Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa
Näiteks: 1) Reimsi katedraal Prantsusmaal. 2) Sainte Chapelle'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Paris Jumalaema kirik Pariisis, Prantsusmaal. Millised nõuded arvestati Padised kloostri ehitamisel? Seda ehitasid tsisterlased. Klooster ei ole rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse.
Tallinn Kati Rannamees Kultuuriline ja looduslik eripära ·Pealinn ·Hooned alates 11. sajandist ·Keskaegne vanalinn (ainulaadne Põhja- Euroopas) ·Läänemere äärne sadamalinn ·Vana hansalinn ·Laeva ja lennu ühendus muu maailmaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaatamisväärsuste TOP 10 1. Tallina lauluväljak 2. Raekoja plats 3. Katariina käik 4. Raekoda ja Raekelder 5. Pikk Herman 6. Patarei merekindlus 7. Pirita klooster 8. Vabaduseväljak 9. Toompea loss 10. Kadrioru loss Aktiivne puhkus · Kardi sõit (FK Keskus Hobikarting) · Jalgratta laenutus (City Bike) ·
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda
............ 13 6.3Tallinn hansalinnana..................................................................................... 14 6.4Kaitseehitised............................................................................................... 14 6.5Tallinna all-linn.............................................................................................. 15 6.6Vaatamisväärsused...................................................................................... 16 6.7Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana..........................................................16 7Kasutatud kirjandus............................................................................................ 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18
Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku
REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6
Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru lossi saal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tugipiidad ja tugikaared Notre Dame katedraali roosaken Varagootika v Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad v Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad v Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v
meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238
Testiküsimused 10.klassile 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Iseloomulikeks tunnusteks on teravkaar,roidvõlv,siir, roosaken, kõrged tornid,vitraaz,basiilika ,ristikheina kujuline kesklöövi müürid on kolmeosalised ning külglöövid on kitsad ning madalad nagu romaani ajastul.Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint-Denis´abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Selle ehitamist alustati 1132 aastal ning sellest võtsid osa töölised ja meistrid kõigist Prantsusmaa osadest. 2. Milliseid nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Kirikute sisekujunduses nägid reeglid ette äärmist lihtsust. 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? See oli baasilika,kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga
PAIDE Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G PAIDE LINN Paide on linn Järva Click to edit Master text styles maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja
Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks
Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torni hakkas rahvas kutsuma ,,Katuseratsanikuks" 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? Kirik on kahe läänetorniga, (Tallinna kirikutel on üks torn) ehitatud punastest tellistest. 4. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Püha Birgitta järgi. 5. Milline Tallinna kirik on kõige rikkalikum oma sisustuse poolest? Miks? Toomkirik Tallinnas, kuna seal on läbi sajandite ja erinevatest aegadest pärit sisustust. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist
VANA TALLINN Iseseisev töö Anna Kissametova M-14 1. Tallinna Vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna Vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Enim ehitatud gooti stiilis ehitised ongi säilinud Vanalinnas. Vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud arhitektuurilisest eriilmelisest osast; Toompeast, Tallinna all-linnast, Tallinna linnamüürist ja Tallinna muldkindlustusvööndist. 2. UNESCO on Ühinenud rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, mis on üks ÜRO 16. Eriorganisatsioonist. UNESCO panustab rahu tagamisse. Selle tähtsaim tegevus on kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Tallinna Vanalinn pandi just sellepärast
selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level · Hinduism usub hingede rändamisse: hing rändab üha korduvate uuestisündide kaudu ühest maapealsest elust teise. · Inimese eelmise elu tegude summa määrab ära oleku,
Ehkki roomani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski iseseisev kunstistiil Tähtsaimaks ülesandeks oli luua kirikuhooneid ja kloostreid Kirikus kindel hierarhia Romaani Basiilikalik pikihoone Esimene iseseisev kunstistiil, pärast antiikkultuuri hääbumist Esimene üleeuroopaline stiil Tehnika areng (keerulised ehitised) Massiivne proportsioneeritud, artikuleeritud ehituskehand Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks, et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m)
naabriteks on Liibüa(läänes), Iisrael(idas) ja Sudaan(lõunas). Halduslikulikult jaguneb Egiptus 26. kuberkonnaks. Üle 90% maast moodustab kõrb ning suurem osa 77 miljonist elanikust elab Niiluse orus ja Niiluse deltas, ülejäänud aga viljatu sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoolimata rikkalikest veevarudest ja viljakast pinnasest kipub kiiresti kasvavale rahvastikule toitu väheseks jääma. Toitu ostetakse enamasti turgudelt, puuduvad suured kaubanduskeskused. Loodus
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
ehitatud kivist. Samm püramiid ulatub 62 (kuuekümend kaks) meetri kõrgusel maapinnast, ning on pühendatud faraon Dzoserile. Püramiid koosneb 6 (kuuest) suurest alustest ja mida kõrgem alus seda väiksem ta on. Kuus kivi astet lamekatusega tegelikult toetavad ennast nagu hämmastav igavese ehituse sümbol. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hatshepsuti tempel. Tempel asub kolmede terrasside peal ühendatud rambidega ja kujundatud postidega ja veergadega. Selleks, et külastada templi oli vaja mööduda Sfinkside allee mis kestis Niiluse kaldalt. Ronida terrasside peal püha juurde mis tehtud kaljus. Range templi välimus mitmekesines kuninganna Hatshepsut kuju Osirise kujutuses; veergused
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks.
· See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents · Esmakordselt on Karksi nime mainitud 1224, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse · Asub täpsemalt Viljandimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barclay de tolly mausoleum · Barclay de Tolly mausoleum on 1823. aastal Jõgevestesse Helme valda Valgamaal püstitatud klassitsistlikus stiilis hauaehitis väejuht Michael Andreas Barclay de Tollyle · Mausoleumi projekti autor on Apollon Stsedrin ning see on üks klassitsitliku arhitektuuri tippe Eestis Nõo kirik · Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo
Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav .......
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
Ehitis on 45,6 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai. Kalyan minarett Ismail Samani mausoleum Asub linna südamikus. Ehitati 9. sajandil ning oli puhkepaigaks emiir Ismail Samanile Ismail Samani mausoleum on üks kõige enam väärtustatud Kesk-Aasia arhitektuuriga ehitisi. Ismail Samani mausoleum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ark i kindlus Asub tänapäeva Buhhaara territooriumil loode osas. Ehitati 5. sajandil. Ark i kasutati kindlusena kuni aastani 1920, mil Venemaa selle rüüstas. Katab 9,8 aakrit maad, mida ümbritseb müür, mille kõrgus on 16-20m. Ark Click to edit Master text styles Second level Third level
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame kirikuga. 5. See on Vana Tallinna pilt. Pildi keskel asub kõrge kirikutorn. Mis kirik see on? Mis legend on sellega seotud? Oleviste kirik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
