seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll,
alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde lõunagruppidest ja Edela-Eestist. Mulgi murde peajooni Mulgi murdejoonte omapära tuleb esile nii sõnavaras, häälduses kui ka uute
vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Iseloomulik sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli aga geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad nooriku- ja pulmarõivaid, esines seesuguseid tikandeid Tarvastus vähem. Siin valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene
ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru- Nigulast, kuna kolmas koor Vaivarast ei pääsenud osa võtma. Samal aja toimusid esimesed Eesti kotnsertid Tartus ja tallinnas. Aastal 1866 peeti laulupidu Simunas, 1867 Pärnu kihelkonnas Uulu mõisas, Tarvastus ning Sindi ning 1869 Pärnumaal Taalis. Samasuguseid kohalikke laulupäevi olid korraldanu lätlased aastal 1866 Ruhjas ning 1868 Valgas 100- 150 laulja osavõtul. Eestlaste lauluharrastuse tippsaavutuseks 19. sajandi teisel poolel olid viis üldlaulupidu aastail 1869, 1880, 1881, 1894 ja 1896. Selleni jõudmisek oli muusikahariduse levikule ja pidusid korraldavatele seltsidele vajalik ka asjakohase kirjanduse (muusikaõpetused, laulikud, noodiraamatud jne
Kuld(1936) Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld(1936) Vabamaadluse raskekaal Euro o pa me is trivõ is tlus e d: Kuld1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kellena töötas? Hiljem töötas Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. Kas sai kohtunikuks? Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Mälestuse jäädvustamine Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan Palusalu mälestussammas Pildid Kristjanist
Michael Andreas Barclay de Tolly vendadest Axel Heinrich Barclay de Tolly (sündinud 1758) oli suurtükiväemajor ja Erich Johann Barclay de Tolly (surnud 1819) insener-kindralmajor, kes oli abielus Saaremaal Parasmetsa mõisas sündinud Margarethe Sophie von Lilienfeldiga (Georg von Lilienfeldi õde). Tema õde Christine Gertrude Barclay de Tolly (17701865) oli Liivimaal Krootuse mõisniku Magnus von Lüdersi abikaasa. Michael Andreas Barclay de Tolly abiellus 22. augustil 1791 Tarvastus oma sugulase, Jõgeveste ja Keeri mõisa pärijanna Auguste von Smitteniga (1770 Jõgeveste 1827 Tartu), kes oli Jõgeveste mõisniku Heinrich Johann von Smitteni ja Taageperast pärit Renata Helene von Stackelbergi (17491786) tütar. Riigidaamist abikaasa Augustele annetati Püha Katariina orden. Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. .
Kui rukkikoristus jäi pärast maarjapäeva, siis läheb talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Ussimaarjapäeva tähistatakse 8.septembril. Seda päeva teatakse veel väikse maarjapäevana ja ussi magamise päevana. Eestis teatakse püha alates 16.sajandist. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb kuuenda sajandi algusest Süürias.
kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles. Seetõttu on mulgi keel noorema põlvkonna igapäevasest kõnest tegelikult kadunud. Selleks, et mulgi muredekeelt tutvustada ja õpetada, viiakse lasteaedades läbi keelepesäsid, õpetatakse Mulgimaa õpetajaid mulgi keelt kõnelema ja tegutsevad mulgi murdekeele ringid Tarvastus, Lillis, Karksis, Viljandis ja Tõrvas. Mulgi Kultuuriinstituut teeb kõik, et unikaalset kultuuri säilitada. Loodud on mulgikeelsed raadio- ja telesaated, samuti ilmub neli korda aastas ajaleht Uitsainus Mulgimaa. Toidud Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks. Kogu Lõuna-Eestis nimetati õllepärmi sepaks ja nisujahust leib oli pärmiga valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk
Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus. Viljandi rippsild - kingiti 1931.a
