Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimede evolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vetikad, sõnajalgtaimed, hulkraksed, taimeriigi, evolutsioon, protistid, sammaltaimed, õistaimed, kalad, ainuraksed, klorella, koppvetikas, pleurokokk, punavetikad, vanimate, põisadru, rohevetikad, vesijuus, siluri, maismaataimed, lülijalgsed, varte, lehtedega, samblad, juhtimiseks, sõnajalad, osjad, kollad, risoomiga, metsad, bioproduktsioonTaimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID)
.................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed......................................................
Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik
aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine
emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud. Sugurakkude liitumisel tekkinud sügoodist* hakkavad emastaimel arenema harjas ja eoskupar. Eoskupras tekkinud meiootiliste* protsesside tagajärjel valmivad eosed. Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu.
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest
), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus):
Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Käsnad (Spongia, ka Porifera) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Väiksemate käsnade läbimõõt on mõni mm, suurimatel rohkem kui meeter, enamik on koloonialised vormid. Käsnadel ei ole suuava, nad pumpavad toitaineterikast vett kehasse läbi nende keha välises kihis olevate pooride (joonis 1). Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng
Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi) Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri.
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust
Kui lõpuks vesi kondenseerus, oli Maa ikka veel väga tuline. Vesi ürgookeanites kees vahetpidamata ja paks aur tõusis õhku. Ürgookean oli esimestele elusolenditele väga ohtlik asupaik. Protoplasmatombukesed ja primitiivsed bakterid ei osanud ise ujuda. Nende hukkumisel ilmusid uued, soojas ookeani pinnakihis hõljuvad organismid. Stromatoliitlubjakivimid on tekkinud primitiivsetest vetikatest mis on leitud Lõuna-Aafrikast, Rodeeriast. Nende kivimite vanus on 2,9 miljardit aastat. Vetikad on juba küllalt kõrge arengutasemega hulkraksed organismid. Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi. Teadlaste seas on tuntud Austraaliast pärit leiud, mis paljanduvad Ediacara piirkonnas kvartsiididest ja liivakividest leitud arvukad meduuside, rõngasusside, lülijalgsete ja teiste faunarühmade primitiivsete eelaste leiud. Ürg- ja aguaegkonnast pärit elusorganismidest on tekkinud maavarad. Esile peaks tõstma
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist
Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad
- florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning
Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigitunnuseks on ka levila-areaal.Raskusi liigi mõiste piiritlemisel-liik kui põhiühik
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt)
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.
Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
võimalus leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses; Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks; Otsene kasum elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks. Aga ka seente, bakterite, lülijalgsete tõrjevahenditeks. Oluline produkt, mida loodusest saadakse on kala, vetikad, parapähkel, marjad, küttepuud. Neid saavad intensiivselt majandatud riigid, nt USA. Saadakse ka ravimtaimi. Mida saaks ette võtta: Hävimisohus liike on võetakse kaitse alla; Haruldaste liikide elupaikade säilitamine; Kaitsealade rajamine; Osaliselt ka loomaaiad; Võitlus röövkaubandusega; Loodusvarade säästlik tarbimine. 7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse
laigud, jahukasteseened- katavad taimeosi valge kirmena. Loomadel ja inimestel- pärmseen, jalaseen, küüneseen, mikroskoopilised seened, soor, loomaseen. Põhjustavad mädanemist, uue organismi levimist elamist nahal. 3.TAIMED Taimeraku ja loomaraku erinevused lk tagasi. Taimede hõimkonnad: 1.Sammaltaimed (samblad) 2.Sõnajalgtaimed (sõnajalad, osjad, kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed. Taimede tunnused: 1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2.Eraldavad hapniku, tarbivad süsihappegaasi. 3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud. 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada
...................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad.........................
PRODUTSENDID Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)
alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia
tagasisidestuvaid protsesse. Järved on maastikus olulised, sest paljud liigid vajavad elutsüklis mõlemat: pidevalt olemasolevat vett ja maismaad. Harivesilik ei saa elada veekogudes, kus on kalu. Hari on isastel paljunemisajal. Jõgede elustikule on hävitavalt mõjunud: - õgvendamine ja paisutamine; - põllumajanduslik ja tööstuslik saaste. Kõige rohkem on kannatanud loomastik vähid, kalad jmt, sest taimestik on jõgedes suhteliselt liigivaene. Spetsiifiliselt vooluveega seotud taimeliike on vähe. Jõgede seisundi hindamine Jõgede seisundit hinnatakse põhjaloomastiku koosseisu alusel. Põhjaloomastik on toitumispüramiidi osa ja tal on tähtis roll veekogu isepuhastumises Uuritakse põhjamudas, veetaimestikus ja kividel elunevaid liike ning hinnatakse nende arvukust ning koosseisu. Sageli kasutatakse selleks palja silmaga nähtavaid suurselgrootuid (>2mm).
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
· Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia, ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia Makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus. Jaguneb GIS, geoloogia, evolutsioon, paleontoloogia, süstemaatika, ökoloogia, molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine
annaabi.ee 
