1. Bensiini oktaanarv iseloomustab bensiini: a) isesüttivust b) Detonatsioonikindlust - õige c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) diiselkütuse voolavust 5
- talvinemört peab olema nii poorne, et mördi kivistumisreaktsiooniks vajalik vesi võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse struktuuri kahjustamatta. Neid nõudeid saab täita järgmiste meetmetega: - ladustatakse sooja või võimalikult kuiva ruumi või selliselt et neid saaks soojendada, harilikult tuleb ehitsuplatsile selleks ehitada ajutine ladu või tööruum. - mördi valmistamiseks kasutatav vesi soojendatatakse + 40 - pluss 70 kraadini. Enne talvist müürimist tuleb alati esmalt selgitada kas müüritööd oleks võimalik ehitustööde kompleksi häirimatta üle viia soodsamale perioodile, seejärel tuleb arvsee võtta talvel töötamise raskused ja lõpptulemuse kvaliteedi nõuded
Tartu KHK Jõulukombed referaat Koostas : Tartu 2007/08 Tutvustus : peetakse 25., 26.,ja 27. detsember Eestis hakati pidama 16. sajandil 4.sajandil paigutas ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesuse Kristuse sünnipäeva tänapäeval on jõulud kohati minetamas usulist tähendust Jõulud jagunevad : 1.vanadeks jõuludeks 2.uuteks jõuludeks e. näärideks e. aastavahetus pühadeks Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid
Eesti lipp Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. • SININE- väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks • MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Aja jooksul hakkas trikoloor seostuma eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24
Merikotkas Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikul, kuid ka Peipsi rannikul. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Merikotka talvist arvukust hinnatakse 600–900 isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge. Noorlind, see tähendab alla 4 aasta
· ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Korras ja õigesti heisatud lipp annab riigipühadele erilise ülevuse. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp
·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus: S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Korras ja õigesti heisatud lipp annab riigipühadele erilise ülevuse. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu.
6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10. Milliseid imetajaid elab Läänemeres? Vastus:1)Hallhüljes 2)Viigrit. 11.Kuidas mõjutab Läänemere madal soolsus siin elavaid liike? Too vähemalt üks konkreetne näide. Vastus:Peaegu sama mis ka mage vees. Kui oleks soolsus suurem siis kalad sureks ära. 12. Millest sõltub tursa arvukus Läänemeres? Vastus: kui tursa ei oleks loodus kaitse all siis teda oleks väga vähe ehk mõned üksikud.
Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Karja koju tulles vaadati, kas loomadel on kõrsi suus – see tähendas talvist toidupuudust. Keelud Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Mihklipäev teiste maade rahvakalendris Inglismaa Inglismaal ja Walesis oli mihklipäev üks aastaaja vahetuse, maksude tasumise ning sulaste ja teenijate palkamise päevadest. Inglismaal söödi mihklipäeval hani: see pidi järgneval aastal päästma rahahädast. Iirimaa Iiri kalendris oli mihklipäev üks aastaaegade vahetuse ja maksude tasumise päevadest
septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 3 esimest põhimõtet: 1.Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud. 2
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember)
AUTODE Kristjan Teearu HOOLDAMINE Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. HOOLDAMISE VIISID Välispesu Sisepesu Keemiline pesu Mootori pesu Põhja pesu Poleerimine Vahatamine Korrosiooni tõrje VÄLISPESU Leotus TÖÖOSAD Pigi, putuka eemaldus Veljed Sampooni pesu Kiirvaha Kuivatamine Klaaside pesu Tihendite, lukkude, hingede määrmine https://www.youtube.com/watch?time_continue=46&v=_UX35joQU_I SISEPESU Tekstiili puhastamine Mattide puhastamine Klaaside puhastamine Plastikute puhastamine