all, limpsis niiti ja laksutas tollipulka". Et head karusnahka saada, söödeti Paistus villalambaid kõvasti. Neile anti jahu, nende hein pidi olema leheline ja neid joodeti puhta veega. Naha saamiseks peeti taludes vanu lambaid, kelle vill lasti pikaks kasvada. Nahka pargiti enamasti talviti küünlapäeva paiku, sest siis oli nn. vaikne aeg. 6 Näiteks Tarvastus olid valged puusadega lambanahksed kasukad, mis olid kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Teade Jakob Hurda rahvaluulekogust ütleb, et naistekasukad olnud külgedel punaste-mustade nahkadega rihmutatud (Voolmaa 1990a: 31). Liignahad kaunistasid kasuka hõlmu, kraed, õlgu, varrukaid, külgi (vöökohast allääreni) ja alläärt. Varrukaotsi, hõlmade ja küljelõhandike servi
aastat. Kahjuks ei saanud ta olla sellel tööpostil aastatki, sest Issand kutsus oma ustava sulase koju 6.septembril 1920.a. Uus periood koguduse elus oli üsna murettekitav, sest järgneva 20 aasta jooksul (1920-1940) oli kogudsel 6 vanemat. Aastail 1920-1922 teenisid kogudust Peet Saks ja Jaan Tomm, kumbki ainult aasta. Siiski peab tunnistama, et Jaan Tommi tegevus oli üsna viljakas. Alustati laulukoori ja pühapäevakooli tööga. Kogudusele loodi osakonnad Tarvastus ja Kõpus. Kui Jaan Tomm 1923.a. New-Yorki siirdus, jätkasid koguduse vanematena Karl Mühlberg ja Eduard Roasto (1923-1932). Kui Roasto 1933.a. Kohilasse elama asus, sai uueks koguduse vanemaks Peeter Vilbaste Tallinnast, olles koguduse juhiks kaks aastat. Koguduse vanema kohustetäitjaks jäi Karl Liigand, kes teenis kogudust kuni oma eluõhtuni. Karl Liigandi kõrval olid koguduse töös abiks laulukoori juhina Leeni Kull ja grupitöö juhtidena Leida Raid (Tuhk) ja Salme Kauge
Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna
Augustiööd on juba sumedalt sametised, tähistaevas helkivam. Maarahval pidi selleks ajaks olema lõppenud heinategu, mõnel pool ka rukkilõikus. Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna.- lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust- joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli selle päeva toiduks tangupuder, Tarvastus küpsetati uudseviljast rukkileiba ja keedeti kitseliha, paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Tänapäeval on aga ka see tähtpäev ,,kadunud," ei sööda ei jooda just sel pühal neid toite ja jooke, mida vanal-ajal. Ave Kiiber Mihklipäev- (29
esiisa põllult toodud mälestuskivi, Halliste kiriku seinal on Krosside-Grosside suguvõsa vapp, mis pühitseti sisse 2001. aasta jaanipäeval (Raave 2002). Selles töös on tehtud uurimus murdesõnade tundmisest Krosside suguvõssa kuuluva Aino Uripeaga (sünd. 25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja
surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele saatmisega. Pool tundi peale rindele jõudmist põgenes ta üle rindejoone Soome, kus Heikki Savolainen tundis ta ära. Selletõttu veetis lühikest aega pärast sõda 1945. aastal vangilaagris. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Palusalu mälestuse jäädvustamine Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev. 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan Palusalu mälestussammas.
Juuli Tallinna vanalinnas taastatakse ajaloolised tänavanimed (Rüütli, Munga, Kuninga jne). 15.august Endised Eesti poliitvangid moodustavad Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupi MRP-AEG 23.august Hirvepargis leiab aset MRP-AEG poolt organiseeritud rahvakoosolek, mis toob esimest korda paljude teadvusesse MRP olemasolu. 5.september NSVLi võimud keelavad Eesti muinsuskaitseklubide kokkutuleku Tarvastus, mis kujuneb iseenesest vastupidiselt eesmärgile muinsuskaitseklubidele heaks reklaamiks. Sügis Ajakirjanduses algab nõukoguliku ajalookäsitluse kummutamine. 26.september Ajalehes ,,Edasi" avaldatakse IME projekt isemajandav Eesti mis viiks Eesti territoriaalsele iseseisvusele majanduslikus mõttes (IME taga seisid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma). EKP mõistab selle mõistagi hukka. 21
