Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga.
REIN MARAN Merlyn Jürgenson 2013 REIN MARAN Sündinud – 13 september 1931, Tartus Filmioperaator Lavastaja BIOGRAAFIA Aastal 1972 lõpetas ta Üleliidulise Kinematograafiainstituudi teadusfilmi operaatorina. Aastal 1967 asus ta tööle Tallinnfilmis, hiljem Eesti Telefilmis. Tema eestvõttel asutati 1964. aastal fotogrupp "Stodom" ja 1989 Tallinna Fotoklubi. Aastail 1989–1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees. Alates 1996. aastast õpetab ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis. FILMOGRAAFIA Mängufilmid Dokumentaalfilmid Autorifilmid KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Maran http://www.gaviafilm.ee/et/content/reinmaran
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979)
Mats Traat 23. 11. 1936 Elukäik Sündis Tartumaal Palupera vallas Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis (Rannus lõpetas 7 klassi) 1957 lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi (töötas sovhoosis) 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi 1969 Moskvas filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981)
teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas.” • Samuti on tema lähikondlased öelnud, et 5 filmi • ,,Ideaalmaastik” (1980)
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming
proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees. Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs
ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu. V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse
Näiteks on ta kahel korral saanud endale Juhan Smuuli preemia. Kõige silmapaistvamad saavutused on aga Soome Kirjanike Liidu auliige, Helsingi Ülikooli audoktor, Lapi ülikooli audoktor, aasta eurooplane ja Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind. Tegevus sise- ja välismaal: Eestis on L. Meri pidanud mitmeid erinevaid töökohti: 1953 1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955 1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963 1971 Tallinnfilmis 1985 1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 1994 Eesti Instituudi direktor 1990 1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992 2001 Eesti Vabariigi president, Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lisaks kõigele sellele on Lennart meri kirjutanud 7 raamatut oma reisimuljetest vms. ning temast on tehtud mitmeid filme.
Lõbustuspargis aga kohtuti hoopis oma dzuudovastastega Tallinnast. Tallinna dzuudopoisid arvasid, et nad jälitasid vaenlaste spiooni, kuid Vilgumäe poiste abiga tehti kindlaks, et tegu on tõelise kunstnikuga, kes otsis endale sobivaid modelle.Lõbustus pargi aeg oli täis saanud ja poisd läksid joostes bussipeale ja sõitsid tagasi Vilgumäele JANNO PÕLDMA Sündis 7. novembril 1950 Tallinnas Alates 1973.a. töötab "Tallinnfilmis". Alustas operaatori assistendina, seejärel töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985. On kirjutanud mängufilmi stsenaariumi "Lammas all paremas nurgas" - 1992, lavastaja Lembit Ulfsak. . Vastused küsimustele 1.Mida teed sina sõpradega vabal ajal ? Suurem osa ajast kulub trenni peale , koolist koju siis olen arvutis siis
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab
* esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena Vaikis 1985.a, mis ilmus ,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing" 1965 laevaliin Tallinn-Helsingi 1989 ilmus ,,Saatja aadress" 1967 Eesti Õpilaste Töömalev (Eesti Õpilasmalev) 2001 ,,Kohvikumuusikat" läbivad 2 suuremat tsüklit 1969 esilinastuvad ,,Tallinnfilmis" Kruusemendi ,,Kevade" ja Kromanovi ,,Viimne reliikvia" Alustas tipphelilooja Pärt Estraadilauljad- Sallo, Loop, Tennosaar, Lääts. Hipiliikumise kümnend. Hipi- lillelaps- lihtsuse ja armastuse poolt ning vägivalla vastu. Alliksaar, Rummo, Runnel, Kross, Traat. Keskel süvenes stagnatsioon (seisak). Kultruurielus ilmnes palju
Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H
PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis. MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid TUNTUD TEOSED: Esikromaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971), Traadi tuntuim teos, pälvis 1972. aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled. ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind ,,Kohvioad" (1975), ,,Võimu rist" (1996), ,,Kohtu peegel" (2002) ja ,,Sarviku armastus" (2007)
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab
Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne.
