väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip? Mida kujutab endast absoluutkiiruse printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid. Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt? kujunes välja aastail 1905-1919 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutkiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Milline on energia ja massi vaheline seos? = kmc2
· Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha · Nii mitu korda võidame jõus, kaotame teepikkuses. liigub. · Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogu töö · Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe suhet. ajaühiku jooksul. · Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. · Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. · Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. · Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. · Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks.
Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANILINE LIIKUMINE · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. · Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. · Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. · Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Liikumine võib
1. Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2. Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust
mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva. Taustsüsteem Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja sellega seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks Nihe Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Trajektoor Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi
mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale.Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel).Taustkehaks nim keha,mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta.Tema valiku tingimused:Taustkeha on vabalt valitav.Soovitav on ta valida paigalsesivana.Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaadistik ning kell aja määramiseks.Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha liigub.Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti
mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva. Taustsüsteem – Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja sellega seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks Nihe – Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Trajektoor – Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi
saab kasutada ruumi kahemõõtmelist mudelit. Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad, on kolmemõõtmeline. Pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Mis on taustkeha? Miks füüsikas vajatakse taustkehasid? (3.3.1); (85) Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. 9.Mis otstarbel kasutatakse aja mõistet füüsikas? (3.3.2); (88) Aeg kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. 10.Too näiteid füüsikalise põhjuslikkuse teel seotud nähtuste ahelatest. (3.4.1) (110) õun tuleb oksa küljest lahti õun langeb allapoole õun jõuab maapinnale püssikuul tabab palkseina kuul peatub seinas seina sisse tekib auk
v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a kiirendus (1 m/s2) v kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel: 1) Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks. 2) Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked
veerehõõrdeteguriks. VEEREHÕÕRDETEGUR KINEMAATIKA JA DÜNAAMIKA Staatika kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude Dünaamika kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude 21 Mõisted Taustkeha On keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti. Koordinaadistik Mõõtmissuunad, -ühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad kokku koordinaadistiku. Alghetk on aeg, millest alates liikumist vaatama hakkame. 22 MEHAANILINE LIIKUMINE • On suhteline, kuna sõltub taustsüsteemi valikust. • Liikumist kirjeldavad kvantitatiivselt kiirus ja kiirendus. 23 KIIRUS
· Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvutamiseks valitud alghetk moodustavad taustsüsteemi, mille suhtes liikumist vaadeldakse Taustsüsteem · Taustsüsteem on vaadeldavas süsteemis liikumatu ja seda saab põhimõtteliselt valida vabalt, sõltumata keha mõõtmetest · Inimese liikumise biomehaanikas, kus uuritakse põhiliselt inimese keha ja tema poolt kasutatud vahendite (spordivahendite, proteeside jt.) liikumist, valitakse taustkehaks Maa või sellega tihedalt seotud kehad (jooksu- või kõnnirada, saali seinad, võimlemisriistad jms.) · Sellised Maaga seotud taustsüsteeme, mille suhtes kehtivad Newtoni seadused, nimetatakse inertsiaalsüsteemideks · Kui taustkeha on valitud, seotakse selle mingi punktiga koordinadistik ja keha iga vaadeldava punkti asukoht määratakse koordinaatidega · Biomehaanikas kasutatakse põhiliselt rist- ja polaarkoordinadistikku Koordinaadistik
5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taeavasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused? - Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. Taustkeha on soovitatav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? - Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? - Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis on s. 10.Mida nimetatakse trajektooriks
trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Nt. ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taevasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. Taustkeha on soovitav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga.
o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha ja tema asukoha vaadeldaval ajahetkel Nihe võib mõnikord võrduda nulliga. Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline või ruumiline. 3 min = 180 sek 1,2 min= 72 sek ¼ min= 15 sek
Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella. Kui me räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all enamasti punktmassi liikumist. Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed loetakse nulliks. Kehaks võetakse punkt, mille mass on sama suur kui keha mass. Kuju ja mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha ei või siiski igas olukorras punktmassiks lugeda
(sipelgas paberil), st pikkust ja laiust. • Tajume veel kolmemõõtmelist ruumi, st pikkust, laiust kõrgust. • Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi ruume. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad liiguvad ning kehade liikumine on alati suhteline: keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. • Teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, seega teist keha nimetame taustkehaks. • Mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema mälu, st võime korraga töödelda liikuva keha erinevaid asukohti käsitlevat infot, järjestada erinevaid sündmusi skaalal varem-hiljem. • Liikumine on seotud ajaga, kui liikumist ei esineks või mingeid sündmusi ei toimuks, poleks vaatlejal mingit alust aja mõiste tekitamiseks. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad võivad liikuda väga erineva kiirusega. • Keha liikumisolekut kirjeldab füüsikaline suurus,
• Milliseid lisavõimalusi avaks see, kui meil avaneks võimalus kasutada lisaks kolmele ruumi mõõtmele veel neljandat ruumi mõõdet? Aeg, Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg • Üheks esmaseks tähelepanekuks, mille me loodust uurides teeme, on see, et kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes paigal – nad liiguvad. • Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. • Nüüd nendime, et mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema mälu. • Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. • Keha liikumisolekut (või „liikumise ägedust”) kirjeldab füüsikaline suurus, mida me nimetame kiiruseks v (lad velocitas 'kiirus'). Aja mõiste • Aja mõiste kujundamisel asus Newton eeldama, et sündmuste toimumishetkede järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele jäävate ajavahemike pikkused on kõigi vaatlejate jaoks
Pöördenurgaks nim nurka, mille moodustab ringjoone keskpunktist ringjoonel liikuvale kehale (punktmassile) tõmmatud raadius aja jooksul. Punktmassiks nim keha, mille mõõtmeid võib jätta antud liikumistingimustes arvestamata. Punktmass on idealiseeritud punkt. Ringjooneliseks liikumiseks nim liikumist, mille korral trajektooriks on ringjoon. Sageduseks f nim perioodi pöördväärtust. Skalaar on üheainsa arvuga täielikult iseloomustatav suurus. Taustkehaks nim tingimisi liikumatut keha, mille suhtes uuritava keha liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb 1) taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) aja mõõtmisviisist. Teepikkuseks nim trajektoori pikkust, mille keha läbib antud ajavahemiku jooksul. Trajektooriks nim joont, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nim sellist ringjoonelist liikumist, kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaared.
