MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism
Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel: magma tardumise sügavuse järgi ning ainelise koostise, täpsemalt SiO2 sisalduse järgi. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist ja ladestunud materjali koostisest. Moondekivimeid võib klassifitseerida sõltuvalt nende lähtekivimeist, moondeprotsessi liigi või rõhu- temperatuuri tingimustega määratletud tekkekeskkonna-moondefaatsiese järgi. (1) 4. Tardkivimid 4.1. Tardkivimite teke magma kristalliseerumisprotsessis Tardkivimid tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Magma on kõrge temperatuuri (650-1600 o C) ja rõhu (üle 3 x 10 8 Pa) tingimustes maakoores või vahevöö ülemises osas tekkinud viskoosne vedelik, mille peamisteks koostiselementideks ja ühenditeks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H 2 O, CO 2 , H 2 S. (1) Laava on maapinnale väljavoolanud magma. (10)
laamad sukelduvad subduktsioonivööndeis mantli http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_06 sügavusse. Jõudnud tuumani, a.jpg annavad nad sellele ära osa oma rauda, kuumenevad, muutuvad Tardkivimite tüübid tekke järgi: Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit
moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km – SiAl vööde 2)ca 900 km – SiMa vööde 3)vahevöö – raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne
• Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. • Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum. • Merkuuril puuduvad ka kaaslased VEENUS • Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. • Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. • Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal. • Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga • Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. • Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. • Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. MAA • Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. • Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. • Telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja
piirkondades (või MMK sukeldub (tänapäeval esineb Leiualad piirkondades, mis OMK alla, kus on riikes, mis asuvad olid kunagi ammu kõrgem rõhk ja mereäärsetel aladel, vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4. Miks nimetatakse tardkivimeid ka kristalseteks kivimiteks? Iseloomusta. Tardkivimite puhul on mineraalid kogunenud kristallideks neid on kivimit vaadates isegi näha (nt. graniit). Roosaks graniidiks nimetatakse graniiti, milles on roosakad kristallid, roheliseks graniidiks, millel on rohekad kristallid. Kristallideks on kogunuenud graniidis minerallid, kuna magma jahtumine sügaval maakoores on toimunud väga aeglaselt. 5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused,
tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus:
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu,
Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni. Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Veenuse sisemus arvatakse olevat väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris.
Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt- laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.
tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa Lakshmi platoo kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea horisontaalne kokkusurumine parket Beta piirkond suurema vulkaani läbimõõt 820 km, kõrgus 5 km, kraatri läbimõõt 60-90 km 100 000 väikest, mitusada suurt vulkaani sagedased maavärinad maise koostisega tardkivimite olemasolu raskemetallikirmetis plii ja vismut annavad ereda metalse kesta Orbiit ja pöörlemine ringikujuline orbiit aastaajad puuduvad aasta 225 maist ööpäeva vastassuunaline pöörlemine päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel
17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis. Tard kivimid jagatakse vastavalt Si02 sisaldusele kas happelisteks, keskmisteks, aluselisteks või ultraaluselisteks. Piirarvudeks on 75, 65, 52, 40 %; 19. Mis kujul esineb Eestis tardkivimeid ? Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %
Kivimid, millel me elame Eestis moodustavad kivimid kolm kihti aluskord, pealiskord ja pinnakate. Alukord, mis on üle kahe miljardi aasta vana, koosneb kristalsetest kivimitest: tard- ja moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja moonduma. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100 meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna-
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks.