Koos perekonnaga küüdidati ta aastal 1941. Perekond jäi ellu ja nad tulid Eestisse tagasi. Lennart Meri pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Aastatel 1953-1955 töötas Meri dramaturgina Vanemuise teatris ja oli Tartu Kunstikooli õppejõud. 1955-1961 oli ta Eesti Raadio toimetaja. Seejärel tegutses ta Tallinnfilmis stsenaristi ja produtsendina. Meri on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär ning Eesti Instituudi asutaja ja direktor. Aastatel 1990-1992 oli Meri Eesti välisminister. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele lääneriikidega kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Aprillist Oktoobrini 1992. aastal oli ta Eesti suursaadik Soomes. 1992. aastal sai Lennart meri Eesti Vabariigi presidendiks ning 1996. aastal valiti ta uuesti sellesse ametisse. 2001
näiteks etendustes ,,Figaro pulm" ja ,,Kaks kaptenit". Üsna populaarseks sai ta mängides Tootsi etenduses ,,Kevade", mida ta muu hulgas ka lavastada aitas. 1955. aastal kutsus Tallinnfilmi direktor Kaljo Kiisa Moskva rezissööridele eesti keele tõlgiks. Sellises vahetalitaja ametis sai Kiisk selgeks kinorezissööri elukutse. Algul tõlgi ja 2. rezissöörina töötanud Kiisk jätkas lavastajana tööd Tallinnfilmis kuni 1990. aastani. Neil aastatel lavastas ta hulgaliselt populaarseid filme, nagu näiteks: "Jahid merel" "Juunikuu päevad", 1957 (koos Viktor Neveziniga) "Vallatud kurvid", 1959 (koos Juli Kuniga) "Ohtlikud kurvid", 1961 (koos Juli Kuniga) "Jääminek", 1962 "Jäljed", 1963 "Me olime kaheksateistkümneaastased", 1965 "Keskpäevane praam", 1967 "Hullumeelsus", 1968 "Tuuline rand", 1971 "Maaletulek", 1972 "Punane viiul", 1974 "Surma hinda küsi surnutelt", 1977 "Metskannikesed", 1980
Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus Kassetipõlvkonna tulek luulesse- Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel jt. 1960 valmib uuslaululava Tallinnas 1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt
Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlaste nägu- tõsine ja murelik. Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s
kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. 1.Noorpõlv ja haridustee Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 1964 lõpetas ta Moskvas Gerki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana ,,Tallinnfilmis". 1970. aastast kutseline kirjanik. Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Mats Traat on saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 ,,Kohvioad", 1996 ,,Võimurist", 2002 ,,Kohtupeegel", 2007 ,,Sarviku armastus". Abielus Viktoria Traadiga. 1936 2006 2. Mats Traadi looming
Ta suri teisipäeva öösel kell 3.40 Tallinnas Magdaleena haiglas. Ta oli juba pikka aega võidelnud ajukasvajaga, millesse ta lõpuks suri. Ta maeti. Metsakalmistule Faktid Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast)
1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna
"Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3 2. JAAN KRUUSVALL Jaan Kruusvall, õieti Jaan-Vahur on sündinud 7. detsember 1940 Palmse vallas. Ta on eesti kirjanik. Lõpetas 1971 Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. Töötanud Tallinnfilmis ning ajalehe Sirp ja Vasar toimetuses toimetajana. 1981-1987 töötas ajakirja Looming toimetuses. 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud · "Armastuse esimene pool" (1973) · "Ma tean mitut inimest" (1976) · "Katkendeid elust" (1983) 2.3 Näidendid · "Pilvede värvid", käsitleb Eesti maarahva II maailmasõja aegset saatust · "Vaikuse vallamaja", käsitleb Eesti maarahva sõjajärgset saatust.
Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri oli kirjanik ja riigitegelane. Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige (1989), Helsingi (1986) ja Lapi ülikooli audoktor (1999). Ta oli 1941-1946 küüditatuna Siberis. Lõpetas 1953 Tartu ülikooli ajalooteadlasena. Ametikohad: oli 1953-1955 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhataja, töötas 1955-1961 Eesti Raadios ning 1963-1971 ja 1986-1988 ,,Tallinnfilmis", 1985- 1987 oli Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär, asutas 1988 Eesti Instituudi ning sai selle direktoriks. Ta oli aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 suursaadik Soomes ning 1992-2001 Eesti Vabariigi president. Kirjutanud esseistlikult soomeugrilaste Läänemereäärsete rahvaste kultuurist ja ajaloost. Tunnustused: ENSV teeneline kirjanik (1979), Juhan Smuuli preemia
Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab sellesse, tollal ajal veel eriti eksootilisse maailma siseneda. Küll aga sooovis Erikal sel ajal pigem saada (tele)operaatoriks. Operaatori teekond jäi aga soiku ja 1973.aastal läks Erika hoopis praktika kaudu Telefilmi tööle. Tänapäeval on eelis on see, et võid valida, mida sa teed ja kuidas sa teed. Projekt ei sõltu sellest, kas see meeldib riigikorra esindajatele. Erika möönab, et oma filmiprojekte pole ta saanud eriti valida. Tallinnfilmis käis ikka nii, et see mille peale sind määrati, seda sa ka tegid. Kui Tallinnfilmi hakati kokku tõmbama, siis esimesena tõmmati otsi kokku just mängufilmis. Tol ajal oli kombeks nii, et stuudiotöötajatele maksti nö umbes 60% ulatuses palka filmide vahelisel ajal. Kui sa filmi ei tootnud, siis stuudio maksis sulle ikkagi palka. Erika räägib veel, et tolleaegsed tootmisperioodid olid palju pikemad kui tänapäeval.
