1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt
Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda. Kaasaegseid juhte hinnatakse nende otsuste järgi otsused, mis viitavad edule, mis toovad kaasa läbikukkumise ning mis omavad pikaajalist mõju nii eetiliselt kui moraalselt. Seega majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes eristavatest mõõdetest üks on seotud eetikaga, mis iseloomustab, milliste vahenditega püütakse organisatsioonide eesmärke saavutada
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õh...
Kõik inimesed on erinevad ja tajuvad teisi inimesi ja olukordi enda ümber oma moodi. Väga palju mõjutavad inimeste vahelised suhted seda kuidas nad teineteist tajuvad. Kui keegi on kellegiga sõber siis tema näeb teist inimest hoopis teistmoodi kui see, kes on just teisega tuttavaks saanud või see, kes teist inimest hoopis vihkab. Ka sõprussuhteid on mitmesuguseid, ollakse väga head sõbrad või lihtsalt sõbrad ja ka see mõjutab tajumist. Mõjutab ka see kui nähakse vana sõpra uuesti ja see mida eelmine päev või kasvõi hetk tagasi kellelegi tehti või öeldi. Erinevad inimesed tajuvad ka olukordi erinevalt. Näiteks ameerika mägedel sõites võib mõnele tunduda, et ta on justkui paradiisis, samas kui kellelegi teisele võib see lõbusõit esile tuua iiveldust. Või kui satutakse midagi pealt nägema, kuidas kedagi kiusatakse või kui kuskilt midagi
1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone
tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat kriitikaks ja seda mõistet kasutatakse kunstiteoste eritleval hindamisel ka edaspidi. Kriitika eeldab otsustamist, esteetika aga tajumist. 3. Kust pärinevad meie esteetilised väärtused? Kuidas on esteetilised väärtused seotud eluga? Väärtushinnangud lähtuvad elulise impulsi vahetust ja seletamatust reaktsioonist ning inimloomuse irratsionaalsest osast. Eluga on esteetilised väärtused küllaltki seotud, sest meie nägemus elust ja loodusest ei ole parem kui mõndadel meie eelkäijatel, kuid meil on suuremad materiaalsed ressursid. Seetõttu on hea teada, millest miski koosneb ja kuidas see on kujunenud
Fourth level Fifth level Extasy Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on uimastid? Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas,energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiiin, heroiin); Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese
Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga. Mis toimub ajus? Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine, tundmine ja sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja keemiliste närviimpulsside ülekande tulemus. Igal närviimpulsse edastaval keemilisel ainel ehk neurotransmitteril on ajule oma toime. Näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist ja nii edasi. Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Kokkuvõtvalt Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma- aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust.
võimatu. (Isikutaju) Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. (Isikutaju) 3 Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste ühistegevuse iseloom, võimusuhted ja emotsionaalne ühtsus. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. (Isikutaju) 1.2. Isikutaju näo äratundmisel Teiste isikute äratundmine on inimese üks silmapaistvamaid visuaalseid võimeid. Nägude äratundmisega tegelevad ja puutuvad inimesed kokku igapäevaselt. Antud protsess annab inimestele võimaluse kontakteeruda teiste inimestega ning ühiskonnas eksisteerida. See toiming on väga elementaarne ja iseeneslik, ning üldjuhul inimesed selle keerukuse ja olulise peale ei mõtle. Nägude äratundmine omab olulist rolli näiteks
Uimastid Mis on narkootikum ? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat
Uimastid Mis on narkootikum ? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat
· Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub
Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga
Narkootikumid Üldiselt: Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Narkootikumid kahjustavad kesknärvisüsteemi ja aju arengut(nooruses). Tekitavad püsivaid kahjustusi. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust! Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin) Päritolult on kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD)
Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi mõju maksale Maks on inimese siseorganitest sageli esimene, mis alkoholi laastavat mõju tunda saab. Alkoholist tingitud maksakahjustus on nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas kõige sagedasem maksahaiguse põhjus. Narkootikumid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Narkootikumide mõju organismile Kahjustavad hingamisteid. Põhjustavad organismi üldist kurnatust. Mõjutavad närvisüsteemi.
