Seksuaalsus ja ühiskond Mis see on? Seksuaalsus on inimeste käitumine, eelistused, vajadused, moraal ja kultuur Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja. Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse. Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia
Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida.
osa kõik see mida me ei saa põhjendada loodusseadustega Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik (normide, käitumismallide, struktuuride, institutsioonide jne süsteem) Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel sotud inimkooslus Ühiskond ja kultuur Kultuur ideestik, algjõud, mis hoiab inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale Ühiskond inimkooslus, koosluse "nähtav" vorm, tulenev kutuurist Ühiskond ja kultuur Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ning jagatud eluviis Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kutuuri poolt Kultuur on kõik see, mida inimene teeb ja millel pole otsest bioloogilist või geneetilist alust Ühiskond ja riik Ühiskond = riik. Mõlemad tähistavad teatud inimkooslust, inimtegevuse organiseerumise vormi kõige levinum argiarusaam (Eesti riik vs eesti ühiskond) Ühiskond > riik
Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur, inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskonna objekte. Maastiku puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuloodus on laiemas tähenduses kompleksne looduskaitsevaldkond mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure eetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovitamute kaasnähtuste vältimine
Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proovida. Kogeda kõike. Pere ül on jälgida ja toetada ning hoida usaldus sidet. · Täiseas - loob inimene uue perek. Vanemate toetus aitab tal oma lapsi kasvatada
sisse võtnud riskid. Poliitikas jäävad meie kaugemad kavatsused enamasti tagajärjetuks ja tagajärjed on enamasti kavatsematud. See on muidugi andnud tänuväärse võimaluse igasugustele soolapuhujatele ja manipulaatoritele poliitikas ilma teha, näiteks kui ühelt poolt puhutakse üles olematute massihävitusrelvadega seotud riskid ja teisalt geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid. Ennast taastootev määramatus võimaldab samuti üsna lihtsalt süü ja vastutuse koormat hajutada (Küsimus: milline minister nüüd vastutabki naftareostuse likvideerimise eest?) Moodne ühiskond ei ela enam kooskõlas looduse ja enesestmõistetavate traditsioonidega, mis ütleksid ette, kuidas inimene peaks toimima. Pigem me kogeme või oleme sunnitud kogema oma tegevusmotiive valiku tulemusena. Näiteks sedagi, kui sa oled paks
laialehine neiuvaip Koosluste taastamine In situ (looduses) ja ex situ (loodusest ära, tehistingimustes). Üheks taastamise võtteks on elupaikade taastamine, samuti tuleks tunda liigi bioloogiat ja elupaiganõudlust. Liigid peavad olema geneetiliselt mitmekesisesd, et looduses ellu jääda. Peab olema geograafiliselt lähedane materjal. Hiljem tuleks teha seiret. Kas populatsioon on pikas perspektiivis taastootev ning kas uus populatsioon on sama mis hävis. Taastamiseks oleks vaja võimalikult lähedast materjali, ilmastikutingimuste võrdlus doonorpaiga ja taastatava ala vahel. • Enamasti pole võimalik täpselt endist kooslust taastada • Negatiivse mõjuteguri eemaldamine • Igal kooslusetüübil on oma juhtiv keskkonnategur – Peamine seda kooslust kujundav tegur, mille mõju tuleb taastada • Kooslus tuleb aidata loomulikule arenguteele • Meetmed ja võed on
Algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine tähtis,vaid viljakus. · Tänapäeval näeme,et esikohal on tunded ja sobivus. Perekonna ülesanded ja vormid · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev inimene taastab oma energia Lapseeas vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas loob inimene uue perekonna. Vanemas eas täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab
töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks,
2. Millise elus- ja eluta loodust eristava tunnuste kaudu realiseerub treeningprotsessi? Struktuuri ja funktsiooni vahelise seose kaudu, kohanemine (lühiajaline-kiire, pikaajaline- põhineb valgu sünteesil) treeningu puhul ei saa olla kohanemistsoonis, tarvis väljuda sellest, bioloogiline süsteem taastab üle, mitte nii nagu oli varem, sellel baseerubki treenitus. 3. Kuidas võis tekkida elu meie planeedil? ELU- Iseennast taastootev keeruline süsteem, mis on võimeline darwinistlikuks evolutsiooniks. Ühe teooria kohaselt on elu moodustunud eluta ainest ehk abiogeneesi teel ehk isetärkamise teel. Vesi oli tähtsal kohal. 4. Selgita lahti kuidas on omavahel seotud Päike, toit, CO2, H2O ja inimene Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake).