2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega
aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis. Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis Friedebert Tuglase novelliauhinnad 1975.a, 1996.a, 2002.a, ja 2007. aastal. Mats Traadi looming Mats Traat alustas oma loomingut külaelu argiprobleemidest luuletamisel. Tema esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962. aastal, äratas soodsat tähelepanu. Traat avardas oma värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, andes edasi ka globaalseid motiive
2002-2003. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri jääb leinama kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985). 1.1 AMETIKOHAD 1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963–1971 Tallinnfilmis 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 Eesti Instituudi direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president 1.2 RAAMATUD 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast) 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast
1959. aastal pääses Traat õppima Moskva kirjandusinstituuti. Konkurss oli tihe: 2200-st kandideerijast võeti vastu vaid 30. Traat ise on öelnud, et see oli „viis aastat humanitaarõpinguid, arengut ja loomingulisi otsinguid.“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja tõlkimisega ning kirjutas oma esimest romaani „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“. 1965. a oktoobris sai Traat kokku Lennart Meriga, kes pakkus talle Tallinnfilmis kohta toimetajana. Traat meenutas seda hetke nii: „Lennart kutsus mu enda poole külla. Läksingi kokkulepitud ajal Pilviku tänavale. Esimene küsimus, kui olin majja sisenenud, kõlas: "Kuidas sa suhtud Eesti iseseisvusse?" Ma ei olnud jahmunud, üllatunud küll. Mõistsin, et see oli usaldustest, vastasin: "Iseseisvus on hea asi, aga kes seda meile annab?”” Hiljem läbis Traat kõrgemad režissööride ja stsenaristide kursused Moskvas.
Pildimaterjal 9 Kokkuvõte Oma esimese kutsumuse ja laiema avalikkuse tähelepanu leidis Meri reisiraamatutega, mis kajastasid tema retki Kesk-Aasiasse, Kamtsatkale, Siberi taigasse. Sealsete loodusrahvaste kultuur ning selle dramaatilised kontaktid keskkonda ja inimeste meeli reostava realiteediga jäid Meri huvisfääri kogu eluks. Töötamine Tallinnfilmis ning eeskätt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud autorifilmid soome-ugri rahvaste kultuurist andsid Lennart Merile võimaluse jõuda oma mõtetega veelgi laiema auditooriumi ette. Oma isa väärilise pojana asus Lennart Meri esimesel võimalusel tegelema Eesti 10 välissuhtluse arendamisega algul Eesti Instituudi asutaja ja juhina, hiljem välisministrina, kes rajas meie kaasaegse välisteenistuse. 1992
septembril 1980. aastal suri. Tema sünnikuupäeva ajal toimuvad alates 1996. aastast Theodor Lutsu filmipäevad. ENSV perioodil Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal. 1946. aastal läks ta õppima maavarade allmaakaevandamist Tallinna Polütehnilisse Instituuti ning aasta hiljem ENSV Riiklikusse Teatriinstituuti. 1948. aastal läks ta õppima Moskvasse ning 1953. aastal tuli tagasi Eestisse Tallinna Draamateatrisse. 1955. aastal alustas Kaljo Kiisk tööd rezissöörina ,,Tallinnfilmis", kus ta töötas 35 aastat. Tema esimeneissöörina valminud film oli ,,Jääminek" (1962), mille eest ta sai 1963. aastal peaauhina Suur Merevaik, Balti liiduvabariikide ja Valgevene V filmifestivalil. Kokku lõi ta 17 filmi, mis räägivad eesti rahva jaoks olulistest sündmustest. Neist kõige tuntumad on ,,Hullumeelsus", mis Nõukogude Liidus Keelati ning ,,Nipernaadi", mille eest sai Kiisk 1984. aastal auhinna parima rezissööritöö eest III Nõukogude Eesti filmifestivalil
