Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Tähtis Päev"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjapoiss, juhku, kuusik, teadnud, tammsaare, preester, harjunud, kopikat, riietes, ronis, hommikul, viidud, osanud, nutma, emotsioonid, tänulikkus, segadus, igatahes, lahkedANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892
Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust otsustades koera jälgede järgi -
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud. Oli ju teadatuntud tõde, et tähtsaimatel pühadel peeti järve ääres pidusid, nii ka nüüd. Kogu külarahvas oli kogunenud jaanilõkke äärde
Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust otsustades koera jälgede järgi - need olid piirkonnas kõige
hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö
noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?"
Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata ja nii ta teataski oma vanematele, et temast saab karjus - poiss tundis, et lambad usaldavad teda täielikult, seda peamiselt söögi ja joogi saamise pärast, tema elu mõte oligi lammastega ringi rännata - Santiago oli õnnelik, et saab elada oma elu nii, nagu sellest unistanud oli rännates, uusi kohti ja inimesi tundma õppides, raamatuid lugedes, lammastega tegeledes
rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I
hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit
preestri kallal. Kapten ja mina tegelane lahkusid õhtu saabudes. Läksid puhkusele. III Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei olnud puhkuse ajal seal ära käinud kus preester oli soovitanud, kuid peale seletust said nad sellest probleemist üle ja jäid sõpradeks. IV Hommikul äratas minategelase patarei üles, mis tulistas üle nende peade. Ta tegi veel ühe patrulli mägedes ja alles õhtul jõudis linna tagasi. Kui Rinaldi nägi teda, siis palus ta minategelast endaga kaasa miss Barkley-d külastama. Tal oli esindus vorm seljas, aga minategelane oli tolmune ja kasimata, kuid ta palus Rinaldil natuke aega oodata kuni ta end pesi
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut
Kuid ringi minnes oleks läinud liiga palju aega raisku. Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama. Järsku kuulis ta enda pea kohal raginat ja sai napilt eest ära kui keegi suure prügikotiga üle müüri ronis ja peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud. Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et
Kuna keegi teda peale Villu ei mõistnud siis ta üldse ei proovinudki rääkida enam. Maie oli koguaeg kurb. Krõõt ootas pikkisilmi Maiele kosilasi aga pettus üsna pea. Ühel päeval läks Mai metsa alla lilli otsima ja ei tulnud enam tagasi. Priidu saadeti sulastega teda otsima. Kuid teda ei leitud. Krõõt läks Villu maja juurde, kahtlusega et Maie on seal. Kuid Villut polnud kodus. Krõõt ootas kaua, kuni lõpuks Villu koju jõudis. Kuid Villu ei teadnud Maiest midagi. Mindi uuesti Maiet otsima. Korraga leiti Maie jalajälg. Saadi aru et Maie on röövitud. Röövija oli Goswin Herike, kes oli komtuuri vennapoeg. Maie oli Puidu mõisasse viidud. Kuid Villu sinna sisse ei saanud, sest see oli kindlus. Samal ajal maarahvas valmistus ülestõusuks. Nädal enne jüripäeva tuli Eestimaalt saadik Sepp Villu juurde ja kuulutas, et mäss jüripäeva ööl teatud viisil pidi algama. Sepp raputas pead, sest
läheb pärastlõunaks külasse et kas ta jääb koju. Hinna ütles miks ei jää. Miina ei saanud aru mis Hinnul viga on. Eit ütles et Miina pärast ja siis eit tahtis Miinale kogu loo ära rääkida, aga linnast tuli tädi külla ja ta ei saanudki rääkida. Oodati Annet.Istuti veimekirstu juures, kuhu oli asju kogutud, aga ei teatud kudas neid veel jagada. Ei räägitud muus kui ainult Tammiste Miinast. Miina oli kohtunud Turuvere Taavetit, Miina ise nime ei teadnud. Ann jutustas Miinale jutu käte. Miina ei saa enad mõtteid Taavetilt ja ei tea mida teha, tal ei lähe meelest üks lause mida Taavet ütles sind ma ometi elades ära ei unusta. Miina vaatas üle põldude aasade, istus kaevu ääres, vaatas läbi luugiaugu sinist taevast ja tasane pisar hiilgas sõstrakarva silmis. Õues akna all keegi vilistas Miina kohkus, Miina vaatas kes see on ja see oli Hinnu sõber Kadaka Jüts. Hinnu vilistab, et ta veskis, siis Jüts küsib kas nad isekeskis ja
