älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad, seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus.Esimesed sood kujunesid peale jääaega.Turvas on poollagunenud taimnemass,tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel.Sood tasandavad jõgede äravoolu kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostust.
kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm)
Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast.
Louisi Koodeks (St.Louis Code, 1999). Taimede ökoloogiast Tänu enamikul taimedest esinevale fotosünteesivõimele on taimed (koos fotosünteesivate bakteritega) peamised õhu süsihappegaasist orgaaniliste ainete tootjad ja õhu hapnikuga rikastajad. Seega asuvad taimed toitumisahelate alguses. Kuna taimedel üldiselt puudub võime aktiivselt ühest paigast teise liikuda, moodustavad nad ökosüsteemis kindla struktuuriga taimekooslusi (ehk mingi paiga taimkatte). Maismaa- taimekoosluses jaguneb taimestik vastavalt taimede suurusele ja kasvuvormile rinneteks. Taimed on väga olulised ka mullastiku kujunemisel. Vaata ka · Taimede loend · Botaanika mõistete loend · Eestis kaitstavate taimede loend · Taimeanatoomia · Taimefüsioloogia · Kultuurtaimed · Umbrohud · Ravimtaimed · Vürtsid · Ürdid
puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud
Sellised loomad arvestatakse biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem."
1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet – metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne – vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont – koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid.
kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid
on punakaspruun liivsavimoreen. Boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid pärast kuivendustööde tegemist võib ulatuda ka 40-45 hindepunktini. [2] 4) Leostunud gleimuld (Go) on tekkinud alalise liigniiskuse juures karbonaatsel lähtekivimil. Suhteliselt viljakas aga raskesti haritav, nõuab täpset harimisaega. [2] 5) Leetjas gleimuld (GI) on hästi kasutatav rohumaana, põllumaaks peab olema hästi kuivendatud. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekoosluses puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. [2] Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta Gleistunud leetjad mullad on kuivendatuna head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi
Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada
Demograafiline plahvatus - on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel. Demökoloogia - populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Dominant - on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu[1]) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude
Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki. Euroopas on suuremat liigirikkust leitud üksnes üksikutes metsastepi säilinud fragmentides Lõuna-Venemaal. Puisniidud on haruldaseks näiteks ökosüsteemist,
Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel - taimestik muutub madalamaks. Lisandub aga tallamise mõju – muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob. Loomad söövad alati valikuliselt. 5 Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks. Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Kuidas muutub rohumaa majandamise katkemisel ja millised muutused leiavad aset rohumaa taimekoosluses selle taastamisel metsast? Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht- kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt
Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. 1 Kasvukohatüüp - ... dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne).
Liigisiseste üksuste piiritlemise kriteeriume on otsitud ka tsütogeneetikas, kus on püütud kromosoomide arvu seostada isendite morfoloogiliste ja füsioloogiliste erinevustega populatsioonis. Tänapäeval on võimalik eksperimentaalselt kindlaks teha, millisel määral kasvukoht mõjutab taime taksonoomilisi tunnuseid ning kuidas need tunnused on seotud genotüübiga. See on ökoloogia ja geneetika lähenemine biosüstemaatika. Tsünopopulatsioon hõlmab kõiki ühes taimekoosluses olevaid sama liigi isendeid. Selline piiritlemine looduses on hõlbus vaid siis, kui kooslus esineb piiritletud alal või kui liik on stenotoopne. Eeldatakse, et igas koosluses kujuneb vastavalt kasvukoha iseärasustele ja liigisisestele suhetele valikuga reguleeritav liikuv tasakaal erinevate omadustega isendite vahel. Gamodeem lokaalpopulatsioon. Halogamodeem ökoliik. Genodeem genotüübilt ühtlik isendite kogum.