3. FAKTID Mitmed maailma tuntuimad lennujaamad kannavad uhkusega legendaarsete riigimeeste nimesid ja on sel kombel oma maa parimate poegade või tütarde mälestuse rahvusvaheliseks jäädvustajaks ja tutvustajaks. Alates 29. märtsist 2009 kannab Eesti esindusõhuvärav auväärset tiitlit Lennart Meri Tallinna lennujaam. 3.1 Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 12 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 3.2 Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
Kiitusega, üks neli oli. Diplomitöö kirjutasin niinimetatud fasistide kohtuprotsessidest, suureks eeskujuks oli Ameerika film "Kaksteist vihast meest", kus üks vandemees ei hääletanud tapnud poisikese süüdimõistmise poolt. Hiljem hakkab taust hargnema ja selgub, et poiss polnudki süüdi. Aga selle fasismiprotsesside diplomitöö peale ei julgetud välja minna, öeldi, et parem kaitse oma stsenaariumiga Bornhöhe ainetel. See Bornhöhe järgi tehtud asi ei tahtnud siin "Tallinnfilmis" vedu võtta ja siis sa tegid viie päevaga täiesti uue, oma loo. Kuidas see kõigi aegade kuulsaim Eesti mängufilm "Tallinnfilmis" tuurid üles võttis? Selle idee autoriks oli peatoimetaja Lembit Remmelgas, kes leidis, et see on üks seiklusliku süzeega film ja vaja oleks teha midagi sellist. Esimesed minu kirjutatud variandid olid küllalt Bornhöhetruud, tõin sisse mõned uued tegelased. Stsenaariumil oli
Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed: Lavastaja Endrik Kerge Emdrik Kerge lõpetas 1959.aastal Eesti Riikliku Koreograaflise kooli balletiaristina ning 196. aastal kaugõppes Viljandi Kultuuharidustöö Kooli tantsujuhina. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna RiiklikuKonservatooriumi Lavakunstikateedri lavastaja ja näitlejana.Töötanud aastail 1956-1976 balletsolistina ja 1982-1984 lavastajana Estonia teatris, 1976-1982 Eesti Draamateatris lavastajan, 1985. aastal Tallinnfilmis rezissöörina, 1985-1990 pealavastaja ja kunstilise juhina ninng 1990-1992 lavastajana Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail 195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja. Tema käe all on vallminud üle saja lavateose nii sõna,-, kui muusikateatris.Nende hulka kuuluvad drama-, ooperi., opereti-, muusikali- ja balletilavastused. Lisaks on ta teinud telelavastusi,-filme ja saateid
22.–24. juunini 1905 toimusid Läänemaal Vigalas talurahvarahutused (Mihkel Aitsam).[3] Sügisel, pärast revolutsiooniliikumise aktiviseerumist linnades, taasalgasid rahutused ka Läänemaal, mis likvideeriti alles kasakate ja karistussalkade kohaletoomisega ratsaväekindral Aleksander Orlovi (Орлов, Александр Афиногенович (1862–1908)) juhtimisel. Rahutusi ja sellele järgnenud sündmusi on kajastatud 1980. aastal Tallinnfilmis valminud mängufilmis "Jõulud Vigalas". Mõisate põletamine 12.–20. detsembril 1905 ja ka 1906. aasta alguses põletati Põhja-Eestis maha 114 mõisahoonet ja Liivimaa kubermangus 230 mõisa. 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide ja Aleksander Kesküla suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud Estonia seltsi ruumide asemel koguneti Volta tehases. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Neist õitest algas imeline aas, nüüd kõik need õied õitsevad meis endis ehk küll me ümber kivist linn on taas (,,Imeline aas"). MATS TRAAT (1936) Elust Sündinud Tartumaal Palupera vallas põllutöölise pojana. Töötas põllumajanduses, õppis traktoristiks. Lõpetanud Moskva Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi kirjaniku ja filmistsenaristina. Töötanud Tallinnfilmis toimetajana. On kirjutanud O. Lutsu ,,Sügise" stsenaariumi. 1970. aastast kutseline kirjanik. Loomingust Loomingus on olulised teemad maaelu, ajalugu ja inimpsüühika vaatlemine. Alustas luuletajana. Kokku avaldanud 18 luulekogu. Esikkogust ,,Kandilised laulud" (1962) alates on teda jäänud saatma kandilise maamehe imago. Tema looming on tõsine, murelik ja rahvalik. U 40 aastat on ta kirjutanud luuletsüklit ,,Harala elulood", mis on hauakirjalaadsed portreed
annaabi.ee 