Selle peale pandi Indrek tööle lätlase asemele, kes pidi ööpäeva ringselt ust avama kui vaja. IX Indrek sai seal ööbides nii mõndagi näha. Üks poolakas kes seal koolis õpilane oli, hakkas teda solvama ja Indrek virutas talle , kuid surem kaklus jäi ära kuna teised sekkusid. Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige
Katrina pani kah riided selga ning läks lauta, ta nägi lehmasid kes olid nagu kitsed ning ta puhkes nutma. Pulmad pidid toimuma Katrinal ja Matt Ruhvel aga sügisel, sest siis on kombeks. Pastoraat, kus nad oma nimed kirja said panna asus külast pisut eemal. Ta on piiratud pärnadega ja kivist taraga. Kui kalurid pastoraati läksid, jäävad nad värava taha seisma , võtavad oma mütsid peast ning siluvad oma juukseid. Nad on oma pühapäevastes riietes, milleks on helehallid villased ülikonnad, mille ääred on palistatud musta läikiva paelaga. Üks haaval kutsuti inimesi Pastori juurde. Pastor pakkus kohvi esialgu, et ehk kalur tuli niisama juttu ajama. Katrina sellel ajal ootab eestoas. Kui Katrina sisse kutsuti, siis kõik olid üllatunud ta oli nii uhkelt ehitud nagu ta oleks üks rikkamaid. Pastor pani nende nimed kirja, küsis üht ja teist asja. Kolmeks
Seekord oli Tibby jälle tagasi vahekäikus kaks, sel korral täiendas ta mähkmete varu. Äkki kuulis ta mürtsatust ja ta pööras ennast ringi. Ta nägi kuidas üks tüdruk tema püstitatud deodorandi püramiidi kukkus. Tibby jooksis tüdruku juurde. Ta hakkas karjuma , et keegi kiirabi kutsuks. Tibby otsis tüdruku rahakotti , et saada teada ta vanemate andmeid. Siis saabusid ka arstid , kes jällegi teda esialgu vargaks pidasid. Tibby küsis luba kas ta tohib tüdrukuga kaasa minna. Ta ei teadnud miks ta seda tegi aga ta lootis , et kui ka temaga midagi juhtub ei pea ta üksi olema. Krista tuli Carmeni tuppa ,et teda sööma kutsuda. Ta kõmpis trepist alla ja istus rikkalikult kaetud laua taha. Järsku tundis Carmen , et Krista võttab ta käes kinni, ta raputas käe eemale. Krista vabandas ja ütles , et neil on kombeks söögipalve ajal käest kinni hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga vestlust luua , kuid Carmen vastas napisõnaliselt nagu ei oleks ta huvitatud. Ta
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges
Jaan kõndis üle hangede kodu poole, sõi veel saia, mida ta haigusest väsinud keha vajas. Jaani ees kõndis Mädasoo Mihkel, Jaan läks tema juurde juttu ajama. Jaan tervitas teda, Mihkel andis vaid kätt, ega ölnud midagi, ka siis mitte, kui Jaan küsis, kuidas läheb, Mihkel vaid ohkas, ja kõndis pea norgus edasi. Jaan märkas Mihkli nutetud silmi, ja küsis mis viga, Mihkel hakkas siis jutustama, et ta läinud rõõmsal meelel täna kirikusse, nelikümmend kopikat raha pungas. Selle raha eest tahtis Mihkel osta poest midagi soolast. Ta oli pannud raha kuue taskusse, kuid seda hoolega valvanud, siiski oli raha läinud, kui Mihkel kirikust väljunud oli. See raha oli laenatud Kapa- Kaarli käest, päris näljakopikad olevat. Selle rääkimise peale, hakkas Mihkel uuesti nutma. Kirus, kuidas inimesed on hukka läinud, et hakkavad juba ka kirikuski varastama, ja veel vaese käest. Jaan tähendas, et rikas hoiab oma raha paremini, tal taskud terved
kui kirikut ehitatud, vajunud imelikul viisil igal ööl see osa maa alla, mis päeva jooksul üles ehitada jõutud. Ehitajad olnud meeleheitel, ei teadnud, mida teha. Üks vanaeit andnud nõu: toodagu kolm Mardi nimelist meest, joodetagu need viinaga purju ja müüritagu need elusalt kiriku müüri sisse. Tehtudki selle nõu järgi. Sissemüürimise kohad märgiti ära ristidega. Nüüd olnud ka kuri võidetud ja ehitus viidud ilma vahejuhtumiteta lõpule. Selle sündmuse järgi olevat Martna endale ka nime saanud. Ennemuiste olnud Martna kirik tornita. Ajad möödunud ja kirikule hakatud torni peale ehitama
elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse. Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele.
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige.
