· Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus. · Väljendamine oksiididena ehk toimeainena. 6. Mis on taimetoiteelement? Too näiteid. Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7. Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid. a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse.
positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained (nitraat, kloriid, leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d) mullakolloididel neeldnud, taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest e) mullavees lahustunud, kergelt omastatavad ka välja uhutavad. Sisaldust väljend; üldsisaldus % või liikuvate
Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest •Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad .
Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Murenemine Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: temperatuur jää vesi tuul
Aitavad kaasa mikroorganismid. Protsessi kulg ei olene mulla õhustatusest aga oleneb temperatuurist. Mullalahuses ja kolloididele lisandunud NH4+ on taimedele omastatav. · Nitrifikatsioon Sõltub temperatuurist. Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted
Aitavad kaasa mikroorganismid. Protsessi kulg ei olene mulla õhustatusest aga oleneb temperatuurist. Mullalahuses ja kolloididele lisandunud NH4+ on taimedele omastatav. · Nitrifikatsioon Sõltub temperatuurist. Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted
Taimetoiteelemendid ja nende jaotus Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga, kuna igaühel on oma kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb. Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg ja S teisejärgulised makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt:
Lõuna poolt pärit kultuurtaimed eelistavad neutraalset või nõrgalt leeliselist reaktsiooni. Kõrge happesus Põhjustab kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas- pH alla 5,6. Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. Happesuse mõju taimedele avaldub mulla taimetoiteelementide liikuvuse ja mikroorganismide aktiivsuse kaudu. Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste taimetoiteelementide omastatavus on happelises mullas väiksem Mulla happesus on tingitud mulla lahuses leiduvatest vesiniku ioonidest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. Jaguneb aktiivne happesus ja potensiaalne happesus. Määratakse laboris, võib kasutada ka ph- meetreid, meie tegime: ,,Keemine".
kloriid). 3) Füüskalis-keemiline Toitainete neeldumine mulla kolloididel. Düüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest. 4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5) Bioloogiline neeldumine toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 1 Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Selle varude kandjaks on mulla org. aine. Mineraalsel kujul (omastav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Fosfor 25-30% org. ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% on taimdedele omastavas vormis. P-ühendid alluvad keemilisele neeldumisele.
mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2
orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO 3)2, Hapendumine 2Fe 3O4 + 2O2 à 3Fe 2O3, Taandumine
lag.astmega turbahorisontidesse 6)haritav maa- huumusest 30-50% ,pooletusaeg 50 aastat. närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim kultuutaimed ja umbrohtude surnud osad jäävad 3)Värske huumus-põllumuldade huumusest 2-8% mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) maha org.aone koguneb huumushorisont. Org pooletusaeg 1-2 aastat,OTSENE (taimejuurte imamisjõud 15-16 aine koguneb põhiliselt TAIMETOITEELEMENTIDE JA MULLA atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh huumushorisonti,kõduhorisont võib puududa. ENERGIA ALLIKAS. Mulla huumusevaru piires) Kuumutamisel põleb-künnikihis tavaliselt õjutavad: a)huumussisalduse(H%) 3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud 2,3%...20% .Org aine satub mulda ka loomsetest b)huumushorisondi(A)tüsedus c)mulla ja osa liikumatut kapillaararvet
Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30% CaO lubjakivis (CaCO3) kuni 55%, liivas 0,5...2%, karb. mullas >7%, keskm