Teadusharu mineraloogia. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid A. Tardkivimid - kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Mida heledam tardkivim, seda happelisem, sest rohkem SiO2. Graniidid (happelised tardkivimid) moodustavad Eesti geoloogilise aluskorra, graniidid on ka rändrahnud ja põllukivid. Aluskord maailmas: graniidid 65% basalt 34%. Graniidi koostis: kvarts SiO2 25-30%, K-Na päevakivid (ortoklass), Na-Ca päevakivid (plagioklass) 2viimast kokku 65%-70%, tumedad mineraalid nt biotiit, pürokseen, amfobool 5%-10%. B
ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid. Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi: · Happelised 65-75% · Keskmised 52-65% · Aluselised Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste juuresolekl pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle ... · Enamus moondekivimeid tekib 10..30 km sügavusel, kus on kõrged rõgud ja temp. · Kontaktmetamorfism
kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid. Pinnamood ja koostis Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite olemasolu. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva. Vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja
silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a
temperatuur. Samas suudetakse laborikeskkonnas valmistada sünteetilisi teemante ning nende aastatoodang ületab oluliselt looduslike teemantide toodangut. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Botswanas ja Venemaal. Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on Antwerpen, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. 2 Tehislikud abrasiivid Elektrokorund valmistatakse elektrisulatusel boksiitidest (tardkivimite porsumisel tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5 Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva sulatamisel 1900−2200° C, keemiliselt püsiv ka kõrgel temperatuuril. Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii
plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid. Mõisted: Astenosfäär Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Settekivim Kivim, mis on tekkinud maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisest. Tardkivim Kivim, mis tekib vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud maga kristalliseerumisel. Moondekivim Settekivimite ja tardkivimite ümberkristalliseerumisel tekkiv kivim. Laam Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Laamtektoonika Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Kuum täpp Vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanline ala. Kontinentaalne rift Kontinentaalse koore rebendm tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Maavärina kolle e. fookus Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina kese e
praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel oleva suurima meteoriidikraatri läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G
hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks
· Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest siin pole piisavalt kõrge rõhk ja temp. 9. Mineraalsed maavarad on taastumatud. 10. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 11
muutub maakooreks. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro süvakivim basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused
Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis Kivimite jaotus: tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: happelised kivimid (hele) neutraalsed kivimid aluselised kivimid ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimid Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 2530%, 2) Kna päevakivi 6570% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. Settekivimid purdkivimid keemilised kivimid biokeemilised kivimid organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena mureng materjali settimisel organismide elutegevusest
Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. 4 VEENUSE JA MAA SARNASUSED Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra.
Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid – settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile.
vulkaanikuhikud. Tekivad süvik, vulkaanilised saared, pusked ja maavärinad. Laamade nihkumine (nihkuvad teiteise suhtes, tekib keemiline murrangute süsteem ja tugevad maavärinad) 7. Selgita kuidas tekivad settekivimid, tardkivimid ja moondekivimid. Too näiteid erinevat tüüpi kivimite kohta. Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 8. Missuguste väliste tunnuste järgi eristad eri tüüpi kivimeid? Materjalist, kõvadusest 9. Miks ei saa moondekivimid looduslikult tekkida maa peal vaid ainult maa sees? Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim ehk vajab kõrget temp. 10. Kuidas selgitad väidet: maavarad on ammendamatud. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest
Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9
· tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust:
võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenuse orbit ja pöörlemine Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, ning alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.
4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. 6. Mis kivim moodustab aluskorra? Kristallsetest kivimitest graniit. 7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni. Happelised (hele)- neutraalsed- aluselised- ultravioletsed kivimid. 8. P- Eesti aluspõhja piir ja kivimiline koostis. Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), 9. Moreenide teke, nimetada põhimoreenid.
Loeng Erinevad ehitusmaterjalid I 1. Mineraali ja kivimi erinevus. 2. Mineraalide omadused. Värvus, tekstuur, kõvadus, tugevus 3. Tardkivimite iseloomustus. Tihedad, tugevad, raskesti töödeldavad 4. Mis on graniit? Kristalliline tardkivim 5. Mis on settekivimid? On tekkinud mineraalainete settimise teel 6. Kuidas moodustub liivakivi? Tsementeerunud liivast koosnev settekivim, koosneb põhiliselt kvartsist SiO 2 7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim
· Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga · Tardkivimite olemasolu, vulkaanid · Vähe meteoriidikraatreid · Atmosfääri koostised domineerib süsihappegaas · Magnetväli puudub 3.MARSS · Mõõtmetelt väike · Orbiit piklik · Läbipaistev atmosfäär · Esinevad polaaralade lumeväljad (õrn härmatise kiht), tumedad ,,mered" ekvaatori lähedal, pilved · Aastaaegade vaheldumine · Pinnavormid, mille teket seostatakse voolava vee olemasoluga (kuigi tegelikult vesi puudub) · 2 kaaslast 4
LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI tekivad maavärinad KUUMAD TÄPID-Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel ( lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi) Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas
· Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor KIVIMITERINGE murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID moone sulamine MOONDEKIVIMID LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine India-Austraalia ja Euraasia laam
astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km, noorem, pidevalt uueneb, peamiselt kilpvulkaanid. Islandi saar, tekkis niimodi, et vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar.