siis söö, kui ei, siis ole ilma, seniks kui jälle mõned juhtud saama.» Ühes variandis on haug küll hundist saadud, ent jutustajale pole teadmata, et hundi loob kurat ja nii osutubki vajalikuks rõhutada haugi ning kuradi lahusust. Haug ei ole olnud enne kala. Ta on olnud metsas hunt. Aga kui kurat teinud hundi, siis haug on vihastand ja läind vette. Ei puudu näide haugi otseseosest kuradiga. Avi on vanapagana sorti, on öeldud Tarvastus. Väärika veteolendi demoniseerumisest annab tunnistust kirjapanek Hanilast: Iga ebaloomulik loom on tont. Kord löödud suure 10jalasele aavile ahingas sisse. Pärast leitud ahingas vanalinna (maalinn) pealt. Siis arvati, et aug vanalinna sisse läin ja ahinga välja jättis. Seda augi arvati vanalinna tondiks. Vanemas usundikihistuses on haugil kõige enam ühist tursaga, kuid võrreldes
19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid
Muinsuskaitsekuu algab igal aastal rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga 18. aprillil ja lõpeb rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail. Eestis ja Tallinnas viidi muinsuskaitsekuu esmakordselt läbi 1985. aastal. 16. oktoober 1986 moodustati Eesti Muinsuskaitse Nõukogu, 7. veebruar 1987 toimus teine kokkutulek Tallinna Kinomajas, kolmas kokkutulek aprillis 1987 Keilas, neljas kokkutulek pidi toimuma 1987 september Tarvastus. Klubide Nõukogu palvel ja kirjanikkonna volitusel pöördus ENSV Kirjanike Liit (esimees Vladimir Beekman) ENSV Ministrite Nõukogu poole Seltsi asutamist toetava kirjaga, millele järgnes riikliku organiseerimiskomitee moodustamine. Keelati ära Tarvastu kokkutulek, mis pidi toimuma 5. september 1987, sest võimud pidasid seda Hirvepargi (23.08.1987) meeleavaldajatega tihedalt seotuks (kuna Tiit Madisson, üks Hirvepargi organisaatoreid, oli Pärnu Muinsuskaitse seltsi esimees)
" Koorilaul ja orkestrimuusika olid juba enne laulupidu tublisti arenenud Kanepi kihelkonnas, kus P.Abel asutas Kanepi meeskoori. Kanepi meeskoor sai üheks parimaks eesti kooriks. Erakordse hooga arenes orkestrimuusika kaugel Võrumaa sopis, Rõuge kihelkonnas Tsooru vallas. Seal tegutses Mõisaküla koolis 1869. a. kevadest alates Jaan Häusler, kes organiseeris kohapeal meeskoori ja asutas pasunakoori, mis oli ühtlasi kõige esimeseks orkestriks Võru maakonnas. Koorilaul arenes edukalt Tarvastus, eriti kihelkonnakooli juures koolmesiter H. Wühneri juhtimisel. Esialgu harrastati koolis segakoorilaulu, mille eeskujul moodustati laulupeo eel meeskoor. Laulupeost võeti vähem osa Põhja-Eestis, kuna see asus Tartust küllalt kaugel ja laulukultuur oli Lõuna-Eestist mõnevõrra maha jäänud. Kauge ja kehv Harjumaa andis laulupeole vähe osavõtjaid. Koorilaul oli hästi arenenud Kuusalus ja sealt tuli ka pidulisi. Tallinna eesti lauluselts ,,Estonia" oli laulupeo-
Märkimist väärib Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel aga tema koostatud ja Soome Kirjanduse Seltsi 50. Veske ja Ado Reinvald, kelle luuletused aastapäevale pühendatud antoloogia ,,Eesti innustasid rahvast võitlema vabaduse eest ning Luuletused". Ado Grenzstein-Piirikivi . Ado äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta Isalt ja vanaemalt omandas rahvapärase eesti keele avaldas ajalehes omaenda luuletusi, samuti .Esikkogu Vainulilled 1866 tõlked või ilmusid kogud «Laulud ja salmid» ning mugandused saksa luulest .Emajõe ööbik 1867 «Mõttesalmid». A. Grenzstein luuletajana -
Ametilt oli ta kolhoosis varustaja ja tema õpetaski mulle kõige rohkem tehnikat. Saunas räägiti meestejuttu ka- Helmutil oli väga lahe huumorisoon ja nii nad isaga seal maailmaasju lobisesid. Ja mina kuulasin. Isa ongi meelde jäänud kõva töömehena- käis ju maja ehitus ka pikkade õhtu- ja öötundide arvelt. Täna on natuke kurb see, et suured ülesehitatud hooned on ilma selge peremeheta. Võib-olla on see aja märk kuna ka tema kolhoosiesimehe aastatel Kärstnas ja Tarvastus ehitatud hoonetest on mitmed laudad/laod tühjad. Ühiskond ongi tervikuna nii oluliselt ja kiiresti viimase 20 aasta jooksul muutunud, et seda ei osanud keegi tegelikult ette näha. Isa osales nendes muutustes ise ka väga otseselt- ta valiti viimase Ülemnõukogu (või siis esimese Riigikogu) liikmeks ning tema oli üks kuuekümne üheksast saadikust kes taastasid Eesti riikliku iseseisvuse 1992.aasta augustis. Tol ajal oli Lõuna-Eestist pärit