gaasi kogus ära põletada hermeetiliselt suletud köögis. Kui kuus on 30 päeva, köögi ruumala on 22,4 m3, gaas koosneb ainult metaanist ning õhu koostises on 20% hapnikku. 2. Tavalise aknaklaasi koostist kajastab valem Na2O CaO 6SiO2. Arvutage mitu kilogrammi liiva (põhikomponent SiO2), mis sisaldab 18% lisandeid, on vaja 14 kilogrammi klaasi tootmiseks? 3. Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. 4. Olete vanaisaga aiatarvete poes lämmastikväetist ostmas. Müügil on karbamiid (NH2CONH2) ühekilostes kottides, hinnaga 1 EUR kott ja ammooniumnitraat 2,5-kilostes kottides, hinnaga 1,5 EUR kott
..70 %). Sellest tingituna tuleb arvestada sõnniku järelmõjuga. Pikaajaliste katsetega on selgunud, et ainult sõnnikuga väetamine (sõnniku kasutamise tase 2002.a. 3,2 t/ha) ei taga tasakaalustatud toitainete bilanssi maaviljeluses, seepärast on otstarbekohane sõnniku ja mineraalväetiste kooskasutamine. Antud talus toimub orgaaniliste väetiste andmine sügisel. Laiali laotatakse sõnnikulaotajaga ning mulda jõuab lõpuks künniga. Künd tehakse kohe peale laotamist, et vältida taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel
t) b) 48,4 g raud(III)nitraadis. B. Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mol dilämmastikoksiidi või 1 mol raud(III)nitraati ? Vastus: A. Dilämmastikoksiid sisaldab mol ja raud(III)nitraat mol lämmastiku aatomeid. B. Rohkem lämmastiku aatomeid sisaldab 1 mol aine kohta _________________ . ÜLESANNE 30. (4 punkti) Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. Vastus: Pretsipitaati on vaja külvata kg. 15 ÜLESANNE 31. (5 punkti)
Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku (100…150 kg/ha), mistõttu paraneb järelkultuuride lämmastikutoitumine. Haljasväetiste kasutusvõimalused • Iseseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep • Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis • Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. Bakterväetised Tüüpilised kaudsed väetised – ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Õhulämmastikku siduvad mügarbakterid – Rhizobium sp., Azotobacter sp. Esimesed preparaadid olid nitragiinid ja risotorfiinid, millledes kandurainena kasutati huumusrikast mulda või madalsooturvast. Tänapäeval on kanduraineks mineraalne perliit, mis erinevalt turbast tagab toote maksimaalse puhtuse ja mõjub lisaks ka mikroväetisena. Mügarbakteri preparaatide toime on spetsiifiline ja seepärast on igale liblikõielise perekonnale
15 1.3.2. Kapillaarvesi ………………………………………………………………………….lk.15 1.3.3. Adsorbtsioonvesi …………………………………………………………………….lk.16 1.3.4. Kasvupinnaste hüdroloogilisi näitajaid …………………………………………….lk.17 2. Kasvupinnaste keemilised omadused …………………………………………………………...lk.23 2.1. Taimetoiteelementide ja –toitainete mõiste ………………………………………………..lk.23 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt ………………………………………………………lk.25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi…………………………………lk.26 2.3.1. Mullavees lahustuvad ehk liikuvad toitained ……………………………………..lk.26 2.3.2
1.Abiootilised tegurid-muld(edafotoop), veereziim(hügrotoop); mineraaltoitumise reziim(trofotoop);(meso)kliima(klimatoop. 2.ökosüsteemi elusosa e biootilised tegurid: produtsendid(ehk tootjad), konsumendid(ehk tarbijad) ja redutsendid (ehk lagundajad). 15)Produtsendid-on enamasti rohelised taimed , mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet- suhtkruid. Neist lihtsatest suhkrutest sünteesivad taimed taimetoiteelementide e biogeenide (N,P, K jt) osalusel kõik elutegevuseks vajalikud keerulised ühendid. Konsumendid- nende hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmauusid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad(kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu alllikale. 1
Sapropeel e. järvemuda on mageveejärvede põhja ladestunud loomsete ja taimsete organismide jäänustest bakterite kaasabil moodustunud sültjas aine. Selle varud on Eestis väga suured - 1,2 miljardit tonni. Sapropeel on hea väärtuslik orgaaniline väetis, kuid seda on raske kätte saada, mistõttu saab seda kasutada suhteliselt paikselt. MEREADRU Merelt kaldale uhatud põisadru (Fucus vesikulosus) on kasutusel väikesaartel. Adru laguneb rannas kiiresti, mille tagajärjel on suured taimetoiteelementide, eriti K ja org. aine kaod. Säilib, kui enne püsivate külmade sabumist see kokku korjata ja virnastada selle tarbimiskohale. Kevadel pärast sulamist ja paarinädalast käärimist võib adru laiali laotada ja sisse künda. Mullas laguneb adru kiiresti, sellest sisalduvad toiteelemendid on taimedele kergesti omastatavad. 8 II VÄETISED REOVEEPUHASTUSSETTED
Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antiüksüdandid. Fotoinhibitsioon. Põhjused: valgus, O2, O3, UV, radioaktiivne kiirgus. Mulla hapestumine. See on pidev protsess, mida põhjustavad: 1. ’’mulla läbipesemine’’ – Ca ja Mg väljauhtumine, nende asemele jäävad H ioonid. 2. happevihmad 3. füsioloogiliselt hapude väetiste kasutamine 4. saasteained H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Happelisel mullal on enamiku peamiste taimetoiteelementide omastamine tagasihoidlik. Raskmetallide kättesaadavuse tõus. Taimede kaitse: spets orgaaniliste ainete viimine mulda; mükoriisa; fütokelaadid. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on:
2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 · lahustumine · hapendumine · taandumine (vastupidine hapendumisele)
2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 o lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O
varustatus omastatavate toitainetega. Taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. Kõikide kõrgemate taimedele on hädavajalikud järgmised mittemineraalsed (C, O, H) ja mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid. Taimetoiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtuvalt jaotatakse neid: 1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn
orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 22. SUGUKOND SARIKALISED: TÄIUSLIK ÕISIK * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi araalialaadsed. * Liike umbes 3000
väetamisel 2,7-3,7 korda enam kui Eestis. Lämmastikku kasutati meil üle 2-3 korra, fosforit 4-5 korda ja kaaliumi 5-6 korda vähem. Seetõttu olid ka saakide erinevused meie ja teraviljakasvatuse intensiivtehnoloogiat rakendavate riikide vahel mitmekordsed (joonis 1). Kui meil saadi teravilja keskmiselt 2 t ha-1, siis mitmetes Euroopa riikides oli keskmine saagitase üle 7 tonni vilja hektari kohta. Võrreldes väetistega mulda viidud ja saagiga eemaldatud taimetoiteelementide koguseid, siis kasutati meil mullavarude arvel lämmastikku 1,8 korda, fosforit 3,6 korda ja kaaliumi 7,3 korda enam. Kartuli puhul kasutati kasvupinna hektari kohta Eestis 1996. aastal mineraalväetisi ligikaudu 8 korda vähem kui Euroopas keskmiselt, mistõttu täiendavalt sõnnikuga antud taimetoiteelementidest olenemata jäi mulla toitainete bilanss negatiivseks. Ebapiisavast väetamisest ja ka teistest agrotehnika
aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad
rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad.
vead (umbrohtumus, haiguste levik) raskemini parandatavad ning põllu kordasaamine nõuab rohkem aega. 9.5 Talvine taimkate Talvise taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure: taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Nii põllumajanduslikust kui ka keskkonnakaitse seisukohast lähtudes tuleks külvikord planeerida nii, et oluline osa põldudest oleks talvel taimestikuga kaetud. See on vajalik eelkõige taimetoiteelementide kao ja nende põhjavette leostumise vältimiseks. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kasvatamise kõrval on võimalus kasvatada ka vahekultuure. Vahekultuurid seovad eelnevast kultuurist mulda jäänud toitained, mis taimede sissekündmisel on järgmistele kultuuridele jälle kättesaadavad. Vahekultuurid külvatakse tavaliselt võimalikult kiiresti põhikultuuri koristamise järel (heintaimede puhul võib kasutada ka allakülvi) ning küntakse sisse sügisel vahetult enne maa
rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad.
ajavahemikus; b) teised abiootilised komponendid, mis kujundavad mikrokliimat: reljeef tuul mullatüüp jm. 2) biootilised faktorid liikide omavahelised suhted; 3) füüsilised barjäärid; 4) biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju. Produtsendid Produtsendid on enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. Neist lihtsatest suhkrutest sünteesivad taimed taimetoiteelementide e. biogeenide (N, P, K jt.) osalusel kõik elutegevuseks vajalikud keerulised ühendid. Päikeseenergia talletatakse keemiliste sidemete energiana taimedes. Päikeseenergiat seovad taimed tänu klorofülli molekulile (roheline pigment taimedes). Mõnikord võib roheline värvus olla varjutatud punaste või pruunide värvidega. Vaatamata sellele toimub fotosüntees ka punastes ja pruunides veetaimedes.
annaabi.ee 