Sõltuvus narkootikumidest Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Narkootikumid on suuremalt jaolt negatiivse mõjuga ning positiivseid tegureid on vähe. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
UIMASTID Mis on uimastid? * Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; * Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; * Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Jaotus * Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolu Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Toime järgi Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Sõltuvus
valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin ), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5. Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mis on uimasti? Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas,energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Kanep MDMA
N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne
seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. · Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. · Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. · Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. · Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. · Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Skisofreenia Skisofreenia on psüühhikahäire (psühhootiline häire), mille põdemisel mõjutab see inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu-eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda.
seejärel pärsib seda. Lühikese mõnu ja erksustunde hind on aga ohtlikult kõrge, selleks on arvukalt ohutumaid võimalusi. Tubaka mõju ·Nikotiin mõjutab autonoomset närvisüsteemi ja selle kaudu veresoonkonda , mis omakorda vähendab verevoolu ja seetõttu on suitsetajate nahk kahvatum ja on tihedalt külmatunne. ·Tubakas avaldavab mõju inimese kesknärvisüsteemile ning mõjutavab inimese meeleolu ja maailma tajumist ·Narkootiline joove tekib siis, kui aine on jõudnud ajju Sõltuvused ja mõju ·Füüsilise sõltuvuse korral vajab keha aina suuremas koguses ainet hakkamasaamiseks ·Psüühilise sõltuvuse korral ei suuda inimene vastu seista soovile taas sama tunnet kogeda ·Tekivad mõttetegevuse häired ·Pärast mõju lõppu muutub enesetunne väga halvaks ja inimene tarbib tubakat taas, et "normaalne" olla. Tubakaga kaasnevad närvisüsteemi häired Residuaalne või hiline psüühikahäire
..3 a., 9...18 kg) Noorema kooliastme (6...10 a., 22...36 kg) turvahäll turvavööpadi JUHI ÜLDKOHUSTUSED §64. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. §65. Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. §66. Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas. §67. Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. §68. Juht on kohustatud: 1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit;
Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohol on sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Alkohol tõstab dopamiini taset, seetõttu põhjustab see erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, mis vähendab valu tajumist. Alkoholi toime oleneb inimese organismist. Looduses esineb alkoholi vähe, sest ta on madalal temperatuuril kergesti lenduv. Alkoholi sisaldavad ka denaturaat, odekolonn ja kosmeetika tooted ning lisaks veel mitmesugused lahustid, puhastusvahendid ja ka vedelkütused. Alkoholi ajalugu: Nimetus pärineb araabiast (al-kul). Tegelikult on alkohol peen metalliline pulber silmalaugude tumedaks värvimiseks. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest
need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. [1] 1.1 Roboti ajalugu Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülesandeid täita. [1] 1.1.1 Esimene põlvkond
muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused. 4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2
nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid).
muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja praegu, siis nd on vrdluskriteeriumiks praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks teliselt massiliseks ja kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine
Narkomaania ja selle ravi GAG Narkomaania • Uimastid on kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist; • Psüühiline või füüsiline sõltuvus, tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel; • Samuti alkohol, nikotiin. Narkomaania alaliigid • Alkoholism; • Morfinism; • Kokainism; • Nikotinism; • Toksikomaania; • Erinevad sõltuvused. Põhjused • Probleemidega toimetulek; • Meelelahutus; • Katsetamine; • Kaaslaste heakskiit; • Mõned on ühiskonnas aktsepteeritud. Tunnused
Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõjud võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. 1.2 ERINEVAD TAJULIIGID
Kohvi joomine või külm dušš ei vähenda alkoholi kogust Sinu veres Alkohol mõjutab iga Sinu kehaosa Alkoholi tarbimine kahjustab maksa ja südant ning võib põhjustada kõri-, mao-, maksa- ja kopsuvähki Alkohol on tihti põhjuseks, miks inimesed käituvad vägivaldselt Kui Sa tarbid palju alkoholi lühikese aja jooksul, võib see Sind tappa ALKOHOL OHUD SINU TERVISELE Narkootikumid mõjutavad enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti Juba ühekordne proovimine muudab sinu elu igaveseks Ka esimene kord võib saada saatuslikuks NARKOOTIKUMID OHUD SINU TERVISELE Miks suitsetatakse? Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjusi
Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse
taheti. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde ka lisaaineid, nagu talki, jahu, pesupulbrit, paratsetamooli, rotimürki, krohvi jne. Tablett võib olla ka tehtud räpases majapidamises. Tavaliselt ei tea ka narkodiiler, kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid, mõeldes, et aine on puhas. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Narkootikumid mõjutavad ka enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Laksu all oleva inimese enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud kuritegusid, jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud lollusi. Tavaliselt teevad inimesed algust narkootikumidega, kuna nad tahavad teiste silmis niiöelda ,,lahedad olla", neile meeldib olla pilves, uudishimust, kuna nende sõbrad tarvitavad seda ja selle pärast, et neid on väga kerge kätte saada.
Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Manipulaator on seade esemete pööramiseks ja teisaldamiseks, mis enamasti väljendab inimkäe liikumist. Manipulaatori
käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks
autojuhtide üleskutsumist käituma seadusevastaselt. Reklaam on vastuolus reklaamiseadusega. Kõlvatu on reklaamiseaduse järgi reklaam, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega või mis kutsub üles käituma seadusevastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme või mis sisaldab sellist tegevust. Ka liikluseeskirja järgi ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. Lisamata ei saa jätta ka üldsusele eksitavat reklaami, mis on samuti keelatud. Saku reklaami näitamine lõpetati Tarbijakaitse ettekirjutuse tõttu. Saku põhjendas reklaami näitamise lõpetamist vastava kampaania lõppemisega. Mõtteainet annab taoliste teemade juures küsimus, miks tehakse sobimatuid ning seadusevastaseid reklaame? Reklaam on tellitud ideede, kaupade ja teenuste esiletõstmine ning tutvustamine, mille eesmärgiks on veenda mingit auditooriumi. Kuna konkurents on
Ostjad on toote hinna suhtes seda vähem tundlikud, mida suurema vältimatu kulu nad on teinud, lootes toodet pikemat aega kasutada. Sellega on seletatav näiteks see, miks ostjad ei ole nii tundlikud bensiini hinna suhtes- auto ostmiseks on investeering tehtud. [ 2: lk 10-13 ] Hinnakujundus turunduskompleksis Hinnakujundust ei saa kunagi firma turundusstrateegia teistest elementidest täielikult lahutada. Toote hind mõjutab selle omaduste tajumist turul ja teiste sellega koos müüdavate toodete omaduste tajumist, reklaami efektiivsust ja turustuskanalite poolt osutatavat tähelepanu. Toime on vastastikune: toode, selle reklaam ja turustamine mõjutavad hinnakujundusstrateegia edukust. Kuigi hinnakujundusprotsess on küllaltki ainulaadne ja spetsialiseeritud turundustegevus, moodustab selle tulemuseks olev hinnakujundusstrateegia lahutamatu osa kogu ettevõtlusest. [ 2: lk 117 ] 1.6.1 Hinnakujundus ja tooted
sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine). Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid.
