Mehaaniline liikumine (2)

MEHAANILINE LIIKUMINE
Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid , udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited.
Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on:

• Teepikkus
  
• Aeg
  
• Trajektoor
  
• Kiirus
  

Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööda liigub keha punkti. Teepikkuse ühik on 1m ja tähiseks on s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.

• Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub.
  
• Teepikkus – füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib
  
• Tähis: s
  
• Mõõtühik: 1m
  
• Valem V= s x t
  

   Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast.
 

• Ühtlane liikumine – liikumine, kus keha kiirus ei muutu.
  
• Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t
  
• Mitteühtlane liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub.
  
• Keskmine kiirus – näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus.
  

Liikumise kirjeldamisel pole alati sugugi tähtis, millise kuju või mõõtmetega keha on. Näiteks ühest linnast teise sõitva auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest , siis mõtlemegi selle all tavaliselt ühte punkti, s.o punktmassi liikumist.
Kõverjoonelisel liikumisel muutub ka kiiruse siht. Jäiga keha niisugust liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk translatoorseks liikumiseks. Kui keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktid asetsevad ühel ja samal liikumatul sirgel , siis nimetatakse liikumist pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Mehaanilise liikumise mõõdud on kineetiline energia ja impulss .

LIIKUMISE SUHTELISUS

Liikumine on keha asukoha muutumine. Asukohta saab aga alati määrata ainult mingi teise keha suhtes. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne.

Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese. Sellele vaatamata paistab Maa paigalseisvana ning liiguvad hoopis Päike ja tähed. Sama ese võib mõne keha suhtes liikuda ja samal ajal teise suhtes paigal olla. Liikumine on suhteline. Liikumisest rääkides tuleb alati ära näidata, mille suhtes keha liigub.

Kasutatud kirjandus:

Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Kirjastus Valgus. Tallinn.

Eesti entsüklopeedia 6. Lõuna-nõud. (1992). Kirjastus Valgus. Tallinn.

Mehaanika. www.fyysika.ee

Fuusika_kordamine_sigridsibul. htm- www.miksike.ee/docs/referaadid 2006