pesemine – see meelitaks pikset ligi. Jüripäeval keelati ka lapsi, et nad ei tohi metsas puid murda. Siis pidavat lambad ja veised jalad ära murdma. Jüripäeval tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Mõningad uskumused 3 Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. 4 Kasutatud kirjandus Wikipedia.org Folklore.ee/berta 5
Levila lõunapiiriks on Pürenee poolsaare ja Kaspia mere lõunakallas. Põhja-Ameerikas on ta levinud Atlandi rannikult kuni Vaikse ookeani rannikuni idas, põhja suunas kuni Hudsoni lahe lõunarannikuni ja Suure Orjajärveni. Lõunapiir on kolmekümne viiendal paralleelil. Kõrvukräts on väga suure arvukuse kõikumisega kakuline. Tema arvukust hinnatakse Eestimaal 500 4000 haudepaarini. Keskmine asustustihedus on 3,9 paari 100 km2. Talvitujana on lind üpris haruldane. Kõrvukrätsu talvist arvukust hinnatakse Eestimaal 100 400 linnule. Kõrvukräts ei kuulu looduskaitse alla. http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/korvukraets http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ASIOTU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvukr%C3%A4ts 1
Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski
lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. LOOMASTIK Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Maailmasuurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. KÕRBED VÕIVAD MOODUSTUDA MITMEL ERINEVAL PÕHJUSEL. Kõrbed on levinud troopikas umbes
Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud. Naerukajaka s. Kühmn0kk- luik. Naerukajakas on Eesti üks tavalisimaid kajakaid. Tema Kühmnokk-luik (Cygnus olor) siinset pesitsusaegset on partlaste sugukonda luige perek arvukust hinnatakse 30 000 onda kuuluv lind, EESTI suurim 50 000 paarile, talvist lind. Linnu tiibade pikkus on 5762 arvukust 100 2000 isendile. cm, kaal 813 kilogrammi. Tänan tähelepanu eest.
talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. APRILL Jüripäev - 23. aprill Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks. Uskumusi: Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. Karjalaskepäev - 1. aprill Lugunädalate järgi loendades langes karjalaskepäev aprill algusesse, kuid juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski
Artikli analüüs 12A 1.10.2012 Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest
Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp, mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks, tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Kevadel, pärast talvist puhkeperioodi, hävib kest ja raku sisu jaguneb neljaks iseseisvaks koppvetikarakuks. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Sageli esineb massiliselt ja põhjustab väiksemate veekogude õitsengut. Kasvukoht Elab magevetes, eelkõige väiksemates seisva veega veekogudes: tiikides ja lompides. Koht ökosüsteemis Tähtsad veekogude hapnikutootjad, kuid massilise paljunemise korral võivad põhjustada ka hapniku liigset ärakasutamist, mille
looduslik valik ,,oma töö". Selgitage kohastumise suhtelisust ühe Eestis Nt. pruunkaru elava loomaliigi näitel. *omab pruuni karvkatet, mis teeb hoolimata ta suurusest ta metsas nähtamatumaks * magab talveund * ennem talvist und sööb kõhu täis, et rasv teda talvel soojas hoiaks Kuidas saavutatakse liigi geneetiline Liigi geneetiline stabiilsus saavutatakse stabiilsus? mitoosi abil. Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja Juhul, kui isendi genotüüp on liiga nõrk, siis fenotüübi muutlikkust? looduslik valik lihtsalt kaotab selle. Seega
(1995.a) Teosed Romaanid Lasteraamatud Luulekogud Romaanid ,,Seitsmes rahukevad" (1985.a) ,,Ajaloo ilu" (1991.a) ,,Varjuteater" (2010.a) Lasteraamatud ,,Leopold aitab linnameest" (1976.a) ,,Kõik lood Leopoldist" (1984.a) ,,Kolmed tähed" (1987.a) Luulekogud ,,Pilvede püha" (1965.a) ,,Elujoon" (2005.a) ,,Tublid lapsed" (2006.a) Luuletused ,,Valgus" ,,Ilmavalgus" ,,Magamaminek" Täheke nr. 5, 1985 ,,Kuu" ,,Valgus" Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab põske ja südant teeb paremaks ,,Ilmavalgus" Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled.
KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE. VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES. TA UURIB JÄRELE, KAS KEVAD POLE ÄKKI ALANUD. KARU PISTAB NINA KOOPAST VÄLJA. TA VAATAB TALVIST METSA. SIIS HEIDAB TA JÄLLE PIKALI JA PÕÕNAB KEVADENI. 4 KUI LAUSE ON ÕIGE, TEE ¨ SISSE + ¨ TALVEKOOPAD ON METSA ÄÄRES. ¨ KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. ¨ SOOJADE ILMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. ¨ TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. RINGITA ÕIGE VASTUS. 1) MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA A) ROHKEM ÄRKAB KARU ÜLES. B) SÜGAVAM ON KARUDE UNI C) SOOJEM ON KARUDE KOOPAS 2) KARUPOJAD ON SÜNDIDES
palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Mikkeli kunstimuuseum Joos de Momper II (1564-1636) ring – Talvemaastik. U 1630. Õli puidul. Mulle meeldis see pilt, sest maalitud on kaunist talvist ilma. Eriti meeldib mulle selle pildi juures taevas, sest see on väga ilus. Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) - Vaade Herkulese templile Coris Pilt jäi silma, sest tegu oli uhke templiga. Mulle meeldis pildi peal olevad hooned. Tundmatu Prantsuse kunstnik – Torm 18saj. Õli lõuend, puit. Mulle meedis see pilt, sest tormist merd oli kujutatud erinevates ilusates toonides. Tegu on küll tormiga aga pilve tagast paistis välja ka päike. Tundmatu Itaalia kunstnik 18saj
Ning ka mõni naine. Puhast rõõmu südasuvist puhast: epiteet pakub leebe laine. leebe: epiteet Need, kes ujuda ei oska, ka ei lähe mossi mossi: epiteet nemad võivad ehitada uhket liivalossi. uhket: epiteet Värelemas vetepiisku kaunil kehal ruskel. kaunil: epiteet Vaatad sinna kaunid õlad, kaunid: epiteet teisal oh mis muskel! On ka neid, kel mõni kilo reitel ülearu, mõni ikka kaasas tassib talvist rasvavaru. talvist: epiteet Reidil roostes laevakere, roostes: epiteet horisondil puri. Kuid on juba saanud päikest küllalt minu turi! Peagi varjulises aias varjulises: epiteet kõhu täis söön grilli. täis: epiteet Vette ma ei läinud, sest ma kardan krokodilli. 9 Luuletuses ,,Rannas" räägitakse ilusast ja heast rannailmast ja rahva tegemistest suvel.
1) vastlarasva sõrmedelt ei lakutud, sest muidu pidid suvel terariistad sõrme lõikama, 2) seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigade asemete alla, see pidi nende kasvule hea olema, 3) tehti vurre, sellel olevat algselt maagiline funktsioon, 4) lasti liugu, et kindlustada hea lihasaak Jüripäev (23. aprill) – 1) suplus enne jüripäeva annab hea tervise, 2) enne jüripäeva ei tohi maha istuda, sest maa pole välja lasknud talvist mürgist hingust, 3) enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja ravida, 4) keelatud oli külaskäimine, 5) tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna Seitsmevennapäev (10. juuli) – 1) arvati, et kui seitsmevennapäeval sajab, sajab seitse nädalat järjest, 2) heina ei tohi teha, sest see hein läheb kas põlema või mädanema Hingedepäev (2. november) – 1) süüdatakse koduakendel küünlad, et hinged leiaksid kodutee, samuti süüdati küünlad ka
Usuti, et siis arvavad vaimud, et inimene on üks nende hulgast ega kipu neid kimbutama. · Samhainile eelnev õhtu Ruis on selline aeg, mil ilmaliku maailma üle võtavad võimust maagilised jõud. Sel ajal liikusid jumalad inimeste maailmas vabalt ringi. On terve hulk rituaale, mis seda päeva tähistavad, nende hulka kuuluvad esivanemate austamine, vanadest halbadest harjumustest vabanemine, tuleviku ennustamine ning surma ja taassünni mõistmine. · Talvist pööripäeva Alban Arthuan ehk Yule - jõulud tähistati 22. detsembri paiku. Keldid uskusid, et sel aastaajal energia tekkis taas ja uuenes. Keltidel oli terve rida rituaale, mille hulka kuulusid inimese uuenemine ning perekonna ja sõprade austamine. Tehti kingitusi, lauldi, korraldati pidusööke ja süüdati tulesid. · Imbolc'i, mida nimetati ka Candlemas'ks ja Brigidi päevaks, tähistatakse 1. veebruaril. Seda tunti kui puhastuspüha ja vahel anti