a tagasi (tardunud laava uuringute alusel). Pööre ise võib samuti kesta tuhandeid aastaid. Pooluste liikumine ei ole sünkroniseeritud ning toimub erinevas tempos ja suunas. Maa magnetvälja ajalugu kajastub ookeanipõhja riftivööndites tardlaavas, kus osad basaltkivimid säilitavad tardumisel välise magnetvälja suuna. Korduvatel pooluste vahetumisel tekib miljonite aastate lõikes erisuunaliste magnetväljadega tardkivimite kihistik. Magnetvälja kaitseülesanne Päikesetuul mõjutab Maa magnetvälja. Samas Maa magnetvälja mõjul kõverdub päikesetuule osakeste liikumise trajektoor nii, et osakesed kaotavad suure osa oma energiast ja edasisel atmosfääri sisenemisel (pms pooluste lähedal) ei mõjuta elu enam laastavalt. Need osakesed tekitavad ka virmalisi. Earts`s Magnetism in HD 7:39 http://www.youtube.com/watch?v=yEYy_nVC4L0 Maa magnetvälja inimesed ei tunneta.
Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid. Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Kivimiringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Laamtektoonika: Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline
2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes. Moondekivim settekivimite/tardkivimite moondumisel (mineraalide koosluseks) kõrgel temp. Ja rõhul Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. (on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga ja kindla struktuuriga kristallina) Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks
vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival.Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega
Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta.
Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on rabakivid rabakivi) ja moondekivimid( gneiss, kvartsiit, kildad, amfiboliit ja marmor) [1] [2] 3 Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood.
Põlevkivist saab toota maagaasi. Kaardil: Ø PÕLEVKIVI Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS Gneiss on moondekivim, mis tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril sügaval maakoores nii sette- kui ka tardkivimite ümberkristalliseerumisel. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø
Fenokristallid puuduvad, kuna seal pole nii kaua aega kristallide moodustumiseks. 22. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmat moodustab peamiselt SiO2 määrab ära magma happelisuse. Oluline ka Mg, Fe, Ca, K, Na, Traditsiooniliselt väljendatakse tardkivimite keemilist koostist neid moodustavate elementide oksiidide sisaldustena massiprotsentides. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige hapnikku ja räni, on nende keemilise koostise valdavamaks komponendiks SiO2, mille kogus kõigub enamlevinud kivimtüüpides 30%-st 75%-ni. Ülejäänud peamistest komponentidest võib Al2O3 sisaldus tõusta kuni 20%-ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O sisaldused aga ei ületa tavaliselt 10%. SiO2 on ka ainsaks oksiidiks, mille sisaldus
1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km SiAl vööde 2)ca 900 km SiMa vööde 3)vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal,
on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist. 27. Iseloomustage Veenuse liikumist. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva 28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik. 29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? "Maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade, mandritega. tuhandeid vulkaane, osa aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe. 30. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Parim vaadelda vastasseisus(kui maa asub täpselt päikese ja marsi vahel) siis on tema kaugus väikseim, see juhtub iga 2 aasta tagant. Kuid parim aeg on hoopis iga 16 a tagant. 31. Mis on "välisplaneet"? Asub päikese pootl vaadatuna Maast väljaspool 32
Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Veenuse pruunikat värvi, tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast (rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Magnetväli Veenusel puudub, ehkki suur keskmine tihedus (5250 kg/m3) viitab raud-nikkeltuuma olemasolule. 10. Marsi välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marss pöörleb samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti
2. moondekivimid 3. settekivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast. Süvakivimid(magmakivimid) tarduvad maakoores lasunditena. Purskekivimid(vulkaanilised kivimid) tekivad maapinnal väljavoolanud laavast. · Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva,savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. · Moondekivimid tekivad tardkivimite ümber kristalliseerumisel. · Maak on majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldavad kivimid või mineraalid. Litosfääri laamtektoonika · Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. · Laamad võivad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia plaatidest kuni pisikeste Anatoolia laamadeni välja.
· Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID · Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks,
annaabi.ee 