" Seega rõhutati kihelkonnakooli tähtsust koolmeistrite ettevalmistamise süsteemis. Esimene tütarlastele määratud kihelkonnakool avati Eestis 1857.a. Põlvas. Tütarlapsi hakati vastu võtma kihelkonnakoolidesse, kus varem õppisid ainult poisid, sellepärast, et " talurahva mõistlikumaid inimesi, perenaisi, ja emasid kasvatada". 1871. aastal asutati tütarlastekool Paistus. 1875. aastal hakkasid tööle tütarlaste kihelkonnakoolid Rõuges ja Tarvastus, sinna lisandusid veel koolid Võnnus, Räpinas ja Helmes. Uued nõuded põhjustasid kihelkonnakoolide seniste funktsioonide muutumist. Kui varasematel aastatel koolitati külakoolmeistrid ja kirjatarkust tundvad ametimehed, siis 1870. aastate keskpaigast alates kujunes kihelkonnakoolist teise astme rahvakool. Kihelkonnakoolide osatähtsus kasvas koos majanduselu arenemisega. 1881. aastaks oli kogu Eestis 62 kahe- või kolmeklassilist kihelkonnakooli. Selle koolitüübi mõju eesti
o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu o meediaraamatukogu o piirkonnaraamatukogu o muu raamatukogu 4. Rahvaraamatukogu universaalse koostisega üldkasutatav raamatukogu, mis teenindab tasuta kogu piirkonna elanikkonda või kasutaja erirühmi (haiglad, vanglad). Vanim rahvaraamatukogu Eestis on loodud 1860. aastal Tarvastus. o keskraamatukogu o linnaraamatukogu o lasteraamatukogu o vallaraamatukogu o külaraamatukogu o muu raamatukogu 5. Kooliraamatukogu õpperaamatukogu, varustab õpilasi ja õpetajaid õppe ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, auviste ja muude infokandjatega. o algkooli raamatukogu
Ajaleht algas sõnadega "Tere armas eesti rahvas". Ta rõhutas, et eestlased on võrdsed sakslastega, venelastega ja teiste rahvustega. Eestlased on samaväärsed balti-sakslastega. Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused: Peterburgis oli suur eestlaste kogukond. Valdav osa eestlastest Peterburgis jäi rahvusliku liikumisest ilma, kuid väike osa mängis suurt rolli. Johann Köler. Talunikud ja kooliõpetajad mängisid suuremat rolli rahvusliku liikumises esialgselt. Tarvastus sai alguse üks suuremaid rahvusliku liikumisi "Alexandri kooli liikumine", mille eesmärgiks oli asutada kõrgem eesti keelne kool. Rajati Alexandri kooli peakomitee 1890ndal aastal, mille presidendiks oli Jakob Hurt, põhiliselt tegutses Tartus, kuid liikumine hõlmas suuremat osa Eesti alast. Valge kirjade aktsioon- Mitmete erinevate talurahva kogukondade pöördumine Vene tsaarivõimu poole. Paluti, et tsaar kergendaks talurahva olukorda. Tulemust ei andnud,
kõik tegid karjääri. 1591 Busaeus sureb, siia tulles e.k ei osanud, aasta möödudes suutis e k juba ilma tõlgita suhelda. Johann Ambriosius Völcker suunati siia tööle, kuid ta tegi keelealast karjääri, temalt säilinud rida vaimulikke tekste, mida ta tartus misjonitöö edendamiseks koostas. Jesuiidid käisid maad mööda ringi, retked ulatusid Tartust 20 miili kaugusele. ( 1 Liivimaa miil = 7,4 km)Aruannetest tuleb välja, et on käidud Nii Põltsamaal, Viljandis kui ka Tarvastus ja mujal. On ürit minna Tartu kaudu ka Venemaale, kõige enam tegeletakse kohalike tp ristimise, laulatamisega. 1584 a tehti kokku 30 väljasõitu , kus on ristitud 970 inimest+ 700 inim on varem ristitud aga valesse usku. Inimesi on võetud pihile ( 450 eestlase ja poolaka), sõlmiti 91 abielu, ära hoiti 2 abielulahutust, mainitakse, et ketserlusest on päästetud 5 sakslast, skismaatikuteston ära hoitud 10 venelast. Jesuiidi
annaabi.ee 