Isegi tema kolleegid panid tähele, et Indrekut tabas mingi imelik huvi oma töö vastu, et isegi öösiti töötas. Ühel päeval tuli Indreku juurde Kalvi, kes alguses hakkas oma kurnavast tööst ja perest rääkima, kuid jättis vihjeid, millest Indrek aru sai. Nimelt esimese kõneluse lõpus lausus Kalvi lause, et küll on kahju nendest meestest, kes ei tea kus nende naised käivad. Kuid Indrek tegi nagu poleks sellest aru saanud. Isegi Indreku ämm ei teadnud enam midagi öelda, kuna tal oli piiritus leitud ja karistuse mõistmine ees. Mitu päeva ajas Kalvi oma juttu ühe teema ümber. Kalvit ajas pidevalt segadusse see , et Kalvi poolt tõsised ütlused naiste ja perekonna kohta Indrek tegi naljaks, kuni ühel päeval Kalvi ütles, et Karinit nähti advokaat Paralepaga suudlemas, mis peale Indrek virutas Kalvile mööda nägu. Kuid sellest ehmatusid mõlemad ja Kalvi hakkas lepitust otsima. Indrek taipas
Nad kihlati juba siis, kui Kunyanti sündis. Siis kui oli pulmapidu nägi Kunyanti väga ilus välja, ning pärast pulmi asusid Musa ja Kunyanti pruudi perekonna juurde elama. See oli ka üks traditsioon, et peale pulmi aastaks ajaks pruudi pere juurde elama minna. Järgmine hommik, kuulis Mende mineid jubedaid hüüatusi, aga ta ema rahustas, et need on tädid, kes ta õele laulavad. Mende läks vaatama ning nägi verist lina. Ta oli väga segaduses, ta ei teadnud mis see tähendab ja kartis, et midagi halba on juhtunud. Tegelikult oli see vereplekk seal lina peal kuna, Kunyanti oli süütu ning tal oli esimene vahekord, ta oli nädal aega valudes ja ei saanud liigutada, Mende oli väga mures. Kuid siis kuulis ta, et ta õde ootab last ning oli jälle rõõmus. Kuigi kahjuks sündis laps ning suri kohe ära, Kunyati oli väga muserdatud. Neljandas peatükis jutustab Mende, kuidas ta kooli läks. Ta läks kooli kui ta sai kaheksa ning
Ristisõitjad Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil
"Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me jooksime üles vaatama, kas see on tõsi ja oligi, John lamas liikumatult põrandal. Kui politsei hakkas ära minema, siis ütles üks inspektoreid, et see mees suri infarkti. "Ma ei suuda seda uskuda!" ütlesin oma mehele. "Jah, seda tõesti!" ütles ta. "Aga kes ta nii kaugele viis?" küsis Helen. "Mina", vastasin talle. Ma läksin kirikusse pihile. "Mis su südant vaevab, mu laps?" küsis preester. "Ma tapsin ühe hinge oma sõnadega!" vastasin talle meeleheitlikult nuttes. "Kuidas sa võisid seda teha. Räpane hing!!!" karjus preester. "Vat võisin!" karjusin talle vastu väga-väga vihaselt. Siis käis üks väga raske hingetõmme ja ka preester oli surnud! "Mida ma tegin?" küsisin endalt. Ma jooksin kirikust välja nii kiiresti kui jõudsin. Ma ei teadnud, kuhu minna. Aeglustasin jooksu kõndimiseks ja püüdsin olla rahulik. "Mis nüüd küll teha?" küsisin endalt jälle.
kõik ausalt ära rääkida, hiljem kutsuti ka Tigapuu, poisid lasti vabaks - Tigapuu tahtis Indrekuga kaupa teha ja talle oma sooja suleteki ja sulepadja panti anda esialgu 2 rubla eest, kuid hiljem langetas hinna 1 rublale, Indrek oli kõhklev, Tigapuu üritas teda sõprusega veenda seletades, et tuleb teha üksteisele vastuteeneid ja olla aus, lubas ka hiljem, u nädala pärast, rubla tagasi anda, tegidki tehingu - poisid läksid Mauruse kabinetti temaga leppima, andis kummalegi poisile 30 kopikat, et nad läheksid välja sööma ja teed jooma koos, andis raha Indreku kätte sest ta pikem - kui poisid väljusid seletas Tigapuu Indrekule, et vana tahab neid tülli ajada, Maurus käskis küll raha võrdselt jagada, kuid Tigapuu hakkab ajama, et kuna tema on koolmeister ja Indrek on koolipoiss, siis tegelikult on Tigapuul õigus raha rohkem saada - Tigapuule andis Maurus veel lisaks 40 kopikat, kuid ikka nõudis ta ühisrahast 2/3, Indrek
vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast tulnud kuri oma palga järele, mis peale tõusus kära ja siis tuli hävitanud kõik. Mehest polnud jälgegi. Naine suri ka paari aasta pärast ära ja nende maad said endale võõrad, kel teiselpool silda väiksem veski oli, Sestpeale käinud Peep vanades põlenud riietes seal kodukäijaks. Tammiste veskitoas ketrasid Riinu ja tema tütreke Miina. Kumbki ei rääkinud midagi. Miina mõtles vanale loole,mis juhtus pool aastat tagasi, kui nad emaga teise kihelkonna kirikus käisid. Selajal, kui preester ütles, et Jumal on siit maailmast ära kutsunud Aadussaarte kolme ja poole aastase poja, siis Miina minestas. Teda püüdsid kinni kaks tugevat kätt ja viisid kirikust välja. Ema oli hirmul, kuid ta ei pääsenud tütrele lähedale, sest kirik oli inimesi täis
nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas
» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne
annaabi.ee 
