tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG
b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned
kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4
kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis meenutas paati, mis oli lihvitud ja kuhu oli sissepuuritud silmaaukudega kivikirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. muinasaeg 9000 eKr 1200a, paleoliitikum e vanem kiviaeg 9600 9000 eKr,
Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts. Mesoliitikumi algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe tulekivi. Rannikul ja saartel on tihti enam kasutatud kvartsi, kuigi ka nendel aladel leidub mõnevõrra looduslikku tulekivi. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Nende sortiment on olnud väga mitmekesine. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Mitmesuguseid kirveid, kirkasid, haamreid ja muid sissepuuritud varretusauguga tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest kirvepaid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi, luust ja sarvest pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, tuurasid, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Muudest luust
9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr). Sellel ajal õpiti töötlema pronksi, kuid kuna seda oli raske saada, kasutati endiselt hulgaliselt kivitööriistu. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus. Nooremal pronksiajal(u 1100-500eKr) ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Seal elati suurperedena
savinõud omadusi) alla * moondekivimitest * täiusliku püügivahendid Nöörkeraamika * lahkunutele kaasa ehteid, nuge, hoolikalt lihvitud kirved ja * keraamika, ehete tegemine * asulad piirkondades, kus amulette talvad oli rohumaad loomadele ja Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni,
· Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel
(st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista
TÖÖRIISTAD Tulekivist ja kvartsist Jahi- ja tööristade Kivi-ja puukõplad tehti; üks põhiliseimaid valmistamise oskus oli tööriistu oli kivikirves; paranenud, laialt oli kasutati luid ja sarvi, levinud kitut tüüpi millest tehti ahinguid, lihvitud kirved ja naaskleid jne talvad KERAAMIKA Omapära: arvukad Kasutusele tulid Savinõusid ilustati algelised luu- ja paremini valmistatud nöörijäljenditega ning puutööristad savinõud , mille Venet meenutavad välispinda on hoolikalt lihvitud ja kaunistatud lohukeste sissepuuritud
konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad/tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt oli ainult tera)/Kristallsetest ainetest kirved ja talvad/surnuid sängitati asula territooriumile(mõnikord isegi elamu põranda alla)/hauda pandi ka mõni noake,kõõvits,ehteid,kihvadest amulette, luust kujukesi, merevaiku(seda kõike nõ eluks teises ilmas)///pärit Läänemere idarannikult/meist idapoolgi/sisemaal kuni Uuraliteni(sarnased kultuurid) Nöörkeraamika kultuur (Venekirveste kultuur) u2200a. eKr/pärit Dnepri ja Reini kandist(karjadele usi rohumaid otsides liiguti põhjapoole)///muistseid leidub
loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust, nende keelest on jäänud meie keelde tundmatu päritoluga sõnu. Järgmine periood on noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000-1800 eKr). Toimuvad olulised muudatused. Võetakse kasutusele keraamika. Idast saabuvad soome-ugri hõimud, sellele viitab kammkeraamika levik meie aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres.
2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja
sageli luid ja sarvi. Kammkeraamika kultuur tekkis umbkaudu 4000 aasta paiku eKr. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mida kaunistati kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode- Venemaa aladel. Asulad paiknesid ka enamasti jõgede ja järvere ääres, mõned ka mererannal või isegi väike saartel. Tööriistu valmistati ka tulekivist ja valmistamisoskused olid arenenud. Kasutati ka moondekivi nt kirveste ja talvad jaoks. Kammkeraamika elanike matmiskombeid tuntakse ka paremini. Surnud maeti asulate territooriumile või lausa elamu põranda alla ja neile pandi kaasa ka mingi ese. Kunstitase oli ka kõrge ning vooliti palju loomakeste ja inimeste kujukesi, mida kasutati ka ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 aastat eKr. Savinõusid hakati ilustama nöörijäljenditega
Kammkeraanika kultuur Uus arheolloogiline kultuur Eestis alates 4000 eKr. · Savinõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis meenutasid kammiga sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad. · Matmiskombed-surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur
ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi.
küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1
sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna.