Leotamine Leotust ei tohi kanda liialt soojale pinnale, kuna nii kuivab see kiiresti ära. Vajadusel tuleks pind jahutada jaheda veega. Leotuse peale kandmist tuleks alustada mustematest kohtadest ja jätkada puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Samuti tuleks leotust kanda ka uste vahedesse. Vajadusel tuleks lasta leotusel mõne minuti mõjuda, kuid tuleb ka jälgida, et pind ära ei kuivaks. Talvist leotust loputades tuleb alustada alt ning liikuda üles poole. Tuleb jälgida, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind ning et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks. Külmas vees leotus hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada. Suvist leotust loputades tuleb alustada katusest ning liikuda alla poole loputatud pinnale ei satu enam leotust, seega vee kulu väheneb. Putukate eemaldamiseks tuleb kasutada spetsiaalset putuka eemaldajat. Pihustage segu
kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2
ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist. Sirel õitseb omasoodu, vana ärahävitatud valitsuse asemele ilmub uus ning peab jälle istungit."Emotsionaalne taaskohtumine hea eesti kirjandusega. Luuletused ·Valgus ·Ilmavalgus ·Ood algebrale ·Suur lärm ·Kuu ·Maal on Valgus Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab põske ja südant teeb paremaks Ilmavalgus
4.Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid. 5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse
keskmisel teel, kus oli nende suurem ja tugevam salk." Eestis on evangelist Matteusele pühendatud Järva-Madise kirik. Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne. Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Madisepäeva kombed ja tavad Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest
Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / · Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest on küll veidi naljakad, aga samas ja liblikatest valgeist, kirjudest kevadele vägagi iseloomustavad. laps särasilmil hakkab unistama - /... / · Kevad äratab luuletaja taas ellu End laotand üle minu vaikse aia pärast talvist uinumist, ta on on rohelised õndsad lootused inspireeritum kui ühelgi teisel ja igas väikses põõsas suured aastaajal. ootused - · Pärast emigreerumist Rootsi on kui kuulatades seisab kogu maja. kevad talle valguseks ja lohutuseks. · Underi looduskirjeldused annavad kevadele tema luules erilise sära, mingi salajase hõõguse, mida kaugeltki igaüks kevades ei näe.Mul
Me tänus tõttame Ja palavamas palves Su poole vaatame: Jää ikka meie juurde, Meid ära unusta, Ja tegusid ning püüdeid Mis ausad, õnnista! Jää ikka meie juurde, Siis käime valguses Siis vabadus ja elu Meil kosub südames Anna Haava APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, -
Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Karja koju tulles vaadati, kas loomadel on kõrsi suus see tähendas talvist toidupuudust. Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundilluba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.
vahatada vähemalt 2x aastas, sest see muudab auto säravaks, kaitseb rooste jms eest ning lihtsustab pesemist. Tuhmunud ja kriimustatud värvpinda tuleb poleerida, sest see muudab värvi püsivalt säravaks, kaitseb autot tooste eest ja lihtsustab auto pesemist. Selleks, et auto värvipind säiliks võimalikult korras on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. 3. Auto pesemise viisid. Auto pesemine käsitsi. Uhtuge kõigepealt lahtine mustus auto pinnalt veega. Kasutage ainult auto pesemiseks ettenähtud pesemisvahendit. Muude pesuvahendite, näiteks nõudepesuvahendi kasutamine võib kahjustada värvkatte pinda. Järgige pesuvahendi valmistaja antud juhiseid. Kastke käsna tihti pesuvahendi lahusesse. Mitte liiga kõvasti hõõruda vaid laske pesuvahendil ja veel mustus lahti võtta
Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet loputa alustades katusest ning liikudes allapoole (loputatud pinnale ei satu enam leotusainet ja vee kulu väheneb). Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset vahendit! Pihusta segu pinnale, lase mõjuda ning loputa tugeva survega
põhjapoolkeral. Talvitub merel või suurtel järvedel Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, sisaldades taigat ja tundrat Kanadas, Venemaal, Skandinaavias ja Gröönimaal. Euroopa populatsioonid asuvad talvel Läänemerest kuni Vahemere põhjaosani. Pesitsusajal laiendab oma pesitsusala põhjapoole. Umbes pool Lääne-Euroopa pesitsejatest peatub Rootsis. Eestis on ta väga haruldane haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 310 paarile, sest meil on vähe kalarikkaid järvesid, talvist arvukust 2001000 isendile. Järvekauri rännutee pikkus võib ulatuda kuni 6000 km. Järvekaurid pesitsevad sügavatel, puhta veega järvedel, mis asuvad inimasustusest kaugemal. Neile ei meeldi häirimine. Välimus Järvekauride kehapikkus on harilikult 40-81 cm. Tiivaulatus vahemikus 114-124 cm. Kaal tavaliselt vahemikus 3-5 kg. Pesitsusajal on sulestik valge-kirju, mustal seljal segmenteeritud valged jooned. Pea ja istmiku pool on hallid. Ees kaelal must triip, peenikesed horisontaalsed
* Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost. Tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee * "Järeltulijatele" (memuaarid). Tõlkinud Heigo Sooman Luuletusi: * "Kevade tagasitulek". Tõlkinud Villem Ridala * "Kantsoon" (Le Rime, CCCXXIII). Tõlkinud Ain * 6 sonetti, madrigal ja kantsoon, tõlkinud Ain Kaalep * 3 sonetti ja "Surma triumf" (katkend). Tõlkinud ja saatesõna: Rein Raud * "On kõhuorjus, laiskus, lõbujanu"; "Mind nõnda sidunud on patupigi"; "Kesk talvist ööd ma seilan purjekaga" (7., 81. ja 189. sonett). Tõlkinud Ülar Ploom Sonett 134: Ma ei leia rahu ja siiski ka ei sõdi ja ma kardan ja loodan ja põlen ja olen jää ja lendan taeva kohal ja kukun maapinnale ja haaran mittemillegi järele ja emban tervet maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda
Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab
Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/jaanid/2414_11.jpg 1. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest
See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale. Uskumusi Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida
Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna.
.. V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g
bakterid: liblikõieliste juurtel mügarbakterid, aeroobsed mullabakterid. Osa lämmastikust seotakse õhus ka keemilisel teel.LÄÄNEMERILäänemeri on väga madal meri, tema keskmine sügavus on 55m. Põhjamerest tungiv soolane merevesi ning mandrilt valguv sademetena langenud merevesi segunevad Lääänemeres. Vee keskmine soolsus on 0,9 %. Jõgede suudmealadel on vesi mage. Vee madal soolsus, tõusu ja mõõna, merehoovuste puudumine ja mere madalveelisus soodustavad Läänemere talvist jäätumist. Läänemere keskosa on jäävaba.Isel. Vetikaid ning mille alusel moodustub vöönd?Sinivetikate vöönd, rohevetikate-, pruunvetikate- ja punavetikate vöönd. Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Sügaval on valust vähem ning vetikad on sellega kohastunud ja moodustavad sügavuse suunas vööndeid.Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane)
õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkkond 1.) Ei ole eriti külm 2.) Võib sadada lund ja lörtsi 3.) Võrdle kliimadiagramme ja vasta küsimustele (5p) 1.) Millisel poolkeral asuvad antud kohad? Mõlemad asuvad lõunapoolkeral Lõuna- Ameerikas. Peaaegu samal laiuskraadil. 2.) Kumb neist asub ilmselgelt kõrgmäestikus? La Paz 3
Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval ja elab üksikuna. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger elab seisva või nõrgalt läbivoolava veega veekogudes, armastab mudast põhja ja seetõttu võib elada isegi lompides. Ta eelistab rohket taimestikku ja on erakordselt vastupidav hapnikuvaestele ning happelise veega tingimustele. Koger talub ülihästi veekogude talvist hapnikuvaegust. Talve veedavad nad veekogude põhjamudas. Ta on paikse eluviisiga ning võib elada nii parves kui üksikult. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremad isendid söövad ka konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre toiduks on
· mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust W - talv (Winter). 40 - näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk nn suvist viskoossust. Talvine number Mida väiksem on talvine number (SAE 0W, 5W, 10W jne), seda madalamatel temperatuuridel jääb õli "vedelaks" see kergendab mootori käivitamist ja kaitseb külma mootorit. Suvine number Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100° temperatuuri
Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus,elastsus,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu.Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole veterinaarselt vastunäidustatud. Vahetult enne ja pärast poegimist ning poegimise ajal tuleb looma tavapärasest rohkem jälgida ning tagada talle
annaabi.ee 
