Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tšernoboli katastroof". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reaktor, reaktoris, operaator, varraste, plahvatus, operaatorid, scram, turbiin, reaktiivsus, elektrijaam, isotoobi, peatamise, pumpade, chernobyl, purunenud, vahetuse, regulaator, saastatus, upload, aprillil, tuumaelektrijaama, viimine, grafiit, grafiidi, rbmk, poolestusaeg, turbiini, isotoobid, väikesel, eksperiment, kaane, tuumajaamad, katkesTsernoboli katastroof Martin Küüsmaa Tsernoboli katastroof ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Ø Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Tekkis ka soojakolle. Ø Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Ø
Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust
aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõujaamadest läks ootamatult töökorrast välja. Kiievi võrgustiku-kontroller nõudis et edasisest jõulangusest tuleks otsekohe
Tuumaelektrijaam Sissejuahtus Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum.
..............................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................................................................14 2 Sissejuhatus Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi.
looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. 8 Inimese ökoloogiline jalajälg 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle
Toorium: kuigi uraan on põhiline tuumakütus, võib arvestada ka küllaltki suurte loodusliku tooriumi varudega. Suur osa nendest varudest esineb monatsiit liivadena, mida leidub Indias, Brasiilias ja USA-s. Tuumakütuse varud Austraalia 30%, Kasahstan 17%, Kanada 12%, Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA-mõlemal ~ 8%, Namiibia 6%, Venemaa 4%, Usbekistan 3% 3. Tuumakütuse tsükkel. Tuumakütuse rikastamine. Töötanud tuumakütuse varraste ümbertöötamine. Tuumkütuse tsükli moodustavad mitmed tegevused, mis on vajalikud tagamaks elektritootmist tuumajaamas. Tsükli algus koosneb uraani kaevandamisest ja eraldamisest, konversioonist, rikastamisest, rekonversioonist ja tuumkütuse valmistamisest. 1 1. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse
kõik näitajad normis. 1.23:04 algab eksperimendi põhiosa turbiini käitumine tühikäigupööretel. Puldiruumis on kõik rahulik. Vahetusülem viipab käega avariinupu poole, millega reaktorit peatatakse nii tava- kui ka hädaolukorras. 1.23:40 on fikseeritud avariinupu A3-5 vajutus, grafiitvarred (187 tükki) laskuvad reaktori aktiivsesse tsooni reaktsioon peaks seiskuma. 1.23:43 teatab avariisignaal võimsuse liiga kiirest tõusust. 1.23:47 paneb esimene plahvatus kogu hoone rappuma. Paari sekundi pärast järgneb teine ja võimsam plahvatus. Avariisüsteemi grafiitvarred jäid seisma, jõudmata aktiivsesse tsooni isegi mitte pooleldi. Pärast plahvatust Elektrijaama meeskond tegutseb vastavalt avariiolukorra juhendile, millest, nagu hiljem selgub, neil siiski täit ettekujutust pole. Tuumajaama käsutuses pole seadmeid, mis suudaksid mõõta kiirgust, mis siis inimesi tabas.
Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega 4...6 GW on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse reaktorisse läbi reaktori kaane, on iga kimbu keskel vastav kanal. Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 kraadi. Nende eeliseks on stabiilse talitluse lihtne tagamine ja reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusevaba. [8] Keevvesireaktorite kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani.
Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel. Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja
II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, näitas selle katse edu ka rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. [7] Sõja olukorras salastati kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Inglismaa vahel ning USA spionaaž Nõukogude Liidu kasuks. Iga suurriik arendas tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires. Nõukogude Liidus käivitati esimene reaktor Moskvas 1946 ja Inglismaa reaktor Harwellis 1947. [7] 1.3. Areng Tuumaenergia sihipärasest arendamisest ühiskonnale olulise baasenergia allikana soojuse ja elektri tootmiseks toimus pärast Teise Maailmasõja lõppu. Tuumarelv oli näitas võimsust katsetusega Alamogordos ja sõjas Jaapaniga. Külma sõja tingimustes jätkus tuumarelvastuse suurendamine. Polnud ime, et riikide energiareaktorid olid kaksikkasutusega. [7] 5
Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda. Lisaks eraldub, nagu ka teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. [1] 1.1. Tuumaenergia tekkimine Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [1] Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum (haarab neutroni ning liidab selle oma koosseisu, mille tõttu muutub
praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7] 6.3. Tuumajaamad Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. 6.3.1. Fukushima I Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud. 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest 14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfäärissisalduva hapnikuga
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. http://www.tuumaenergia
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