sobivad. Chapin et al. (1997) järgi on liigirikkamad kooslused stabiilsemad sest: · nende toiduahelad on tugevamalt seotud võrgustikuks ning ühe liigi roll või teiste mõju teatud liigile on sellevõrra väiksem; · võõrliigid ei asusta neid nii kergesti (kuna nissiruum on paremini täidetud); · haigused levivad aeglasemalt, sest ühte liiki isendeid on vähem kui liigivaestes kooslustes. Suurem mitmekesisus taimekoosluses: a. )suurendab koosluse produktiivsust (sest suurem on tõenäosus, et liikide segus on mõni kõrge produktiivsusega liik ning sest nissiruum täidetakse paremini); b.)suurendab lämmastiku ja teiste toitainete kooslusesiseses aineringes püsimist, vähendab leostumist (sest nissiruum täidetakse paremini ning sest suurem on tõenäosus, et segus on erineva nõudlusega liigid ning sest tekib mitmerindelisus ka maa-aluste organite jaotumises ja kamar tugevneb); c
Taimestik: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, Puisniitude suur väikeseskaalaline liigirikkus ja selle põhjused. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Liigirikkuse põhjused: regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed mulla reaktsioon (pH) 3. Mõisteid: Alvar- õhukese-mullalised lubjarikkad niidud Pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus - põlised inimtekkelised kooslused, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega
vähem. Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile. Taimepopulatsioon Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon Tsönopopulatsiooni koosseis : -geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord. -sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel -vanuseline koosseis:
koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. Dominantliik - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (puurinne, põõsarinne, puhma-rohurinne, samblarinne, juurerinded). Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus
suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. · Fluktuatsioonid- kliima kõikumised · Kahjustamine- · Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. · Koaktsiad- · Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi.
arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil.Fluktuatsioonid- kliima kõikumised Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e
muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki Mitmekesisuse mõistete rakendamisel taimekooslustele tehakse vahe alfa ja beeta mitmekesisusel. Esimene on taimeliikide arv taimekoosluses ja teine on samaastmeliste süntaksonite arv mingil alal, selle kindlakstegemine on keerulisel ja sellega on tegeldud Eestis aastakümneid ja mitmel tasemel. 36. Süntakson, formatsioon, assotsiatsioon. Süntakson koosluste klassifikatsiooni ükus Formatsioon süntakson, mis ühendab ühe dominandiga kooslused, näiteks männikud Assotsiatsioon ühendab oluliste tunnuste (dominantide, rindelisuse vms) poolest sarnaseid kooslusi, näiteks
1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid.
Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik
varustatud Turvasmuldade harimine loe raamatust! UMBROHUD & UMBROHUTÕRJE Tinglikult võib kõiki antud põllul, aias või rohumaal kasvavaid mittesoovitavaid taimi nimetada umbrohtudeks. Sealjuures nimetame liigiliselt lähedasi kultuure teises põllukultuuris tavaliselt võõrkultuurideks. Taimekooslused kujunevad välja sõltuvalt liikide konkurentsivõimest ja reageerivad väga kiiresti muutustele. Iga faktori muutus toob kaasa teatud muutusi taimekoosluses, kas siis mõne liigi arengu pidurdamises või soodutamises. Konkurentsisuhted paigutuvad ümber ja liigilline koosseis muutub. Umbrohtude kahjulikkus: Põldude umbrohtumusega kaasnevad suured saagikaod Umbrohud halvendavad taimekasvatussaaduste kvaliteeti Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid Umbrohtumine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi Umbrohud on suure veetarbega Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad Allelopaatiline mõju
lämmastikoksiididest. Teke: päikesepaisteline päev+palju osooni+heitgaaside N = peroksüatsetüülnitraat (väga mürgine ühend). Fotoperiodism organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkuse vahekorrale. Fotosüntees orgaanilise aine tootmine roheliste taimede poolt päikeseenergia kaasabil süsinikdioksiidist ja veest: 6CO2 + 6H2O + 2820kJ = C6H12O6 + 6O2 Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. Fütofaagid taimtoidulised, rühm biofaage, elusaist taimedest või taimeosadest toituvad loomad. F-d moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Saksa autorid nimetavad üksnes rohttaimedest toitujat herbivooriks, inglise-ameerika kirjanduses tähendab see fütofaagi
- optimaalne külviaeg - taimede piisav toitainetega varustamine 2. Viljavaheldusest kinnipidamine, see tähendab: - mitmeniitelise ristiku kasutamine - tali- ja suviteraviljade vaheldumine - intensiivne vahekultuuride ja haljasväetiste kasutamine - kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid - elujõuline ja tihe kultuurtaimede seis koos mehaaniliste tõrjevõtete oskusliku kombineerimisega, et umbrohud ei oleks täiesti hävitatud, vaid nad oleksid taimekoosluses alarindes ja ei tooks majanduslikku kahju. Selline kontrolli all olev liigiline mitmekesisus pakub: - toitu, kaitset ja eluruumi kasulikele putukatele - taimed katavad paremini mulda ja - tänu taimedele mulla erosiooni vähenemist 3. Mullaharimisel tuleb kinni pidada agrotehnilistest nõuetest: - korralikult ümberkeeratud künniviil loob juurumbrohtude puhtama külviaseme - intensiivne kõrrekoorimine risoome ja roomjuuri tükeldavate tööorganitega
Mikrotsönoosid ja mikrogrupeeringud moodustavad taimkatte mosaiiksuse. Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused
annaabi.ee 
