Eesti reostus (0)

Reostus Eestis
Eestis tekib kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Nende näitajatega oleme Euroopa Liidus 2-3.kohal. Maailmas toodetakse aastas 170 miljonit tonni plastikuid. Iga minut võetakse kasutusele miljon uut kilekotti .
Reostust saab defineerida mitut moodi. Reostus võib olla väikese hulga prahi maha loopimine parkidesse, tänavatele ja siseruumidesse. Samuti on reostus ka see kui viiakse metsa tonnide viisi prügi, autokumme, vana mööblit ja muud sellist. Ning samuti nii õhk kui ka vesi võib olla reostatud.
Kui prügi maha visata , siis loomulikult ei lagune ta kohe ära. Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga , see oleneb mis materjalist on asi tehtud.
Paber – 2,5 kuud; Apelsinikoor – 6 kuud; Kartongist piimapakend – 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a
Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise käigus tekkivad gaasid saastavad õhku sinu lähiümbruses.
Üks võimalus kuidas võidelda reostuse vastu on taaskasutus ehk jäätme korduv kasutus. Taaskasutus võib olla nii ümbertöötlemine kui ka vanade asjade uuesti kasutusele võtmine. Taaskasutus aitab vähendada saastamist ja jäätmete teket. Näiteks oma vanade riiete ja asjade viimine kogumispunktidesse.
Väga vale on kõik jäätmed ühte kohta pilduda, sest jäätmetest saab ümbertöödelda palju erinevaid asju.Ühte paberit saab umbes 8 korda ümber töödelda. Kokkupakitud tetrapakkidest tehakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste jne. Plastpakendist toodetakse sukkpükse, mööblipolstrit, aluspesu.
Igal inimesel on endal võimalik kaasa aidata reostuse vastu võitlemisel. Näiteks kõige lihtsamal viisil, mitte prahti maha visates. Alates 2008.aastast korraldatakse Eestis kampaaniat „Teeme ära“, mis kujutab endast aktsiooni, kus vabatahtlikud koristavad ise Eestimaad . Tuhanded inimesed üle Eesti tulevad kokku, et korjata prügi meie metsadest, teeäärtest ja mujalt. Kokku korjatakse tonnide viisi prahti, mis enamjaolt läheb hiljem käitlemisse vastavatesse firmadesse. Kampaania saab iga aastaga aina populaarsemaks ning seda on Eesti eeskujul jälginud ka teised riigid, näiteks Läti, Portugal, Sloveenia . 2008.aastal korjati ligi 10 000 tonni prügi üle Eesti ja need numbrid kasvavad iga aastaga.
Igal inimesel on võimalus anda panud, et hoida loodust puhtana ja võidelda reostuse vastu.