Metapopulatsioonid koosnevad eraldiseisvatest alaasurkondadest. Igal elupaiga alamasurkonnal oma väljasuremise tõenäosus ja rekoloniseerimise tõenäosus. Metapopulatsioon koosneb alampopulatsioonidest mis seotud omavahelise sisse- ja väljarände kaudu. Mida kujutab endas mülgas ja lätte asurkondade käsitus? EKSAMIS Mülgasasurkond- suurus sõltub sisseändajate hulgast. Isendid lähevad sinna, kuid ei suuda asurkonnas paljuneda ja surevad vanadusse. Lätteasurkond- ennast taastootev. Antud asurkonnas toimub paljunemine, sisse ja väljaränne. Mis on asurkonna elujõulisuse analüüs? Milleks seda kasutatakse? See on kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs. Aitab aru saada teguritest, mis mõjutavad asurkonna püsimist. Üldreegilina hinnatakse väljasuremisriski, kaks väljundit: väljasuremise tõenäosuse hindamine ja kaitsekorralduse suuniste andmine. Kriitiline on: andmete olemasolu ja mudelist tuleva ennustuse tõesuse piiride mõistmine.
Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine).
töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine).
lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. VERTIKAALNE sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks,
keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks,
ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2. ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt. voor, Vooremaa). Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja k-kaitse objekte. Maastikukaitseala (looduspark) haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkidel. Jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Loodus- või kultuurmaistu osa, mis vajab ökosüsteemide puutumatuse või kultuurilooliste ja esteetiliste väärtuste pärast kaitset
III kaitsekategooria: liigid mis esinevad Eestis arvukalt, kuid mujal Euroopas on ohustatud;liigid mis oma ilusa välimuse tõttu võivad saada kahjustada kollektsioneerimise läbi; liigid mis on Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete objektiks ja nn ‘kasulikud’ liigid. Maasike kaitse Maastikukaitse on looduskaitse osa, mis hõlmab maastiku säilimise, kujundamise ja hoolduse abinõud. Tema ülesandeks on kindlustada või luua ökoloogiliselt mitmekülgne, taastootev ja inimesele eluterve maastik. Maastikukaitse sisaldab endas nii säästvat looduskasutust kui ka teoreetiliselt igakülgset loodushoiupropagandat ja -haridust. Kitsamas ja esialgsemas tähenduses mõeldakse maastikukaitse all kaunite või ainukordsete või piirkonnale eriti tüüpiliste alade kaitset ja säilitamist, mis teostub tavaliselt mitmesuguste kaitsealade kaudu. Nüüdisajal hõlmab maastikukaitse neile lisaks ka maastikuplaneerimist, maastikuhooldust, ruumilist planeerimist ja
sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa).Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur.Inimühiskonna jaoks on see ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. · Kaitseala-ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. · Rahvuspark--1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi
produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa).Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur.Inimühiskonna jaoks on see ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Kaitseala-ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspark--1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi ,sealhulgas ökosüsteemide,bioloogilise
muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa).Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur.Inimühiskonna jaoks on see ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Maastike jaotamine- eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset · Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine
F - forestry, metsamaastikud C conservation, kaitstav loodusmaasik R regreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaasik T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W water, veemaastikud Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastaslikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisis säästliku loodvatakasutuse ja keskkonnakaitse objekte. 7. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Kkkaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Kkkaitse hõlmab ühiskonna,
dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele
dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei "toodeta", vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele
dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele
Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus. Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971 Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli `'mininal group paradigma'' · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · ühiste eesmärkide puudumine · ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tutvumine, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid. Grupipsühholoogia praktika: grupiloome: team building · Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. · Grupiloome protseduurid: eesmärgid -> liikmete valik -> rollijaotus -> isiksuste harmoniseerimine ->
(rather than internal) to individuals Robbers Cave Experiment Group Competition Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · Ühiste eesmärkide puudumine · Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome · Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .. · Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening, vastastikune toetus, ressursikasutuse
produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2. ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt. voor, Vooremaa). Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Maastikuhooldus kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises.
Kui on erinevad huvid on vastandumine suurem, kui ühiste huvide juures. Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" Gruppidevahelise suhtluse puudumine Ühiste eesmärkide puudumine Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .. seltskond, kes aitab neid, kellel on vaja luua midagi. Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine,
• Incompatible group interests à antagonism and hostility Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli “Minimal Group Paradigm” • Gruppidevahelise suhtluse puudumine • Ühiste eesmärkide puudumine • Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome • Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .. • Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening, vastastikune
Roheline raamat inimtegevuse tagajärjel ohustatud ja hävivate taimekoosluste loend. Punase raamatu vähekasutatav nimetus. Maastikukaitse Maastik (1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. (nt. Vooremaa voored, Ida-Euroopa lauskmaa). Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskkonnakaitse objekte (maastikukaitse). (2) ka sama mõiste, mis paikkond. Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaalliigestuse jaotis (nt. luitemaastik). Maastikupilt nägemismeele abil saadav emotsionaalselt mõjuv kujutlus ümbritsevast loodusest. Erineva kasutamise suuna järgi võib maastikud liigitada loodusmaastikud, geokeemilised maastikud,
annaabi.ee 
