Eesti reostus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Loodus hüüab appi

Loodus hüüab appi Iga inimene, isegi üdini modernne ja linnastunud, on enda elu jooksul rohkemal või vähemal määral kokku puutunud loodusega. Kahjuks tihtipeale inimesed ei väärtusta nende ümber olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber ­ 2,5 kuud; Apelsinikoor ­ 6 kuud; Kartongist piimapakend ­ 5 a; Sigaretikoni 5-10 a;

Kirjandus

7

docx

Jäätmehooldus

ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid asastatel 2004­2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004­2007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009

Jäätmehooldus

31

doc

Jäätmeprobleemid

Fosfaadid on Läänemere eutrofeerumise põhifaktoriks. Läänemere tuleviku jaoks on oluline, et tootjad ja tarbijad loobuksid fosfaate sisaldavatest pesuvahenditest. Selle aasta kevadel tegid Maailma Looduse Fond (WWF) ja tema Läänemeremaade partnerorganisatsioonid pesuvahenditootjaile ettepaneku vabatahtlikult fosfaatidest loobuda. Vaid vähesed firmad vastasid ettepanekule positiivselt. Ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vastavale ettepanekule vastas pesuvahenditootjaid ühendav Eesti Keemiatööstuse Liit eitavalt. "Siin on tegemist selgelt topeltstandarditega," ütles Kristjan Piirimäe, ELF-i eutrofeerumisekspert. "Peaaegu kõik firmad, mis Eestis fosfaatidega pesupulbreid müüvad, müüvad Saksamaal fosfaadivabu pulbreid. Arvestades seda, kuidas Läänemerele võiks fosfaatidest loobumine hästi mõjuda, võiks kõikides maades juba praegu minna üle fosfaadivabadele alternatiividele." Läänemere Kaitse Komisjon HELCOM soovitab fosfaadid asendada vähem ohtlike

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

34

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

· Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1

Jäätmekäitlus

26

pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

ready-to-wear (standardsuuruses enamikele inimestele sobivad riided) kollektsioonide võidukäik. Nii mõnedki moemajad sulgesid protesti märgiks uksed. [3] Peadselt mõistsid ka vanad moemajad valmiskollektsioonide tähtsust muutuvas ajas. Uhkus tuli alla neelata ning igal aastal valmistati lisaks haute couture'ile kaks ready-to-wear kollektsiooni. Nüüdseks on see arv tõusnud juba neljale ­ lisandunud on ka hooajaeelsed kollektsioonid. Eesti kiirmoebränd Monton toodab aga aastas lausa 12 kollektsiooni. Poekettide nagu Zara ja Topshop kollektsioonide numbrit on pea võimatu määratleda. [3] Kiirmoe mõte on võimalikult kiirelt ja odavalt viimaste trendide tarbijateni jõudmine. [2] See on suunatud peamiselt naistele. [4] 1.1. Kiirmoe edu saladus Kiirmoe eduretsept on lihtne ­ odavus ja viimase aja kuumimad trendid. Kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes ning seetõttu on need saadaval paljudele. [2]

Bioloogia

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008). Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001),

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (0)