iseloomustavad suured muutused. Ajal, mil Euroopa lõuna- ja keskosas olid kujunemas juba maaharimine ja karjakasvatus, oli põhja pool veel kaua valitsev anastav majandus. Ajajärku iseloomustavad mitmed uued nähtused. Kasutusele võeti uus kivitöötlemise tehnoloogia. Kivi lihvimine ja puurimine võimaldas võtta kasutusele uued tööriistavormid - makroliidid. Algul olid makroliidid suhteliselt primitiivselt töödeldud, kuid just neoliitikumis kujunesid neist päris kirved, kõplad, talvad ja muud esemed. Üheks kirveliigiks olid tuumikkirved, need olid kumera või teravümariku teraga tulekivist esemed, millele oli vorm antud kahelt labalt suurte kildude äralöömisega. Majandusliku arenguga suurenes tööriistade hulk, samuti nende valmistamiseks kasutatud materjalide hulk. Varem kasutusel olnud tulekivi maapinnalähedased tulekivivarud olid selleks ajaks kohati ammendunud, mis sundis uute varude otsingutele. Need
on nad harva. Vahel esineb siiski tekstiilornamenti. Teiseks iseloomulikuks esemetüübiks on venekirved (ehk sõjakirved). Neid on mitmeid eri tüüpe. Venekirvestes on kivikirveste tehnoloogia täiustatud viimseni (kuju, lihv). Arvatavasti on tegu luksusesemetega, omaaegse prestiikaubaga, mis kuulusid ühiskonna eliidile. Nende kirveste kasutusviisi kohta arvatakse, et need olid mitte niivõrd tööriistad (selleks olid paralleelselt kasutusel teised, nö tavalised kivikirved ja talvad), vaid rituaaliriistad ja relvad. Sõja- ehk venekirved Nöörkeraamika kultuuri matmiskombed Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud kalmistud üksikute matustega. Asulatest paiknevad need tavaliselt eemal. Eestist on teada paarkümmend kalmistut, milles kokku on üle 70 haua (näiteks Sope, Ardu, Tamula). Sellised kalmistud on teada eelkõige Ranniku-Eestist, peamiselt Saaremaalt ja Eestis põhjarannikult. Sageli paiknevad need veidi
Märkimisväärseks leiuks on Karjalast Antreast leitud pajukoorest võrgujäänus jm. Leid saadi juba enne II maailmasõda soiselt alalt (varem veekogu). Kiviaegne õnnetus kalamees jäi oma kokkukeritud võrgust ilma. C14 u 8300 eKr. Leiukoha kaevamisel saadi sarv- ja luuesemed, kivist tööriistu. Luust ja sarvest tööriistadele on vasteid Kunda kultuuris. Iseloomulik on kvartsi kasutamine, kujunes kiltkivi kasutamine. Esemed: lihvitud teraga kirved ja talvad. Kirved harilikult tardkivimitest, talvad peamiselt kiltkivist. Viimasest ka odaotsad, pistodad. Pallikujulised nuiad, mõnedel geomeetriline kaunistus. Hilismesoliitikumis suurenes kvartsi osa. 46 Kultuur levis üle Soome, tihedaim asustus rannikul. Oluline jaht põtradele ja kobrastele. Seotud Kunda kultuuriga. Karjalas nn kvartsikultuuri asulakohad (u 107 at eKr). Asulad Valge mere ja Äänisjärve kõrgetel terrassidel
Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lamasmäge, kuhu oli elama asutud VII at keskel eKr. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Tööriistade hulgas eristatakse visuaalse vaatlusega kindlakstehtavaid teisese töötlusega lõhestustehnikas väikeesemed. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Kunda kultuuri kalmistust saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. 5. Neoliitikum Eestis IV at II veerandist II at keskpaigani eKr. Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres
Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lamasmäge, kuhu oli elama asutud VII at keskel eKr. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsad, vähem on puure ja teisi tööriistu. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Kunda kultuur? Kunda kultuuri kalmistust saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule.Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks
veekogud, sood, rabad tasased pinnad, lihtne liikuda. Heinola reejalas: hiljemalt jääaja lõpul tunti rege, oli tarvitusel kogu kiviaja. Nii ühe- kui kahejalaselised reed. Mõnikord olid need reed üsna suured. Keskmine jalase pikkus 34 m. Vedas arvatavasti inimene v koer. Laadogast lõuna poolt on leitud veokoeraks sobinud koerte luid. Millal põhjapõder kodustama, pole teada: kas Siberi alal neoliitikumis, või pronksiajal või veel hiljem. Mitmesugused üleni lihvitud talvad. Savi-iidolid. Neoliitikumis kaljukunst. Vanimad u 4900 eKr, ent võivad pärineda juba varasemast perioodist. Esimene leiti 1911.a. Kirkkonummelt. Leidjaks Jean Sibelius. Tema leitu võib pärineda juba mesoliitikumist v varase kammkeraamika kultuuri ajast. Punase värviga kaljupinnal võrgulaadne ornament. Tehtud punase värviga vee ääres olevatele siledatele püstloodis kaljuseintele. Välja valitud päikesepoolne murdpindne järsak, jää poolt
19. sajandi alguses (romantismi aeg) tekib vajadus vaadelda kirjandust universalistlikust perspektiivist (Goethe: maailmakirjandus) ,,Cours de litterature comparée" (1816) 19. sajandi lõpus esimesed spetsiaalsed teadusajakirjad 1900. a. esimene võrdleva kirjandusteaduse kongress Pariisis Näide: Jaan Oks... ,,Nälga on seal külas, ääretut tungide tõusu ja langemist. Igapäevased elunähtuste vahetused. Elumõte." ,,Talvad, sügav lumi, mahalangenud puud, saag, tulease, vana kasukapintsak, heeringapütt, kõlbmata kirvevars, jäljed, kolm töömeest ehk... inimesed." ,,Jälle on tõbine sügis uue ja pahema päeva loonud. On tuul ning kollane katk kase lehis. (...) Kolletanud lehed vaaruvad ja vanguvad." ,,Ütelge: mis tarvis on seda seest- ja väljastpoolt seenetanud, tiisikusehaiget hoonet [koolimaja] veel parandada."
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna
tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini
» küsis ta. «Mu kallis sõber, mõtelge ometi, mis te minult nõuate. London on Pariisist kaugel ja võib-olla ei ole 192 ülesande täitmine, mida te mult nõuate, sugugi häda-ohutu.» «Mis siis? Teie vältige hädaohtu!» «Kuulge, proua Bonacieux,» ütles kaupmees, «mina keeldun sellest ettevõttest: ma kardan intriige. Olen olnud Bastille's. Prrr! Bastille on hirmus. Juba mõte sellele ajab mulle kananaha ihule. Mind ähvardati piinamisega. Kas te teate, mis on piinamine? Puust talvad aetakse jalgade vahele, kuni kondid purunevad. Ei, kindlasti ma ei lähe. Noh, pagan, aga miks ei lähe te sinna ise? Mulle paistab, et olen teie suhtes seni eksiarvamisel olnud: arvan, teie olete mees ja pealegi üks hulljulge-maid!» «Teie aga olete naine, vilets loll ja juhm naine. Ah! Teil on hirm! Noh, kas asute nüüd otsekohe teele või ma lasen teid kuninganna käsul areteerida ja Bastille'sse heita, mida te nii väga kardate?» Bonacieux vajus sügavalt mõttesse
annaabi.ee 