loodusobjektide ühte kindlat omadust. Füüsikalised suurused saab omakorda jagada skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. 26. Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada? liikumine keha asukoha, asendi või kuju muutmine. Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. Liikumise üldmudeleid võib olla kuni kuus: kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine- Kui keha kõik punktid liiguvad ühesuguseid jooni mööda ja ühesuguste kiirustega. Kui kulgemisel läbitakse ajaühiku jooksul mingi pikkus, siis pöörlemisel läbitakse ajaühiku jooksul mingi nurk. Pöörlemine- liikumisi, mille korral muutub keha asend. Kehas leidub punkte, mis antud kontekstis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks)
Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja. Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist,
* Teepikkus vahemaa, mida keha läbib liikudes punktist a, punkti b. a nihe * Nihe alguskohast mööda sirgjoont mõõdetav kaugus. -) sirgjooneline liikumine liikumine, kui trajektor on sirge. -) kõverjooneline liikumine liikumine, kui trajektor ei ole sirge. -) ringjooneline liikumine kõverjoonelise liikumise erijuht, kui liikumine toimub ringiratast. * Taustkeha keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti. * Vastastikmõju nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Kehada vastastikmõju tulemusena muutub kehade kuju või liikumine (kiirus, suund). * Gravitatsioon üks vastastikmõju vorm, mis võrreldes teiste vormidega on märgatav ka väga suurte vahemaade tagant ja sellele mõjuvad kõik kehad (s.h. valgus ja raadiolained). -) Maa külgetõmme on gravitatsiooni avaldumisvorm. -) Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises.
Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja. Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist,
(Nt. Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla) Punktmass - füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. (nt. Auto sõidab ühest linnast teise autot vaatame me ühe punkti ehk punktmassina). Taustsüsteem mingi objektiga (taustkehaga) seotud koordinaatide süsteem, mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Süsteem, mille moodustavad taustkeha ja sellega seotud koordinaatteljestik koos ajaga. (Tavaliselt võetakse taustkehaks Maa) Nihe (Tähis ) - vektoriaalne füüsikaline suurus. Nihe on vektor (suunatud sirglõik) liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. ( nö. linnulennult läbitud vahemaa). Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. Keha trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Mööda trajektoori mõõdetakse läbitud tee pikkust, ehk teepikkust . Teepikkus ja nihe ei ühti tavaliselt! (Keha nihke pikkus ja tema liikumise teepikkus on võrdsed
1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajektoor joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks.
) 3. Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik
Siis . Arve a ja b nimetatakse vastavalt integraali alumiseks ja ülemiseks rajaks. Lõiku [a; b] nimetatakse integreerimislõiguks. Näide. Loeng 2 · Taustkeha ja kohavektor. taustkeha ,,keha", kust kohavektor lähtub. Kohavektori muutumine väljendab uuritava keha liikumist taustkeha suhtes. Taustkehas lähtub enamasti koordinaatide võrgustik, selle 0-punkt on taustkehaks. kohavektor on suunatud lõik taustkehast uuritava kehani. Ta näitab uuritava keha asukohta taustkeha suhtes · Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper). Lihtsaim ja sagedamini kasutatav koordinaatsüsteem on ristkoordinaadistik: kolm üksteisega risti olevat ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor. Neid nn. baasivektoreid tähistatakse tähtedega , ja ning nad
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik
temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja. 19 Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik.
absoluutselt elastse või absoluutselt mitteelastse keha mudelit jne. Liikumist kirjeldab trajektoor: joon, mida mööda keha liigub. Sellest saab rääkida täpselt ainult punkmassi korral. Teistel juhtudel on see mõiste kasutatav ligikaudselt, näiteks: kriidi jälg tahvlil või suusa jälg lumel. Trajektoori kuju järgi jaotatakse liikumisi sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks4. Iga liikumine on suhteline, st. toimub mingi keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täiendavat kokkulepet pole, on taustkehaks vaikimisi valitud Maa. Taustkehaga on seotud ka koordinaatsüsteem, tavaliselt kasutatakse x, y ja z telgi. Koordinaatteljed on seotud kruvireegliga: kui x-telge pöörata y-telje poole, siis z-telg näitab kruvi liikumise suunda. y x z
Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Liikumiseks nimetatakse igasugust olukorra muutumist. Kui muutub kehade vahekaugus, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Liikumisest on mõtet rääkida vaid vähemasti kahe keha (objekti) korral. Liikumist iseloomustav füüsikaline suurus on kiirus. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjel- dav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja
annaabi.ee 