Selle mõistmiseks on igaühel endast lähtuv tunnetus, mis omakorda on tõlgitud antud kunstiliigi keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused. Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõltuvad kogemusest, assotsiatsioonidest, isiklikust maitsest ja harjumusest. Niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Ka kunsti loomist ja tajumist võib võtta eraldi nähtustena. Kunstnik edastab oma tunnetusest lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni. Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua
sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine). Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid. Kasutatud kirjandus: Psühholoogia alused (T. Bachmann, R. Maruste, 2011)
olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis
analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust oluliselt langetada. Paljud autorid arvavad, et siiamaani puudub universaalne uurimiseetika. Kvalitatiivse uuringu kavandamine Kvalitatiivse uuringu kõik staadiumid on omavahel tihedas seoses, mille uuringus toetutakse spiraalikujulisele mõtlemisele. Uuringu läbi viimisel on oluline mitte keskenduda oma isiklikele tähelepanekutele või ootustele, sest see hakkab kogutud info tajumist moonutama. Järeldustele jõudmiseks on vaja korduvalt tagasipöörduda uuringu läbitud etappide. Andmete kogumine, analüüsimine ja sellest kirjutamine peaksid toimuma üheaegselt. Uuringus kasutatavad meetodid, loodud kategooriad ja teooriad peavad olema õigustatud ja põhjendatult valitud. Teooria kasutamise võimalusi Creswelli järgi: · Teooria kui seletus teatud hoiakule või käitumisele, mida võib täiendada muutujate, konstruktsioonide ja hüpoteesidega;
Meelemürgid - Narkootikumid 1. Mõiste Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erinevus teistest kesknärvisüsteemi mõjutavatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. 2. Liigitus Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid: Depressandid rahustava toimega rahustid, uimastid, heroiin Stimulandid ergutava toimega kokaiin, amfetamiin, ecstasy Hallutsinogeenid tunnetuse ja taju muutumine LSD Sissehingatavad tunnetuse ja taju muutumine - liim, bensiin, gaasid ja aerosool 3. Kokaiin Kuidas saadakse: Kokapõõsas võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle taimeliigi
identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda
Narkootikumid Narkootikumideks nimetatakse kõiki aineid, mis tekitavad sõltuvust ja mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja ümbritseva maailma tajumist. Kõik narkootilised ained tekitavad soovi saada ainet uuesti ja enamasti ei suudeta seda endale keelata. Narkootikumide tarbimisega kaasnevad alati suured ohud. Väga võimalik on jääda sõltuvusse, millest lahti saada pole enam nii kerge. Samuti ei või kunagi olla täiesti kindel, et aine, mida ostad, või mida sulle pakutakse, on täiesti puhas. Tihti segatakse narkootikumi juurde ka teisi aineid, et teenida rohkem kasumit. Pole võimatu, et narkootikumi sisse on
riski võtmine. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista enda käitumist. Võimaldab saada enda kohta tagasisidet. Ideid sügavamaks avamiseks: · Vastastikune avamine · Enda avamise ulatus ja sügavus suhete kulgemise jooksul (Johari aken suletud ja varjatud alad) Eneseavamine ja enese esitlemine arvestamine normidega ja enda eesmärkidega Suhtlemise komponendid: tunnetus Taju sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine. Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed)
1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2.Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude Stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist. Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis
Riigikogu liikmed valitakse rahva seast. Nad võtavad hääletuspultide juurde kaasa oma väärtushinnangud. Töötavad läbi erinevaid materjale. Eeltoodud tunnetuse põhjal kujuneb õiguspoliitiline otsus panna mingi reegel kehtima õigusnormina. · Tulemus kehtiv seadus. · Õiguse tunnetamise allikad on andmekandjad läbi mille edastatakse kehtiva õigus seadusandjalt inimestele alati mingi selle tajumist võimaldama vahendi andmekandja kaudu. Õiguse tunnetamise allikate liigitus · Eesti Vabariigi põhiseaduse §4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. · Seadusandliku võimu ülesanne: Õiguse loomine st. käitumis-eeskirjade (õigusnormide) kehtestamine. · Täidesaatva ja kohtuvõimu ülesanne:
Sõltuvusele eelnevad uimasti proovimine, tarvitamine ning kuritarvitamine. 2. Peatükk Aju Mis toimub sinu ajus? Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine, tundmine ja sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja keemiliste närviimpulsside ülekande tulemus. Igal närviimpulsse edastaval keemilisel ainel ehk neurotransmitteril on ajule oma toime. Näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist ja nii edasi. Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Vastusena närviimpulsside ülekande aeglustumisele hakkab aju tootma suuremas koguses närviimpulsse kiirendavaid aineid. Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad mõnda aju neurotransmitterite süsteemi. Osal ainetel on toime vaid teatud üksikule süsteemile ja osa mõjutavad mitut korraga. Viimaste hulka kuulub ka alkohol. 7
käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks
annaabi.ee 
